http://www.folklore.ee/erk/items/browse?tags=joogid&sort_field=Dublin+Core%2CTitle&output=atom2024-03-29T12:15:57+00:00Omekahttp://www.folklore.ee/erk/items/show/44144Kell kaksteist vesi muutub viinaks …]]>2017-04-26T15:12:35+00:00
Source
„Eesti rahvakalender“
Title
Kell kaksteist vesi muutub viinaks …
Tekst
[---] Kell kaksteist vesi muutub viinaks, sest Jeesus tegi pulmas vee viinaks.
Kommentaar
Vesi muutub viinaks. Üle 30 teate, eriti populaarne Hiiumaal, Saaremaal. Hästi tuntud seoses vana-aasta ööga, vähem seoses jõuluööga (vt. levikukaart: uusaasta (4)). Tuntud ka Lätis. – Šmits IV, lk. 1850–1851.
Kihelkond
Karja
Koguja
A. Toomessalu
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 260, 259 (102d) < Karja khk – A. Toomessalu (1939)
50–60 a. eest võhmlased ja panklased käisid maretapää …
Tekst
Maretapää. 50–60 a. eest võhmlased ja panklased käisid maretapää Panga müüril (merekaldal) pidu pidamas. Noored käisid ja vanad ka, kes tahtsid, nagu laat oli. Mõnda pisikest kaupa müüdi ka. Kõrtsimehed olid õlle ja viinaga. Inimesed tantsisid, laulsid ja „rallisid“. [---]
Aigpühhi vai praasnikapühhi koh kui kutstas, peetäs üle Petserimaa. Vanast aost om jo võõdõt rahval pita, kia kuna om võtnu oma nulgaga. Pühi peetäs kol päivä, a muijal, koh olõ-i praasnik, peetäs õnnõ üts päiv, edimäne päiv. Praasnika peetäs aestagah üts vuur. Õgah taloh omma’ ollõ’ ja viina’. Sis kutsutasõ kõik sugulasõ kostma. Edimätse pühi õdakuspoolõ tulõva sugulasõ ja tagasi läävä perämätse pühi, kolmadal pääväl. [---] Umadsõ joova viina ja olt. Ku paras tuur om jo seeh, sis nakkasõ laulma; kitvä’ lauluga peremiist ja pernaist, õt kos’tma kutsi’. [---] Ku kotoh om jo külält laulõt ja karat, sis kogunõsõ mitmõ talo umadsõ ütte ja nakasõ üteh kul’atama ja nal’atama. Munõvaehtõ tegevä umadsõ ilost, kua tege papist, kua tääkanast, muni naane tegi hindä tsurast, poiss jäl naasest vai kia minkõst tege nigu tõõsõ ar tunnõ-i, sis läävä kõõ kambaga küllä pite kul’atama, laulva ja kargasõ nigu tõisil olõsi, midä kaia. Noorõbal rahval säänest muudu ei olõ, nuu niisama kogonõsõ ütte kokko uma küläga vai jäl kõik ümbertsõõri külist ka kohe suurõbahe küllä, sääl siis mängitas pilli ja tandsitas. Ütel pääväl üteh külah, tõõsõl pääväl tõõsõh külah. Kavvõlistõ praasnika-küllä mindäs hobõstõga, kul’atadas kõrd aigu ar, ni tuldas tagasi umma küllä. [---] Pidävä praasnika. [---] Nahtsõ, Nastasei [ajal] Vorobi, Vaartsi, Matsurdõ, Vamustõ, Helbi [küla].
Kommentaar
Kooskäimised, külaskäigud. * koh kui kutstas – nagu kutsutakse; om võõdõt – on võetud; nulgaga – kolkaga, kandiga; kol – kolm; olõ-i – ei ole; õnnõ – vaid; aestagah – aastas; vuur – kord; kos’tma – kostile, külla; umadsõ – omaksed; kul’atama (vn. гулять) – pidutsema; munõvaehtõ – mõnikord; kua – kes; papist – papiks; tääkanast – diakoniks; nigu ar tunnõ-i – et ära ei tunne; olõsi – oleks; kohe – kuhugi; kavvõlistõ – kaugesse
[---] Alati mõistatati, kes üks või teine sant on. Remli on siin suur talu. Sinna mindi alati santi. Remli Juhanile hakkas ükskord üks sant teistest rohkem silma – oli tragidam ja hästi lõbus, võttis Juhani tantsima. Küll mõistatas mees, aga ikka ei ole õige. Kaubelnud, võtku sant mask maha, tema maksab selle eest. Sant ütelnud, et nagunii sa mind ei tunne, olen siin võõras. Siis tõmmanud Juhan ise maski maha, sant (noor tüdruk) saanud vihaseks ja Juhan pidanudki pudeli tooma. Andnud virtnale käsu, aga too toonud pera, tervet pole toonud.
Kommentaar
Maskid maha. Uuem komme. * virtnale (virtinale) – majapidajannale
Alatskivil käidi urbepäeval alati urbadega magajaid peksmas …
Tekst
Alatskivil käidi urbepäeval alati urbadega magajaid peksmas. Pekstes üteldi: „Virgaks, viksiks!“ Niisugune soov ja löömine pidi löödud isikud erguks ja virgaks tegema. Tasuks anti lihavõttes mune vasta. Mõni andis vanadele lööjatele ka viina.
Kommentaar
Virgaks peksmine. Samasuguseid nõiasõnu on loetud ka Lutsis ja Ingeris. Virgaks peksmise kohta leidub üle 30 kirjelduse põhiliselt Tartu-, Võrumaalt.
[---] Algas viinakuu eks vist sellest, et moisates pandi viinavabrikud käima ja talumehed hakkasid ka künnikartuleid viinavabriku vedama, said 50 kopikat tündrist (100 kg), head kartulid üks rubla tünder. [---]
Kommentaar
Nimetus. Väheseid kirjapanekuid eri paigust. * künnikartuleid – sügiskünni ajal järelnoppimisega kogunenud kartuleid
Kihelkond
Lüganuse
Koguja
H. Liivak
Kogumisaasta
1973
Täisviide
RKM II 296, 310 (3) < Lüganuse khk – H. Liivak (1973)
[---] Andresepäe olli selleks, et Andresed ostsid viina ja ollid rõõmsad. Vanasti siuti ka Andresed ja mihklipäe Mihkled kinni, mõni asi ümmer käe või jala, sis pidi ka jälle viina ostma. Siduma pidi ikka salaja, et ta ei näe ega kuule, nüidsel ajal antaks kingid silmanähtaval.
Kommentaar
Nimepäev. Väheseid teateid Lõuna-Eestist. Emmaste khk on öeldud, et kui andresepäev oli nimepäevaks, siis ei töötatud.
Kihelkond
Häädemeeste
Koguja
M. Mäesalu
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 207, 595 (11) < Häädemeeste khk – M. Mäesalu (1939)
Anel oli valge pahempidi kasukas seljas, kõver kepp oli nokaks kääs, käis isi kükakil, üks jalg lohises teise järel. Pani lapsi lugema ja andis nokaga, siis tahtis olut saada.
Kommentaar
Näärihani. Komme kuulub enam jõululaupäevase saunaskäimise juurde; hani võib peresse tulla üksi või koos teiste maskeeritutega.
Elbi Anne juures tehtud alati laaritsapäe õlut. Ükskord jäänd õlu tegemata ja näe – tua lõhna siis või üleval katuses akand tuli raginal põlema. Tuld põle küll näha olnd, aga just siuke tule põlemise muudi ragin oleva olnd. Siis peremiis akand kohe õllenõusid säädma ja õlut tegema ja siis kadund ragin ära. Egas igalpuul ei tehtud õlut, põlnd sest kedagi, aga sial olli siuke kuntsakas rahvas ja sial tegid nad [maa]ilma tükka.
Kommentaar
Õlletegu. Ainuke teade. * tua lõhna siis – siin: maja ahjulõõris
Kihelkond
Kolga-Jaani
Koguja
J. Raidla
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 202, 347/8 (13) < Kolga-Jaani khk – J. Raidla (1937)
Enne jüripäeva materdatud uss keedetakse ära ja antakse seda vett loomadele siis juua, kui neid esimest korda välja aetakse. Sellel veel olla siis see imevägi, et uss neid loomasid sellel suvel ei nõelata ja hunt neid ei murda.
Enne jüripäeva võta kolmest sipelgapesast, igast pesast kolm kamalutäit sipelgaid kõige purudega ja keeda ära; seda vett anna karielajatele juua, siis ei hakka neile suvel ükski häda külge.
Kommentaar
Loomade jootmine. Sipelgapesavett loomadele – hea piim; karjale ei tule õnnetust. Kümmekond teadet: rohkem Pärnu-, Viljandimaalt, veel Simuna, Palamuse khk.
Enne keetsid talumehed jõuludeks ikka kolm vakka magesi (linnaksed) õlleks ja jõulusi peeti nii kaua, et kolmekuningapäev ka libedast lauludega läbi läks. Nüid on aeg pailu kultuursemaks muutnud ja pühitsetakse ainult tähtpäävad.
Kommentaar
Jõuluõlle lõpetamine. Üldine.
Kihelkond
Karja
Koguja
M. Männik
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 255, 348 (53) < Karja khk – M. Männik (1939)
Enne märti nätäl aiga korjati raha. Märdiõtak olli pidu. Pidu eestvõtja ostse õlut ja kikke kraami. Kutsuti kokku. Kõik olliva sandirõivin. Olliva küllen kas uibu-ubina, öövlilastu vai olli karupidi kasukas sällän vai sukalangust põll een. Tansseva pooleni ööni, seeni kui kraam otsa sai, mängsevä kikke mänge.
Kommentaar
Mardipidu. Ülemaaline, välja arvatud Setumaal. Läänemaal mardipulma nime all, üksikjuhtudel nimetatud kirmeseks, simmaniks, balliks.
Kihelkond
Sangaste
Koguja
L. Pedajas
Kogumisaasta
1940
Täisviide
ERA II 284, 360/1 (422) < Sangaste khk – L. Pedajas (1940)
Enne mihklipäeva tapeti lambaid. Tüdrukud küsisid siis ühe kintsu ja vähe verd enestele. Mihklipäeval kogunesid tüdrukud kuhugi talusse kokku. Sääl siis keetsid nad liha ja valmistasid käkke. Poisid tulid ja tõid viina. Siis söödi ja joodi koos. Selliseid sööminguid korraldati ülelaupäeviti. See kestis kuni mardipäevani.
Kommentaar
Noorte kooskäimised. Teateid mitmelt poolt. Pärast välistööde lõppu oli noorte tubaseid kooskäimisi sobiv alustada mihklipäevast.