[---] Õhtu, kui juba vähä hämaras läks, sis tegi peremees lepapuused teibad ja pistis iga hinge jauks, mis majas elasid, ühe teiba lume sisse püsti, ja kelle teivas maha oli kukkunud, see suri sel aastal ära.
Kommentaar
Teivas vm. püsti lumme. Paarkümmend teadet, rohkem Lõuna-Eestist.
Vana-aasta õhta võtat üksik ruum kell pool kaksteist …
Tekst
Vana-aasta õhta võtat üksik ruum kell pool kaksteist ja kell kaksteist tulevad juba niisugused asjad. Võtat peegli, panet laua peale ja siis piiblit hakka lugema. Kell kaksteist hakkavad tulema igasugused loomad. Ja niipea kui inimese nägu tuleb, siis tuleb piiblit kinni lüüa ja peegel maha lüüa ja ise ka ära pageneda. Mina lätsin lehmalauta ja nägin – kõige enne kukk ilmus, siis hobusepea ja siis midagi inimesetaolist. Mina jooksin minema. Pärast tuttav naisterahvas imestas, et ma elama jäin.
Kommentaar
Ennustamine peeglisse vaatamisega. Selle ennustusviisi juurde kuulub sageli ka küünlavalgel piibli lugemine.
Kihelkond
Võnnu
Koguja
O. Hildebrand
Kogumisaasta
1949
Täisviide
RKM II 31, 79/80 (87) < Võnnu khk – O. Hildebrand (1949)
Vana-aasta õhtul paned hobuserangid seina peale, vastaspoole tuleb asetada peegel, kuhu vahtima hakata, niikaua kui üle parema õla näed rangide sees nähtavale tulevat seda, kellele saadki uuel aastal mehele.
Kommentaar
Läbi hobuserangide vaatamine. Hobuserangid kui maagiline ese on soovitatud kaela panna mitmete ennustusviiside puhul (kolm korda ümber maja jooksmisel, aknast tuppa vaatamisel ja ka siis, kui tahetakse oma tulevast näha). Levinud Lõuna-Eestis, mujalt väheseid teateid.
Vana-aasta õdagu pühitasse tare põranda ära. Panime too puru siis jalgu ala ja rästa ala kullama. Siis kuulsime kellahelü ja aidausse luku võtme väljavõtmist ja kõnõlõva niiviisi, mis tuu aasta tule. Tuu aidamiis läts ära säält – siis pidi seda aidaukse asja tähendama.
Kommentaar
Ennustamine pühkmetel. Üldlevinud; kõige sagedamini viidi pühkmed teeristile.
Kihelkond
Võnnu
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 210, 236 (18) < Võnnu khk – M. Hiiemäe (1965)
Vana-aasta õhtul otsisime sulasega tina ja pannid kokku …
Tekst
Vana-aasta õhtul otsisime sulasega tina ja pannid kokku ja algas kõva tinapraadimine. Kui tina paukudes vette langes, ütles sulane iga kord ise tähenduse. Halvem olla, kui tina vette langedes üldse häält ei tee.
Kommentaar
Õnne seletamine. Noorteseltskonnas on olnud ka tavaks, et esmalt seletab igaüks ise oma õnne.
Kui uuelaastal päike ilusasti paistab, siis saab kogu aasta ilus ja päikesepaisteline, millest oleneb ka hää heinategemise aeg.
Kommentaar
Päikesepaiste – tuleb ilus heinaaeg. Vormel seostub paljude tähtpäevadega, kõige sagedamini tõnisepäeva (17. I), küünlapäeva (2. II), seitsmevennapäevaga (10. VII). Seoses vana- ja uusaastaga väheseid teateid.
Vana-aasta öösi peab verske kala sööma ja kondid alal hoida …
Tekst
Vana-aasta öösi peab verske kala sööma ja kondid alal hoida, paberisse panna. Aasta ära hoida ja teine aasta vanad kondid ära visata ja jälle uued panna. Siis on väga hää rahaõnn – rahapuudust ei ole.
Kommentaar
Kala. Seoses vana-aastaga teated põhiliselt Tartu-, Pärnumaalt.
Kihelkond
Võnnu
Koguja
O. Hildebrand
Kogumisaasta
1949
Täisviide
RKM II 31, 74 (71) < Võnnu khk – O. Hildebrand (1949)
Uueaasta hommikul pidi mees tulema esimesena, siis tuleb aasta õnnelik. No tõisest väratist tuli mees, tõisest naine. Mees lükkas naise kõrvale, tuli sisse, teretas esimesena ära. Mari pahandas: „Kui äbematu, lükkas minu kõrvale!“ Mees: „Läksin, mõtlesin, et käin ommikul ära – sis on meheais majas. Aga see oli trepil een. Keerutasin ta eest ära sii.“
Kui puud on enne jõulu härmas, siis on vilja-aasta, aga kui peale jõulu on härmas, siis pikset. Tänavu oli terve kevadest talve härmas ja pikne on juba nii palju paha teinu. Ühel kündnu keldripõhja nagu adraga ära keravälk ja juhtmeid on rikkunu ja kõik. Olid ka puud härmas. Mul murdis õunapuu maha, nii suured õunad olid.
Kommentaar
Suvel palju pikset. Härmatis on vihma või pikse-endeks Lõuna-Eestis: Pärnu-, Viljandi-, Tartumaal. Kümmekond teadet.
Kihelkond
Võnnu
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1986
Täisviide
RKM II 395, 205 (34) < Võnnu khk – M. Hiiemäe (1986)
Pühade ajal es tohi – lihavõtte- ja üldse pühade, suviste või jõulu ajal puid lõhkuda. Pikne on väga kuri suvel, kui lõhutakse, tehakse.
Kommentaar
Puulõhkumise keeld. Väheseid teateid Lõuna-Eestist. Kuulub üldise vaikusenõude juurde, eriti seoses kevadiste tähtpäevadega (suur ehk vaikne nädal, lihavõtted, jüripäev). Lutsi keelesaarelt teade, et raiumine koodsipäeva – jõululaupäeva õhtul toob kuulja majja.
Kihelkond
Võnnu
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1986
Täisviide
RKM II 395, 204 (30) < Võnnu khk – M. Hiiemäe (1986)
Vanasti viidud rehevaimudele jõulude ajal toitu, mis riputatud partele.
Kommentaar
Toit ööseks hingedele, majahaldjale. Vaimusid on nimetatud sagedamini kui hingesid, eriti kooliõpilaste kirjapanekuis, Puhja khk tekstis on nimetatud kalmulisi. Üle 30 teate.
Kihelkond
Puhja; Võnnu
Koguja
H. Oja
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 240, 591/2 (19) < Puhja khk või Võnnu khk – H. Oja (1939)
Võetakse kolm oksa jõulupuu küljest ja kolm perenaise juuksekarva. Siis põletatakse need tuhaks ja viiakse seda tuhka loomadele lauta ja raputatakse igale loomale natuke tuhka pää pääle. Siis siginevad loomad järgmisel aastal hästi ja kõik läheb loomadega hästi korda.
Kommentaar
Suitsutamine, tuhk. Väheseid teateid. Komme kuulub karja esmakordse väljalaskmise juurde kevadel.
Loomadele ikka anti leiba. Jõululaupa anti. Kanad meil olid ainult, siis kella 12 ajal läks ikka ema või isa, siis viis teri või leiba. Vana-aasta õhtu viidi ka. Kui oli suurem loom, siga või, siis tollele anti ka leiba. Siis pidid need loomad ilusad ja siledad olema see aasta ja õnnetusi nendega ei pea juhtuma ja ...Usuti seda.
Kommentaar
Sigadele paremat toitu. Loomaliikidest on sagedamini veiseid, ka hobuseid ja lambaid.
Kihelkond
Võnnu
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1986
Täisviide
RKM II 395, 247 (130) < Võnnu khk – M. Hiiemäe (1986)