[---] Vene kerikust antud urbeoksad pead alale hoidma; kui kapstaloomad on üles tulluva, sis läbi peksa, sis lävad nad hästi edesi ja saavad suured kapstapead.
Kommentaar
Kapsataimede urbimine.
Kihelkond
Otepää
Koguja
A. Asor
Kogumisaasta
1874
Täisviide
EKmS 8° 3, 147/8 (115) < Otepää khk – A. Asor (1874)
Paastumaarjapäeval ja urvapäeval keedetakse tanguputru …
Tekst
Paastumaarjapäeval ja urvapäeval (pääle maarjapäeva, see päev) keedetakse tanguputru, siis kasvavad jämedad odrad nagu urvad.
Kommentaar
Tangupuder – hea oder. Kümmekond üleskirjutust maa lääne-, kesk- ja lõunaosast (Koeru, Kirbla, Martna, Põltsamaa, Kursi, Hargla khk). Tangupuder kuulus tähtpäevatoitude hulka (tõnisepäeval, küünlapäeval, urbepäeval, suurel nädalal).
Kihelkond
Põltsamaa
Koguja
T. Kukk
Kogumisaasta
1895
Täisviide
H II 55, 771 (28) < Põltsamaa khk – T. Kukk (1895)
Urbõpääväga nakas suur nätäl pääle ja lõpõs edimätse pühäga. Terve nätäl ei tetä suuri töid, noh, mõnõ vähämbä tüü tetäse, mida pühiaos vaja om. A suurõmba tüü tetäse inne nädäli algust.
Suur nädal algas palmipuudepühaga. Palmipuudepühal käidi kirikus, sest siis olid leeripoisid esimest korda armulaual. Alati olid poisid kevadel ja tüdrukud sügisel leeris, sest öeldi, et sügisel on tarvis poiste abi ja kevadel tüdrukute abi. Kirikust mindi siis kas kusagile leeripeole või koju.
Kommentaar
Leeriskäimine. Konfirmatsioon (luteriusulistel) võimaldas kirikhärral leeriõpetuse saajaid kasutada kui tasuta tööjõudu.
Kloostris tehti urbepühal suur „jõulupuu“ urbepukettidest …
Tekst
Kloostris tehti urbepühal suur „jõulupuu“ urbepukettidest ja pääle teenistust sealt jagati. Kui koju tulid, käidi kolm korda ümber toa, et ei läheks piksest põlema. Ennem käisid kõik kirikus. Sääl olid segamini eestlased ja venelased. Kui vanasti äi käis vooris, siis vene külas poisid käinud pikkade urbadega teisi urbimas, et esimesel pühal muna saaks. Meil eesti külades seda ei olnud. Munade värvimine on praegugi veel. Perenaine värvib, eks siis nooremad aita ka.
Kommentaar
Urbade pühitsemine kirikus. Teateid Kuremäe kloostrist ja Setumaa alalt.
Kihelkond
Iisaku
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1962
Täisviide
RKM II 142, 399/400 (14) < Iisaku khk – E. Tampere (1962)
[---] Suure paastu lõpetusel om muidogi ka urbepäiv, kuna kerikih hulk urbeosse om, millest papp egale kerikulisele üte „pöhendedu“ urbeossa kätte and, kes enne tima ligi lätt, ristiga suud and ja sedä timä käest vastu võtt. [---]
Kommentaar
Urbade pühitsemine kirikus. Teateid Kuremäe kloostrist ja Setumaa alalt.
Kihelkond
Vastseliina; Setu
Koguja
J. Sandra
Kogumisaasta
1900
Täisviide
H II 63, 474 (18) < Vastseliina khk või Setumaa – J. Sandra (1900)
Suur nädal algab palmi- ehk urbepuudepäevaga. Pajuoksad tuuakse juba laupäeval tuppa ja riputatakse kuhugi kõrgemale kohale. Teisel hommikul pekstakse „unekotte“, kes ei viitsi üles tulla.
Kommentaar
Pajuurvad tuppa. Urbade kandmine rinnas on tuntud veneusulistel, urbade toomine toa ehteks on üldine komme.
Palmipuudepühadel linnas olevat kantud pajuurbi rinnas ...
Tekst
Palmipuudepühadel linnas olevat kantud pajuurbi rinnas. Iisaku vallast Kuru mäelt viidi linna pajuoksi müüa. Venelased pidanud neid toas. Eestlastel oli vähestel pajuoksi toas.
Kommentaar
Pajuurvad tuppa. Urbade kandmine rinnas on tuntud veneusulistel, urbade toomine toa ehteks on üldine komme.
[---] Urbõ puulpäävä tuvvasõ urbõ tarrõ, säält pand sis õgaüts oma nime pääle ossakõsõ saina. Kelle uma hummogu arrõ om kuionu, tuu elä-õi inämb kavva.
Palmipuudepüha. Selle päeva toodi palmioksi. Need pandi kasuma vee sisse ja kellel siis oksad palju võsu ajasid, nendel pidi sellel aastal eluteel palju õnne olema. [---]
Palmipuudepüha (urbepäev, urvapäev). Sel päeval toodi metsast igasuguseid urbi. Toodi pajukasse, siis sarapuu- ja lepaurbi ja ka teisi urbi. Urbade järele otsustati suvist viljasaaki. Ilusad suured urbad ennustasid ka ilusat viljasaaki. Muid kombeid ei tea.
Kommentaar
Viljasaagi ennustamine.
Kihelkond
Martna
Koguja
J. Piirsoo
Kogumisaasta
1968
Täisviide
RKM II 258, 543 (15) < Martna khk – J. Piirsoo (1968)
Alatskivil käidi urbepäeval alati urbadega magajaid peksmas …
Tekst
Alatskivil käidi urbepäeval alati urbadega magajaid peksmas. Pekstes üteldi: „Virgaks, viksiks!“ Niisugune soov ja löömine pidi löödud isikud erguks ja virgaks tegema. Tasuks anti lihavõttes mune vasta. Mõni andis vanadele lööjatele ka viina.
Kommentaar
Virgaks peksmine. Samasuguseid nõiasõnu on loetud ka Lutsis ja Ingeris. Virgaks peksmise kohta leidub üle 30 kirjelduse põhiliselt Tartu-, Võrumaalt.
Palmipuudepühä on viiko enne [pääsiäise pühä]. Pojakaised käivad urbimas, pajuoksist pikkaraised kimbud, urbad on külles. Käivad sugulasi urbimas uomiku varha. Nämäd laulvad sis:
Urbi, arbi, tuhanest tervest, aastast andest; viigost velgast, kuniŋgalle kukkast, riepabille rikkust, kanale muna ja perenaiselle voilusikka.
Kommentaar
Virgaks peksmine. Samasuguseid nõiasõnu on loetud ka Lutsis ja Ingeris. Virgaks peksmise kohta leidub üle 30 kirjelduse põhiliselt Tartu-, Võrumaalt. * viiko – nädal
Palmipuudepühal (urvapühal). Palmipäeva hommikul lapsed jooksevad urvadega ja peksavad magajad üles: „Tervist sulle, urvad mulle.“ Pühade ajal peab selle eest lastele muna andma.
Kommentaar
Terveks peksmine. Komme rohkem tuntud Tartu-, Võrumaal.
Kihelkond
Kodavere
Koguja
J. Põldmäe
Kogumisaasta
1958
Täisviide
RKM II 71, 352 (16) < Kodavere khk – J. Põldmäe (1958)