Jõuluajal korraldati mõisas mõisatööliste lastele jõulupuu …
Tekst
Jõuluajal korraldati mõisas mõisatööliste lastele jõulupuu. Jõulupuu juures anti igale lapsele kingitusekott. Selle eest pidi iga laps mõisaproua kätt suudlema. Mõisaproual olid valged pitskindad käes. Ta lükkas pitskinda käe pealt ära ja ulatas käe suudlejale. Enne mind üks laps tegi proua käe ninast tatiseks ja proua ütles lapsele: „Oh sa lurjus!“ Proua pühkis käe puhtaks ja ma suudlesin puhtale käele.
Kommentaar
Jõulukingid mõisas.
Kihelkond
Viru-Nigula
Koguja
L. Palu
Kogumisaasta
1972
Täisviide
RKM II 293, 488 < Viru-Nigula khk – L. Palu (1972)
Jõulupuust Eestis 1902. aastal. Olin nelja-aastane …
Tekst
Jõulupuust Eestis 1902. aastal. Olin nelja-aastane, kui oma kodus nägin esimest korda jõulupuud. Jõulupuu otsas oli klaasist torn, jõulupuu küljes rippusid väiksed klaasist kellad. Kellukestel olid väikesed traatkonksud, millega olid jõulupuu külge riputatud. Ühe kellukese võtsin salaja kuuse küljest, jooksin ümber kuuse ja helistasin. Nägin, et vanematel oli sellest hea meel, et oskasin ümber kuuse joosta ja helistada. Tundsin rõõmu ja hõisates hüppasin, kelluke kukkus maha ja purunes. Küünlajalad olid männikäbid traadi küljes, küünla jaoks traat keeratud. Jõulukompvekid olid niidiga kuuse okste külge seotud. [---]
Kommentaar
Esimene jõulupuu. Siin esitatud lapsepõlvemälestused on pärit 19.–20. sajandi vahetusest.
Kihelkond
Viru-Nigula
Koguja
M. Kaasik
Kogumisaasta
1973
Täisviide
RKM II 296, 408/9 (2) < Viru-Nigula khk – M. Kaasik (1973)
Katripääv homiku keitedi tangupudru ja söödi lambalautas, siis olla lambad hästi siginend.
Kommentaar
Tangupuder. Tangupudru söömise komme lambaõnne taotlusega on levinud Viru-, Tartumaal (vt. levikukaart: kadripäev (2)). Torma khk teate järgi söödi laudas putru või kiislit (kaerakile). Vrd. määgimaskäimine.
Kihelkond
Viru-Nigula
Koguja
S. Talo
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H III 1, 758 (6) < Viru-Nigula khk – S. Talo (1889)
Kui mardipäev maa lumeta, siis jüripäeval saanitee
Tekst
Kui mardipäev maa lumeta, siis jüripäeval saanitee.
Kommentaar
Lumikatte püsimine kevadel. Levinum on kõrvutamine lihavõttepühadega kui paastumaarjapäeva või jüripäevaga; domineerib analoogiaprintsiip. Umbes 30 kirjapanekut, enam Lõuna-Eestist.
Kihelkond
Viru-Nigula
Koguja
A. Krikmann
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 9, 51 (50) < Viru-Nigula khk – A. Krikmann (1889)
Kui mihklipäeva öössel merevesi tõuseb, siis kardetakse kogu sügise tormiseid ilmasi tulema, aga kui paigal seisab ehk ka alaneb, siis on vaga ilma loota.
Kommentaar
Meretõus – sügis tormine. Ainuke teade.
Kihelkond
Viru-Nigula
Koguja
A. Krikmann
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 9, 65 (19) < Viru-Nigula khk – A. Krikmann (1889)
Laurits lakub piimapütid. (Pääle lauritsapääva jääb piimaand vähemaks.)
Kommentaar
Lehmade piimaand väheneb – laurits lakub piimapütid. Üldtuntud Viru-, Järva-, Harju-, Läänemaal. Tavaliselt kõrvutatuna teiste olulisemate suvetähtpäevadega alates jaanipäevast ja lõpetades mihklipäevaga (29. IX).
Jaanipäävaga algab heinatöö. Siis peab rukkil tera juba sees olema. Rahvas ütleb: „Pääta nelipühi, ivata jaanipääv.“ – Kui rukkil j[aani]p[äev] iva sees on, siis saab jakobipääv uudseleiba. [---]
Kommentaar
Rukkilõikuse aja arvestamine varasemate tähtpäevade toel. Väheseid teateid eri paigust.
Kui jaaniööse rohu sees pöherdakse, siis ei hakka haigus külge
Tekst
Kui jaaniööse rohu sees pöherdakse, siis ei hakka haigus külge.
Kommentaar
Jaanikaste – haiguste tõrje- ja ravivahend. Umbes 30 teadet, neist sügeliste ravi märgitud Viru-, Järva-, Harjumaalt. Puudub Lääne-, Saaremaal. Jaanikaste mõjust vt. ka: heinategu; karjandus.
Kihelkond
Viru-Nigula
Koguja
S. Talo
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H III 1, 757 (2) < Viru-Nigula khk – S. Talo (1889)
Jaanipäe laupäe oli. Läksin abi paluma ühe vanamehe käest …
Tekst
[---] Jaanipäe laupäe oli. Läksin abi paluma ühe vanamehe käest. Ta tuli vasta, ümberkaud[u] oli ise rukkipäid täis. Rukkipää otsad olid särgist vällas, põu oli neid täis.
Kui enne juripääva hobune metsa lasti, siis ei tohtind mitte päitsed pääst ära votta, muidu murdis hunt hobuse; pääle juripääva vois hob[une] ilma päitseta metsa menna, siis oli hundil rauad suus.
Kommentaar
Hunt valjastatud – ei saa hobust murda.
Kihelkond
Viru-Nigula
Koguja
S. Talo
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H III 1, 759 (10) < Viru-Nigula khk – S. Talo (1889)