[---] Suur nädal algas palmipuudepühast ja kestis esimese kevadpühani. Enne suur nädala algust peeti laatu ja see laat nimetati laste laadaks, sest siin turul midagi tarvilikku osta ei olnud, kõik olid ainult lastemänguasjad.
Pääle palmipuudepüha tõusevad puud ellu, sellepärast ei tohi pärast seda enne hagu teha kui mihklipäeva järele, millal puud uuesti elususe on kaotanud.
Kommentaar
Ei tohi puid raiuda. Puuderaiumise keelust ainuke teade.
Kes urbepüha hommiku enne päevatõusu väljast laasta …
Tekst
Kes urbepüha hommiku enne päevatõusu väljast laasta sisse toob, see leiab sel aastal palju linnupesi.
Kommentaar
Laastude toomine – leiab linnupesi. Kümmekond teadet maa keskosast (Paide, Pilistvere, Põltsamaa khk) ning Emmaste khk, Tartu-Maarja khk, Tartu linnast.
Kihelkond
Tartu-Maarja
Koguja
M. Tiidus
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H III 9, 449 (95) < Tartu-Maarja khk – M. Tiidus (1889)
Üks Saarde vanematest viisidest oli see, et palmipuudepüha homikul ei jätnud ükski suud ega silmi pesemata. Kes oma suu ja silmad pesenud, selle silmad üteldi see aasta hästi selged olevat; kes aga sellel päeval jätnud end pesemata, see üteldi sellel aastal koguni unine olevat ja alati magada tahtvat.
Kommentaar
Näopesemine. Kõik üksikteated. Näopesemine kanamunaga või pesemine unetõrjeks on tuntud seoses paastumaarjapäeva ja jüripäevaga, siin juhuslik.
Kihelkond
Saarde
Koguja
J. P. Sõggel
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 181, 623/4 (113) < Saarde khk – J. P. Sõggel (1938)
Urbepäeva laupäeva õhtul keedeti liha ja kartuleid …
Tekst
Urbepäev (palmipuudepüha). Urbepäeva laupäeva õhtul keedeti liha ja kartuleid, aga urbepäeva lõunaks keedeti tanguputru. Seda kutsuti ka urvapudruks. Kui urvaputru ei keedetud, siis oder ei pidanud kasvama. [---]
Kommentaar
Odratangupuder – kasvab hea oder. Paarkümmend üleskirjutust. Traditsioon on levinud eriti maa lõunaosas Pärnu-, Viljandi-, Võru-, Setumaal.
Kihelkond
Vändra
Koguja
E. Maasik
Kogumisaasta
1963
Täisviide
RKM II 180, 430 (9) < Vändra khk – E. Maasik (1963)
Tõistmuudu kaetas ka viil eloikä. Urbõõdagu pandas leevä sisse rüäpää ja sis pandasõ õgaüte nimele päts ahjo. Kellel siis rüäpää ar om kõrbõnu, tuu koolõs varsti ar. [---]
Kommentaar
Leib tulevikuennustuseks. Andmeid leivaga seoses ainult Setumaalt. Laiemalt on teateid tuleviku ennustamisest pajuokstega.
Palmipuude aeg tuleb urvad laetala vahele panna ja esimest korda karjaga välja minnes tuleb nendega loomi peksta, siis hoiavad nad suvel kokku ja on vagased.
Kommentaar
Loomade urbimine – karjale õnne, edu. Loomad terved. Kari seisab koos. Üksikteade.
Mõnel pererahval olnud kombeks neid oksakeisi alal hoida …
Tekst
[---] Mõnel pererahval olnud kombeks neid oksakeisi alal hoida, kunni karja välja aeti, siis vihutud loomi ja hirmutatud nende okstega. Põhjus: et loomad olla siis kõige kurja eest kaitstud.
Kommentaar
Loomade urbimine – karjale õnne, edu. Loomad terved. Teateid Simuna, Peetri, Kursi khk. Kurja silma vastu.