Kui jüripääväl uus tiinjä vai sulaspoiss sisse tull …
Tekst
Kui jüripääväl uus tiinjä vai sulaspoiss (sellele tehti harvemini) sisse tull, visati sissepoolõ ust karvakask ette; kui pääle astsõ, sai pehme süämega inimene.
Kommentaar
Kombeid ja endeid kolimisel. Osa traditsioone on omased aasta või pikema perioodi algusele (nagu esimene päev, nii kogu aasta), osa on analoogia pulmakombestikust (kasukale astumine, virkuse kontroll), sageli humoristliku suunitlusega.
Kihelkond
Urvaste
Koguja
I. Novek
Kogumisaasta
1940
Täisviide
ERA II 271, 340 (35) < Urvaste khk – I. Novek (1940)
Kui peremees ja perenaine lasksid kadrid või märdid sisse …
Tekst
Kui peremees ja perenaine lasksid kadrid või märdid sisse, laulis vana märt või kadri, kes oli kõige ees, visates viljaterad tuppa: „Viska sisse viljaõnne.“ [---] Kui peremees andis sandile raha, laulis isamees:
Suur tenu, peremees, kinksed sandil kümme rubla, sant taht seda kirja panna, kirja üles taiva kanda. [---]
Kommentaar
Õnnesoovimine. Viljaterade põrandale külvamise kombest on teateid üle maa. Martidel on viljaõnne soovimine sagedasem kui kadridel. * isamees – ilmselt on mõeldud mardiisa
Kihelkond
Urvaste
Koguja
E. Meister
Kogumisaasta
1956
Täisviide
RKM II 72, 129/30 < Urvaste khk – E. Meister (1956)
Kui ei lasõ, sõs mi lahu, katre-katre, kui ti piäti, sõs mi põrutami, katre-katre. Meil om ligi lingisepä, katre-katre, meil om kaasan katelsepä, katre-katre. Süntkü teil puutsõ poja, katre-katre, laastutsõ latse, katre-katre. Susi sitku su pudrupatta, katre-katre, keskpaika pulmalauda, katre-katre. Jäät sa kodu kopitama, katre-katre, lavva alla hallitama, katre-katre, piip suhu, pamp sälgä, katre-katre, tubakukott turja pääle, katre-katre, nõgõsõ kasugu nissu pääle, katre-katre, pojokõsõ p ... i pääle, katre-katre.
Kommentaar
Sajatamine. Sajatatud on nii sajatuslaulu kui riimita sõnadega. * lahu – lõhume; puutsõ – puused; nissu – nisade; pojokõsõ – pujud
Kihelkond
Urvaste; Karula
Koguja
A. Jeret
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 143, 53/4 (20) < Urvaste khk < Karula khk – A. Jeret (1936)
Kui tütrigu vana-ajastaja õdagu jalgu vahelt ahju vahissõ …
Tekst
Kui tütrigu vana-ajastaja õdagu jalgu vahelt ahju vahissõ, sõs nägevä nimä oma tulõvat peigmeist. Ku sõs mõni muu inemine tarõn om, vai ku nimä kõrvalõ kaessõ, sõs vii vana Juudas näid õkva hindäle.
Kommentaar
Tuleviku ennustamine ahju vaatamisega. Eesmärgiks oli enamasti ainult tulevase teadasaamine. * hindäle – endale
Kihelkond
Urvaste
Koguja
G. Seen
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H III 9, 748/9 (65) < Urvaste khk – G. Seen (1889)
[---] Lapse lasiva liugõ. [---] Vurri tehti ka; jõuluaig tehti kõige rohkemb seda vurri. Vanaisa tegi meile paelu, siis ajasime sinna paela taha ja tõmbasime neid nii kõvasti.
Kommentaar
Seajalad; kombed seajalakontidega. Seajalgade keetmisest jõuluks on teateid peale Hiiumaa ja Võrumaa lõunaosa veel Sangaste khk.
Kihelkond
Urvaste
Koguja
M. Kõiva
Kogumisaasta
1984
Täisviide
RKM II 371, 460 (17) < Urvaste khk – M. Kõiva (1984)
[---] Lätsiva noorõmba koheki kokku, kohes poistõl jaanitulõ asõ oll valmis tettüs. Inämbjagu oll iks mäe otsan, konnõs oll tasast kotust, kon ka tantsi sai. [---]
Kommentaar
Plats sobiv tantsimiseks.
Kihelkond
Urvaste
Koguja
A. Jeret
Kogumisaasta
1934
Täisviide
ERA II 83, 220 (4) < Urvaste khk – A. Jeret (1934)
Tähtpäev
Jaanipäev
Teema
JAANITULI
Alateema
Tuletegemine
Tähtpäevateksti nr
123
Teksti nr
3685
]]>http://www.folklore.ee/erk/items/show/34145
]]>
● vihmasadu – palju tulekahjusid
]]>2017-04-20T18:20:13+00:00
Title
Lauritsapäev (2). Päike ja vihm – palju tulekahjusid
Publisher
Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus
Rights Holder
Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv
Description
+ päikesepaiste, kuiv – palju tulekahjusid
● vihmasadu – palju tulekahjusid
Maarjapäival ei suita mitte pääd, siis tuleva mar’tki kapstile
Tekst
Maarjapäival ei suita mitte pääd, siis tuleva mar’tki kapstile.
Kommentaar
Ei tohi kammida – ussid söövad kapsad. Traditsiooni levik Lõuna-Viljandi-, Lõuna-Tartu-, Võrumaal, teateid naaberaladelt (Halliste khk, Karksi khk, Setumaa), mujal puudub. Üle 50 teate. * mar´tki – mardikad, putukad
Kihelkond
Urvaste
Koguja
J. Teder
Kogumisaasta
1891
Täisviide
H III 11, 352 (14) < Urvaste khk – J. Teder (1891)
Märdiaigu esäsant olli nigu eestvõtja, kadriaigu emäsant. Ma olli ikka tavaliselt emäsant. Märdisandi olliva ikke tumeda, meestetaolise, aga kadrisandi olliva valge, ilusa. Emä, esä ja latse olliva. Ütskord tetti pruutpaari, aga es kuku äste välla. Emä pidi ütlema: „Hüpake, latse, karake, latse, liha tuvvas, leiba kah.“ Sis karasiva jälle. [---]
Kommentaar
Noorpaar, perekond. Üldine on perekonna kujutamine: isa või/ja ema lastega.
Kihelkond
Karula; Urvaste
Koguja
K. Salve
Kogumisaasta
1973
Täisviide
RKM II 308, 304 (6) < Karula khk – K. Salve (1973)
Mihklipäev, 29. september. Mihklipääväs pidi iks joba kiik vili kuun olõma. Kas taa vanataara iks ol’l ütelnu, et kiik, miä sul tuus pääväs kuun om, tuu saa iks sullõ. A miä iks kuun ei jolõ, tuu saa mullõ. Kae, sis mihklipäävä aigu nakas joba lumi maha tulõma. [---]
Kommentaar
Põllutööd pooleli. Ütlusest, et mihklipäevaks koristamata saak on vanakurja jagu, ainuke üleskirjutus. * vanataara – vanakuri
Kihelkond
Urvaste
Koguja
E. Siil
Kogumisaasta
1949
Täisviide
RKM II 29, 47/8 (45) < Urvaste khk – E. Siil (1949)