Poole öö aegas tulnud oodetav klaasi sees nähtavale …
Tekst
[---] Poole öö aegas tulnud oodetav klaasi sees nähtavale, poisile tulnud tüdruk, aga tüdrukule jälle poiss, ka mõnikord tulnud mitu tükki nähtavale, aga mitte kõik ei olla korraga tulnud, ja nii kuida tulnud, kadunud ka need jälle üksteise järele ära.
Nääriöösel valatud ka uue aasta õnne. Seda tööd toimetatud järgmisel viisil. Pehmet seatina pandud veikese plekist panni peale ja hoitud nii kaua tule kohal kui tina heaste vedelaks sulanud. Siis valatud ta ruttu külma vee sisse ja vaadatud kohe järgi, kuidas õnnega lugu on. Leitud tina ühes tükkis olevat, siis tähendanud see, et uus aasta õnnetu on, olnud ta aga hästi mitmeharuline, siis tähendanud see head õnne uueks aastaks ette.
Kui näeripäeva hommiku ilus ilm, siis noored inimesed olla terved, kui keskpäeva ajal, siis keskealised, kui õhtu, siis vanad; niisammahästi kui sajab neil aegadel, siis nende aegade kohas sel aastal tõbised ajad ja suremine.
Kommentaar
Inimesed on terved. Alla 10 teate, enamus läänesaartelt. Pilves ilm tähendas, vastupidi, inimeste haigusi ja suremist (Põhja-Eesti).
Kui nääriöösel magatud, siis ikka riietega, ja see olnud siis tähenduseks, et inimene, kes riietega maganud, kõige aasta läbi siis vähese unega, ikka erk ja virk ja ilma väsimata olnud.
Kommentaar
Rõivais magamine. Tavaliselt on rõhutatud nimelt palja jalu olemise keeldu. Rõivais (ka: sukk jalas) magades loodeti ka tulevast unes näha.
Uueaasta homikul võetud köis õue peale kolme korra ringi …
Tekst
Uueaasta homikul võetud köis õue peale kolme korra ringi maha, visatud kaeru ringi sisse ja aetud sead sööma selle mõttega, et sead uuel aastal hästi korda lääks ehk sigineks ja hästi koos sööks.
Kommentaar
Sigadele köieringi seest kaeru. Menetlust on kasutatud põhiliselt kanade koospüsimiseks või taotlusega, et nad ühte pessa muneksid.
Velise pool tehakse uue aasta öösel õlest nääripoisse …
Tekst
Velise pool tehakse [uue aasta öösel] õlest nääripoisse, mida tüdrukutele ukse taha viiakse. Kel õlest tehtud nääripoiss ukse taga, saab sel aastal lapse. Kui viiakse peremehele ukse taha, siis tähendab see palju õnne ja poja saamist tuleval aastal. Harilikult on peremehele ukse taha pandud õlest nääripoisil piip suus või mõni teine hinnaline asi poisi (õlgede) sisse ära peidetud, mis toodule kingituseks langeb.
Kommentaar
Õlgkuju viimine teise peresse. Kuju hakati viima alates toomapäevast (21. XII), siit tuleneb Tahma-Tooma nimetus. Nappe teateid on ka sisemaalt Ambla, Põltsamaa, Suure-Jaani, Äksi khk.
[---] Jõulu esimene püha, teine püha ja kolmas püha, siis tuli süütalastepäev, süütanaistepäev ja süütameestepäev. Nende vahele mahtus enamasti ka pühapäevi, õigem, nende sekka. [---]
Kommentaar
Pühade järelpäev. Jõulu (ka mis tahes pühade) järelpäeva tähenduses tuntud maa läänepoolses osas: Harju-, Lääne-, Saare-, Pärnu-, Viljandimaal.
Jõulu- ja nääriöödel viidud suur puuraiumise kirves …
Tekst
Jõulu- ja nääriöödel viidud suur puuraiumise kirves loomade lauta ja löödud seina sisse. See pidanud loomadele neil öödel küünla eest olema.
Kommentaar
Terariist, metallese lauta. Mõnikümmend kirjapanekut seoses jõuludega või jõululaupäevaga, enamus Lääne-, Saare-, Pärnumaalt. Sama seoses vana-aastaga.
Kogu talve põletati tavalisesti peergu, kuid jõuluks tehti tingimata küünlaid. Seks tarvitati iseäralikku pikergust kirnu, kuhu valati keeva vett ja rasva. Küünlasüda tehti küünla pikkuseks kergelt kokku palmitud lõngast, milliseid suur hulk pandi toll ehk paar teineteisest kaugele orgi otsa. Kui paras jagu orgi otsas, hakati küünla südameid orgi otsas kirnu rasva sisse kastma. Kasteti sisse ja tõmmati välja. Seda korrati nii kaua, kuni arvati küünlal olevat paras jämedus. Jõuluks ei tehtud mitte ainult lihtküünlaid, vaid ka erilisi jõuluküünlaid. Jõuluküünlad olid kolmeharulised. Tavalise küünlasüdame külge seoti umbes keskpaika veel kaks südant ja pandi südame teine ots ühte liini päris küünlasüdamega niisama orgi otsa rippuma. Küünlategija pidi küünlaid kirnu kastes kolme orki korraga käes pidama, hoolitsedes nende ühesuguses seisundis viibimise eest. See oli raske töö, aga jõulu heaks tehti heal meelel niisugust tööd. Kolmeharalisi küünlaid valmistati talus ainult üks paar. Lihtküünlaid tehti sel puhul muugi aja tarvis. Teisal ei tahetud kolmeharulise küünlaga enestele tüli teha, seal valmistati ainult lihtküünlaid, kuid midagi kolmeharulist pidi jõululaual ikka leiduma. Seks tehti puust kolmeharuline lühter, millesse igasse harusse pandi küünal. Minu isamajas küll aga tegi mu ema mu lapsepõlves ikka kolmeharulise küünla; hiljemini mitte enam. Kolmeharulise küünlaga oli ta põlemise ajal palju tüli; mida enam küünalt põles, seda enam kippus tuli harusid sulatama. Rasva sulas alati lauale. Jõuluküünalt tarvitati vana-aasta öösigi.
Kommentaar
Jõuluküünalde valmistamine. Küünlaid on valatud lambarasvast, ka vaha ja lambarasva segust, samuti putkevarre sisse.
Jõulupuud tehti sel ajal veel harva. Esimene koolijõulupuu Vigalas oli vist, h[är]ra professor, Teie üliõpilaspõlves Vigala vallamajas 1879. a., kus Teie jõuludest kõne pidasite, nagu ma hästi veel mäletan. Meil tehti sel ajal ka juba jõulupuud ja seda vaatama tuli nii palju külast rahvast, et toad neist täis olid. Kõigile anti süüa ja õlut juua. Kui külas tol ajal ka jõulupuud tehti, seal olid selle „ehted“ eeskätt jõuluks hoitud ärakülmand õunad, mis aga ära sulasid, väga maitsevad magusad olid, ja paberist välja lõigatud „kirjad“. Kinkisid ainult saksad. Jõulupuud „rüüstati“, kui laulud juba lauldud olid. Ka koolimajas tehtud jõulupuud kippus rahvas ikka tagatipul „rüüstama“.
Kommentaar
Koolijõulupuu. Tekst on adresseeritud prof. M. J. Eisenile.
Minu lapsepõlves (1860. paigu) ei teatud maal, ütlen parem: talurahva seas midagi jõulupuust. Vigalas tegi mõisahärra parun Marxküll koolilastele jõulupuu ja kutsus selleks puhuks lapsed mõisa. Hiljemini (peale 1865) saatis parun jõulupuu materjali koolimajasse, kus siis koolilastele tehti jõulupuu. Minule ekstra ei teinud vanemad iialgi jõulupuud.
Jõulupühade aegas tuuakse heinad tuppa, nääripäeval õled ja kolmekuningapäeval kõlkad.
Kommentaar
Jõuluks õled (heinad) tuppa. Ülemaaline; teateid õlgede tuppatoomisest on valdavalt enam kui heinte toomisest. Heina ja kaerte tuppatoomisest karjaõnneks vt. karjandus.
Varahommikul söödi jälle ja hakati siis kirikule „ehitama“ …
Tekst
Varahommikul söödi jälle ja hakati siis kirikule „ehitama“. Sõideti harilikult, kas oli kirik ei tea kui lähedal. Ka teenijad pidasid seda häbiks endile, kui jõulu jala pidivad kirikusse minema.
Kommentaar
Kirikuteele „seadmine“. * ehitama – ehtima, seadma
Mardile anti liha ja herneid. Noored poisid tahtsid kingapaelu. Vanemad liha. Liha anti muidugi toorelt. [---]
Kommentaar
Liha. Liha andmisest on teateid üle maa; Virumaal on martidele antud eelkõige seapea, teated kuke andmisest koonduvad Halliste, Paistu, Karksi khk piirkonda.
Mardipäeval, kui nõndanimetatud mougumardid käisivad …
Tekst
Mardipäeval, kui nõndanimetatud mougumardid käisivad, olnud neil kott haganatega kaelas, mida nad tuppa tulles igale poole laiali külvanud, öeldes: „Rukkid kasugu, lusted kadugu, odrad kasugu, ohakad kadugu, linad kasugu, luudjad kadugu.“ [---]
Kommentaar
Õnnesoovimine. Viljaterade põrandale külvamise kombest on teateid üle maa. Martidel on viljaõnne soovimine sagedasem kui kadridel. * mougumardid – tanguvorsti (tahtjad) mardid; lusted – tühjad pead; luudjad – umbrohud
Mõisateomehed käisid mardiks. Üks oli mardiema, takunuustakas oli kaendlas, kedrevars koa. Karjus, et tal palju lapsi on, ei jõua neid katta ega toita. [---]
Kommentaar
Ketrajasant. Ketrajasandikombest on enam teateid Läänemaalt (vt. levikukaarte: mardipäev ja kadripäev (1)).
Kihelkond
Martna; Vigala
Koguja
R. Põldmäe
Kogumisaasta
1932
Täisviide
ERA II 55, 613 (50) < Martna khk < Vigala khk – R. Põldmäe (1932)
Pärtlipäeva ajal võeti mesipuudest Vigalas mett. Kui seda just pärtlipäeval ei tehtud, siis ometi päev ehk enam pärast pärtlipäeva. Öeldi, et pärtlipäev on meelõikuse päev. Vanasti peeti ainult pakkpuid. Mesilasi surmati veevliga, enne kui mett puust välja võeti.