Urbõhummogu aetas nõidõga s. o. urbadega kari mõtsa ...
Tekst
Urbõhummogu aetas nõidõga [s. o. urbadega] kari mõtsa. Sis võetasõ urbõoksa ja lüvväs kusikuklasõ pessä. Ku om pallõ kusikuklaisi külge jäänü, sis lät kari häste edesi, aga ku veidokõsõ om jäänü, sis nakas kari vähänemmä.
Kommentaar
Loomade urbimine – karjale õnne, edu. Loomad terved. Teateid maa lõunapoolsetest kihelkondadest; eriti Setumaalt.
Kevadel, kui tärkab noor rukkioras, pistetakse [urbepuude päeval] käes hoitud pajuoksad põllule ja sellest oleneb ka rukkikasv. Öeldakse: „Rukkiterad kasvavad ka niisama suureks kui urvedki, kui pajuoksad põllule pista.“
Kommentaar
Urvad orasesse – hea vili. Kümmekond teadet, kõik Vastseliina khk, Setumaalt.
Latsõ urpõpäävä tsõõtasõ koh aia pääl vai puu pääl …
Tekst
Latsõ urpõpäävä tsõõtasõ koh aia pääl vai puu pääl ja laulva tsõõ tsõõ urpõkõist. Sis Jummal and õnnõlikku aestakka ja kerget ello, tulõ-õi määndsitki häti ja haigusi.
Kommentaar
Tsõõtamine. Kombest teateid Setumaalt, ka Vastseliina khk.
Kihelkond
Setu
Koguja
A. Oinas-Tammeorg
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 173, 720 (3) < Setumaa – A. Oinas-Tammeorg (1937)
Palmipuupühal vanarahval midagi erilisi kombeid ei ole …
Tekst
[---] Palmipuupühal vanarahval midagi erilisi kombeid ei ole. Ainult nooremad [lapsed] koguvad kokku, panevad roodme aia pääle, üks istub ühele ja teine teisele otsale ja siis hakatakse üksteist üles-alla kiigutama [tsõõtama], selle juures lauldes:
Urbepäeva tsõ, tsõ, tsõ iks tsõ kallis aigu. Ammu mi iks oodi urbepäivä, ammu iks oodi, kaua kaie, oodi mi iks suurest suvve ja kinnä keväjet. Keväjä iks om kerge laulda, suvel hüä sõrahõla.
Kommentaar
Tsõõtamine. Kombest teateid Setumaalt, ka Vastseliina khk. * sõrahõla – lõbutseda, ringi joosta
Urbõpääväl. Urbõpäiv om inne lihavõõtõt, lihavõõtõpaastuh. Tuu om latsi püha, sis ei lasta’ latsil ka’ tarõh olla’, latsõ’ pidi tsõõkatama. Mälehta, ku’ esä ai vitsaga tarõst välla tsõõkatama. Esi’ tul tsõõka tegemä. Tsõõka tek tä nii: oll vana laonu’ aid, muud olõ-s ku’ posti’. Lei sinnä’ üte ruudmõ külge ja oll alospuu valmis. Pääle tõi aidalae päält pika lavva ja pand tuu sinna pääle ja olgi tsõõk valmis. Sis pidi kõik päiv välä’ tsõõkatama. Õdakult, ku’ tarrõ tulli, olli nii väsünu’, õt jõvva-s midagi tetä’. Õs taha’ midagi, jõvva-s õigõhõ süvväki’.
Kommentaar
Tsõõtamine. Kombest teateid Setumaalt, ka Vastseliina khk. * ruudmõ – aialati
Kihelkond
Setu
Koguja
A. Koplimägi
Kogumisaasta
1941
Täisviide
ERA II 296, 566/7 (3) < Setumaa – A. Koplimägi (1941)
Kuulda oli küll, et mõnes kohtas palmipudepüha ühteteist pekstade, aga isi ma seda näin ei ole. Pulga Tiina (tä oli valla poolt perede peale pandud) köis koolimaeas küll iga aasta koolilapsi „palmioksega“ peksmas paastu aegas enne palmipudepüha ja sai selle eest laste käest leiba ja liha, mis kellegil oli.
Kommentaar
Urbijatele muna, meelehead. Traditsioon tuntud koos urbimisega; üle paarikümne teate.
Kihelkond
Tõstamaa
Koguja
A. Laan
Kogumisaasta
1941
Täisviide
ERA II 295, 51 (25) < Tõstamaa khk – A. Laan (1941)
Jõhvi kihelkondas on sie pruuk, et kaks nädalad enne lihavettepühasid metsas käiakse pajuoksi korjamas, aga siin nõndanimetud urbimas käimene. Kis siis nende okstega kodu ehk ka metsas lüia soab, siis sie soab lööja käest kaks muna. Lööja, kui ta lööb, räägib ise sialjuures järgmisi sõnu:
Urbin, arbin aastast andest, nädalast võlga, vanalt kanalt kaks muna, noorelt kanalt üks muna. Lehmast võilusikukene, leivaaistjast kakukene. Kaitki peksan kasukarihmad, kuura-kaara kuue toimed, kiira-kaara vaiba servad.
Siis peavad kanad hiaste munema ja lehmad hiaste piima andma ja kõik asjad piavad hästi õnnestuma, korda minema.
Kommentaar
Urbijatele muna, meelehead. Traditsioon tuntud koos urbimisega; üle paarikümne teate.
Kihelkond
Jõhvi
Koguja
T. Viedemann
Kogumisaasta
1892
Täisviide
H II 37, 701/2 (12) < Jõhvi khk – T. Viedemann (1892)
Ka olid tüdrukud palmipuudepühil kanged poisse urbima …
Tekst
[---] Ka olid tüdrukud palmipuudepühil kanged poisse urbima, s. o. pajuurbadega vihtlema. [---] Urbimisel lausuti poisile: «Urvile, urvile, urvile! Terveks, tooreks, värskeks! Mis annad mulle pandiks?» Kui poiss urbis tüdrukut, siis lõpuks küsis: «Muna annad mulle pandiks?» Värvimata mune anti väga harva, sest kardeti väljanaermist, et näe – ei ole neil enam munavärvigi. [---]
Kommentaar
Urbijatele muna, meelehead. Traditsioon tuntud koos urbimisega; üle paarikümne teate.
Palmipuudepühal (urvapühal). Palmipäeva hommikul lapsed jooksevad urvadega ja peksavad magajad üles: „Tervist sulle, urvad mulle.“ Pühade ajal peab selle eest lastele muna andma.
Kommentaar
Terveks peksmine. Komme rohkem tuntud Tartu-, Võrumaal.
Kihelkond
Kodavere
Koguja
J. Põldmäe
Kogumisaasta
1958
Täisviide
RKM II 71, 352 (16) < Kodavere khk – J. Põldmäe (1958)
Palmipuudepühä on viiko enne [pääsiäise pühä]. Pojakaised käivad urbimas, pajuoksist pikkaraised kimbud, urbad on külles. Käivad sugulasi urbimas uomiku varha. Nämäd laulvad sis:
Urbi, arbi, tuhanest tervest, aastast andest; viigost velgast, kuniŋgalle kukkast, riepabille rikkust, kanale muna ja perenaiselle voilusikka.
Kommentaar
Virgaks peksmine. Samasuguseid nõiasõnu on loetud ka Lutsis ja Ingeris. Virgaks peksmise kohta leidub üle 30 kirjelduse põhiliselt Tartu-, Võrumaalt. * viiko – nädal
Alatskivil käidi urbepäeval alati urbadega magajaid peksmas …
Tekst
Alatskivil käidi urbepäeval alati urbadega magajaid peksmas. Pekstes üteldi: „Virgaks, viksiks!“ Niisugune soov ja löömine pidi löödud isikud erguks ja virgaks tegema. Tasuks anti lihavõttes mune vasta. Mõni andis vanadele lööjatele ka viina.
Kommentaar
Virgaks peksmine. Samasuguseid nõiasõnu on loetud ka Lutsis ja Ingeris. Virgaks peksmise kohta leidub üle 30 kirjelduse põhiliselt Tartu-, Võrumaalt.
Palmipuudepüha (urbepäev, urvapäev). Sel päeval toodi metsast igasuguseid urbi. Toodi pajukasse, siis sarapuu- ja lepaurbi ja ka teisi urbi. Urbade järele otsustati suvist viljasaaki. Ilusad suured urbad ennustasid ka ilusat viljasaaki. Muid kombeid ei tea.
Kommentaar
Viljasaagi ennustamine.
Kihelkond
Martna
Koguja
J. Piirsoo
Kogumisaasta
1968
Täisviide
RKM II 258, 543 (15) < Martna khk – J. Piirsoo (1968)
Palmipuudepüha. Selle päeva toodi palmioksi. Need pandi kasuma vee sisse ja kellel siis oksad palju võsu ajasid, nendel pidi sellel aastal eluteel palju õnne olema. [---]
[---] Urbõ puulpäävä tuvvasõ urbõ tarrõ, säält pand sis õgaüts oma nime pääle ossakõsõ saina. Kelle uma hummogu arrõ om kuionu, tuu elä-õi inämb kavva.
Palmipuudepühadel linnas olevat kantud pajuurbi rinnas ...
Tekst
Palmipuudepühadel linnas olevat kantud pajuurbi rinnas. Iisaku vallast Kuru mäelt viidi linna pajuoksi müüa. Venelased pidanud neid toas. Eestlastel oli vähestel pajuoksi toas.
Kommentaar
Pajuurvad tuppa. Urbade kandmine rinnas on tuntud veneusulistel, urbade toomine toa ehteks on üldine komme.
Suur nädal algab palmi- ehk urbepuudepäevaga. Pajuoksad tuuakse juba laupäeval tuppa ja riputatakse kuhugi kõrgemale kohale. Teisel hommikul pekstakse „unekotte“, kes ei viitsi üles tulla.
Kommentaar
Pajuurvad tuppa. Urbade kandmine rinnas on tuntud veneusulistel, urbade toomine toa ehteks on üldine komme.