Meie pool ja Karusel käidi näärikureks. Kurg võttis kaks piirgu nokaks ja laksutas neid teineteise vasta. Näärikurg käis nääripäeval mööda talusid. Öeldakse, et kurg mõnes kohas Läänemaal kolmekuningapäevalgi käinud majades nalja tegemas. Tuppa tulles häälitseb kurg ikka kaak! kaak! kaak!
Kommentaar
Kurg. Kurge meenutav olend oli ka Kihnu khk tönk. Ühe teate järgi (Tori khk) pidi kurg peresse lapseõnne tooma.
Jõululaupäeval ja uuel aastal tehti viljanõudele kriidiga …
Tekst
Jõululaupäeval ja uuel aastal tehti viljanõudele kriidiga, toaustele tulesöega ristid peale. Õuevärava alla pandi puud risti, siis ei saand kurivaim sisse. [---]
Kommentaar
Ristitõmbamine kaitseks kurja eest. Reigi khk rootslastelt teade, et rist võidi tõmmata ka õlgedest, Põltsamaa khk kirjapanekus on kurja tõrjeks pandud karuohakas ukse peale. Üldine, ent rohkem läänepoolse levikuga. Häädemeeste khk teade, et käidi püssiga väraval valvamas.
Kihelkond
Varbla
Koguja
H. Meindok
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 127, 299 (20) < Varbla khk – H. Meindok (1936)
Üks vanaaegne laste irmutamise jutt. – Kui jõuluõhtuks lugema ei õpi, pannakse sigade lauta. Kilgimetsas oln nii, et laps viidud sigade lauta. Hommiku mindud vaatama – ainult suur varvas järel veel.
Kommentaar
Lapsed sealauta. Teateid rohkem Põhja-Eestist (vt. levikukaart: jõulud (5)), Kuusalu khk ka trükisõnas. – Vilberg, Endised tähtpäevad, lk. 266.
Kihelkond
Varbla
Koguja
R. Viidalepp
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 195, 555 (2) < Varbla khk – R. Viidalepp (1936)
Jõulus tehti kurge. Kurel kaks pilbast – see oli suur nokk.
Kommentaar
Jõulukurg. Enam teateid Läänemaalt ja Lõuna-Eestist, Lutsi keelesaarelt. Traditsiooniliselt maskeeriti kureks ka kolmekuningapäeval, vähem vana-aastal, mardi- ja kadripäeval.
Kihelkond
Varbla
Koguja
H. Tampere
Kogumisaasta
1931
Täisviide
ERA II 39, 282 (3) < Varbla khk – H. Tampere (1931)
Kui jõuluks kiriku mindi, pandi kõik rähad, angud, äkked rehealla, ka tee peal koju tulles aeti teistega võidu, kis kõige enne sai kõigutada oma riistu, oli sui tööga kõige ees.
Kommentaar
Tööriistade liigutamine – suvel tööga teistest ees. Paarkümmend teadet, rohkem maa läänepoolsest osast, kuulub samuti uusaasta kombestikku. Varasem komme on tööde imiteerimine, et need suvel paremini edeneksid (vt. põllundus).
Kihelkond
Varbla
Koguja
H. Meindok
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 127, 308 (8) < Varbla khk – H. Meindok (1936)
[---] Kadriks käisid ka üksinda mõned vanad vaesed naisterahvad. Laulsid ukse taga ja lõid sisse astudes vitsaga. Anniks anti neile ka villu. Lastele olid niisugused kadrid alati vastumeelt külalised ja pugesid nende eest nurka.
Kommentaar
Kadrivits. Üldine läänesaartel ja Läänemaa ranna-alal, teateid on ka mitmelt poolt Lõuna-Eestist.
Tats puts virr! Mina ketran siidi, oma lastele riidi, 25 küinard naela järele.
Kommentaar
Ketrajasant. Ketrajasandikombest on enam teateid Läänemaalt (vt. levikukaarte: mardipäev ja kadripäev (1)). * lõuka – kolde, kolde serval oleva istumiskivi; küinart – küünart, pikkusemõõt: 0,75 arssinat e. 21 tolli e. 53 cm 1,9 mm; naela – raskusmõõt: 400,5 g
Kihelkond
Varbla
Koguja
H. Tampere
Kogumisaasta
1931
Täisviide
ERA II 39, 341 (5) < Varbla khk – H. Tampere (1931)
[---] Üks meestest on mardinoorik. See läheb lõukale, kedervars on tal käes, laseb ikka kedervarrega puusa pealt alla, tükk takust lõnga on tal otsas ka.
Mina kedran keeru lõnga, kits, puts, virr, lehmavalgust, silmavalgust, kits, puts, virr! (Paneb siis ise võikarbid maha.) Kingakeermeid, jalajuhtmeid, kits, puts, virr!
(Igale mardile anti paar pastlapaelu, nooriku paeltel olid tutid ka veel otsas.)
(Siis tõi pererahvas toolid ja kõik mardid istuvad toolidele.) Martidel oli kaks kotti risti kaelas, noorikul oli ainult üks kott. Peremees ja perenaine tõid võid, liha, odre ja rukist kottidesse. [---]
Kommentaar
Ketrajasant. Ketrajasandikombest on enam teateid Läänemaalt (vt. levikukaarte: mardipäev ja kadripäev (1)).
Kihelkond
Varbla
Koguja
H. Meindok
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 127, 176/8 (87) < Varbla khk – H. Meindok (1936)
[---] Noorik viskas karbid maha. Mardiisa ütles: „Perenaine, tule vaata, raiepakk jään maha, korista ää!“ Perenaine siis võtab ää ja paneb võid sissi. [---]
Kommentaar
Mõistu küsimine.
Kihelkond
Varbla
Koguja
H. Tampere
Kogumisaasta
1931
Täisviide
ERA II 39, 361/2 (3) < Varbla khk – H. Tampere (1931)
Kangaid hakati kuduma pääle küünlapäeva. Siis hakkas kibe töö. Takud pidid jõulus kedratud olema. Kui linad pleegitatud olid, hakati linasid ketrama. Teljed toodi tuppa. Pidi ikka ennem saama kui teine pere. Hangede peale tõmmati siis kangad pleekima. Linased kangad kooti enne ja siis hakati villaseid kangaid kuduma.
Kommentaar
Kangakudumine keelatud.
Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa (Hageri, Rapla khk). Kangakäärimise kohta andmeid Kirblast.
Kihelkond
Varbla
Koguja
L. Briedis
Kogumisaasta
1968
Täisviide
RKM II 253, 123/4 (14) < Varbla khk – L. Briedis (1968)