Vanast viidü andi puu ala, et sinnä’ tulõ engli süümä. Kon, kellel ol´l õnnõ võetu puu uma nurmõ siin. Talvõl ja suvõl, hainamaarjapäävä, piitrepäävä, tuumapäävä, tuhapäävä, tennüspäävä, mihklipäävä – nuu’ ol´li’ viigipäävä’.
Kommentaar
Ohverdamine. Ainuke teade. * kon – kus; õnnõ – ainult; viigi – viimise
Ka seotakse tuhkapäeval hulk puupulki nööriga ühte …
Tekst
Ka seotakse tuhkapäeval hulk puupulki nööriga ühte ja viiakse kusagile teise peresse, saates ühes sellega ka omad kärbsed sinna. Leiti aga need toodud „kärbsed“ üles, siis visati nad üle katuseharja vastu põhjatuult, kusjuures sooviti, et nad tooja juurde tagasi läheksid.
Kommentaar
„Kärbeste tegemine“. Umbes 13 teadet. Tuntud Muhus ja Saaremaal, üksikuid teateid Pärnu, Hanila khk. Maagilisi toiminguid kärbeste hävitamiseks oli eriti rohkesti madisepäeval. Vastlapäeva kohta 2 teadet.
Tuhkapäeval viidakse kärpseid ja ... Tiakse kartulast ...
Tekst
Tuhkapäeval viidakse kärpseid ja ... Tiakse kartulast ja mõni teeb suurest jämest puust kärpse, tiivad külge kua, viiakse kuhugi ukselinki kinni, pannakse salm juure, et kui palju kärpsele süüa peab andma, näiteks: 2 ämrit piima päevas, 5 leiba, mitu kilo kalu jne. Ja et kui ei jäksa süöta, siis viigu teise perese edasi. Kui lumi maas, siis mindaks (kärvest viies) tagurpidi teise perese, ja kui tagasi tulles ästi oma jälgedesse astuda, siis ei saa aru, kust tuldud on, vat mindud on küll, aga ei tea, kust tuldud on.
Kommentaar
„Kärbeste tegemine“. Umbes 13 teadet. Tuntud Muhus ja Saaremaal, üksikuid teateid Pärnu, Hanila khk. Maagilisi toiminguid kärbeste hävitamiseks oli eriti rohkesti madisepäeval. Vastlapäeva kohta 2 teadet.
Kihelkond
Muhu
Koguja
R. Viidalepp
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 130, 556/7 (31) < Muhu khk – R. Viidalepp (1937)
Kis tuhkapäeva hommiku üles tõustes kõige kauemaks magamiseasemele jääb, sellele jääb tuhakott persse. Tuhkapäeva hommiku katsus igaüks ästi ruttu üles tõusta.
Kommentaar
Kes kaua magab – tuhakotiks, tuhamatsiks, s. o. laisaks. Üle 10 teate Saare-, Hiiu- ja Läänemaalt.
Tuhkapäeva ja vastlapäeva omingu pidid majad ää pühitud ...
Tekst
Tuhkap[äeva] ja vastlap[äeva] omingu pidid majad ää pühitud saama ja pühked viidi põllule ja tagasi tulles ei tohin tagasi vaadata – siis pidid kärpsed ää kaduma.
Kommentaar
Pühkmed viiakse majast välja – kärbsed lähevad eemale. Vähesed teated Karja, Muhu, Kullamaa khk. (Vt. madisepäev.)
Kihelkond
Karja
Koguja
A. Toomessalu
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 158, 572 (46) < Karja khk – A. Toomessalu (1937)
Tuhkapäeval köeti Jumindal ikka sauna. Siis viidud lapsed palavasse labale. Vihtlemise ajal öeldud: „Liha maha, kala selga, liha maha, kala selga!“ Kalad olla pärast seda siis hulga paksemad, rasvasemad olnud ja nende eest saadud siis ka rohkem raha.
Kommentaar
Liha maha, kala selga! Kümmekond teadet põhja- ja lääneranna aladelt. Esineb vähemal määral ka vastlapäeval.
Kihelkond
Kuusalu
Koguja
K. Viljak
Kogumisaasta
1911
Täisviide
EÜS VIII 1305 (13) < Kuusalu khk – K. Viljak (1911)
Tuhkapäe köeti ikki sauna, sis vihtlemese aeg öeldu: „Liha maha ja kala selga!“ See tähendanu, et liha on väheks jäänu, aga jõed lähvad varsti lahti, piab akkama kala sööma, paastuaeg tulnu ka kätte.
Kommentaar
Liha maha, kala selga! Kümmekond teadet põhja- ja lääneranna aladelt. Esineb vähemal määral ka vastlapäeval.
Kihelkond
Häädemeeste
Koguja
M. Mäesalu
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 168, 609 (8) < Häädemeeste khk – M. Mäesalu (1937)