Ka tehti enne jõulu, koguni enne toomapäeva kaks tähtsat leiba. Üks pitk leib, ja seda nimetati jõuluorikas, teine terava kuhjaga leib. Need kaks leiba seisid jõulu kui ka nääripä lauba ööd läbi laua pääl. Esimise tähtsust ma ei tea, aga viimane tähendas, et aga tuleval aastal kõik asjad kuhjaga jälle tuleksid, ja tõnisepää söödi ta ära.
Kommentaar
Jõuluorikas. Jõulukult on Hiiumaal ilmselt rootsimõjuline nimetus (vrd. rootsi k. julgaltn). Jõuluorika nimetus on üldtuntud Põhja-Eestis ja Pärnumaal, mujal juhuslik.
Kui toomapäeva õhtul jooksta kolm kord ümber maja …
Tekst
Kui toomapäeva õhtul jooksta kolm kord ümber maja ja siis vaadata katusele; on sääl valge vaim, siis tähendab see hääd; on näha musta vaimu – tähendab halba majale (kodule).
Rahvasuu teab selle päeva kohta rääkida järgmist …
Tekst
Toomapäev. Rahvasuu teab selle päeva kohta rääkida järgmist: Kui toomapäeval tuiskab, siis on eesolev aeg tõvede ja haiguste rikas aeg; on aga toomapäeval ilus ilm, siis tuleb terve ja rõõmus aeg. [---]
Kommentaar
Palju tõbesid. Juhuslik – tõbede näitajaks peetakse tõnisepäeva (17. I) ilma.
Kui enne toomapäiva [---] tuisku tuli, siis oli paha, tuisune talv, kui toomapäeval tuisk, siis ia talv – siis anged ei tõust aiani. (Ummes tied talvel, paha vedusid vedada.)
Kommentaar
Halb, tuisune talv. Väheseid teateid eri paigust.
Kihelkond
Lüganuse
Koguja
A. Källo
Kogumisaasta
1960– 1965
Täisviide
RKM II 200, 316/7 (53) < Lüganuse khk – A. Källo (1960– 1965)
Siimon tege silda soie pääle ja madalidõ maie pääle …
Tekst
Toomapäiv. Siimon tege silda soie pääle ja madalidõ maie pääle. Kui talvõl inne suu kinni ei külmä, sis tuumapäävä iks suu külmäs. Siimon tege silla, toomas, tuu jälle sõitvat torõhidõ hobõstõga üle ja kaes, kas um kõva. Tuu käävät inne talsipühi vorstõ vargil, sis läävätki vorstikuurmaga üle silla ja seda toomast kutsutas Mustas-Tuumas.
Kommentaar
Külm, jääkatte tekkimine. Tavaliselt tähtpäevade loendina, vrd. EV 6439. * siimon – simunapäev (28. X)
Kihelkond
Vastseliina
Koguja
J. Jakobson
Kogumisaasta
1902
Täisviide
H II 71, 185 (45) < Vastseliina khk – J. Jakobson (1902)