Jõulu järgi oli kohe süütalastepäe. Sel päeval ei tohtind pead kammida. Ma olin kuueaastane, kui tahtsin pead kammida süütalastepäeval. Ema ütles, et ei tohi, laps, ja võttis kammi ära käest.
Kommentaar
Peakammimise keeld. Üksikteade.
Kihelkond
Järva-Madise
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 194, 18/9 (2) < Järva-Madise khk – E. Tampere (1965)
Jõululapse õhtu võis toapurud välja viia ja enne ei tohtin kui süütalastepäe. Enne pidi nurka või hunnikusse pühkima, siis ei kadunud viljaõnn ära. Minu vanemad seda kuntsi ei pidan ja nälga ka ei surn, aga neid olli küll, kes pidasid; ei pühitud kolm-neli päeva tuba.
Kommentaar
Põrandapühkimine. Teated esitatud.
Kihelkond
Tõstamaa
Koguja
M. Proodel
Kogumisaasta
1964
Täisviide
RKM II 175, 218 (206) < Tõstamaa khk – M. Proodel (1964)
Nüüdsel ajal peavad joomamehed iga suurte pühade järel …
Tekst
[---] Nüüdsel ajal peavad joomamehed iga suurte pühade järel süütalastepäeva, nad ei taha kohe tööle minna, alles pühadeaegne pohmelus ihus, siis käivad külas, kus veel pühade õlut järel on, ütlevad isi, et neil on süütalastepäe ega tohi tööd teha, ja vedelevad õlle juures päeva õhtusse. Vanal ajal oli süütalastepäe ainult jõulupühade järel. Töötegemine keelatud ei olnd. [---]
Kommentaar
Pühitsemine.
Kihelkond
Märjamaa
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 207, 452 (55) < Märjamaa khk – E. Poom (1939)
[---] Jõulu esimene püha, teine püha ja kolmas püha, siis tuli süütalastepäev, süütanaistepäev ja süütameestepäev. Nende vahele mahtus enamasti ka pühapäevi, õigem, nende sekka. [---]
Kommentaar
Pühade järelpäev. Jõulu (ka mis tahes pühade) järelpäeva tähenduses tuntud maa läänepoolses osas: Harju-, Lääne-, Saare-, Pärnu-, Viljandimaal.
Vanasti tapetud seitse last ära, miks, seda ei tea. Kuna lapsed olnud süütud, peetud see pühaks, nii saanud süütalastepäev.
Kommentaar
Nimetus. Üldine. Jõelähtme khk veel lapsetappamisepäe, Muhu khk jõulu emapäe nimetus; Rannu khk teisendi järgi tähistatavat süütalastepäeva kui laste põrgustpääsemise päeva.
Kihelkond
Simuna
Koguja
K. J. Õis
Kogumisaasta
1940
Täisviide
ERA II 279, 269 (49) < Simuna khk – K. J. Õis (1940)
Neljas päev peale jõule on lastepäev. Kas te lastepäeva ei ole kuulnud? See oli usukommetega seotud. Herodes tahtis Jeesuse ära tappa. Süütalastepäev. [---]
Kommentaar
Nimetus. Üldine. Jõelähtme khk veel lapsetappamisepäe, Muhu khk jõulu emapäe nimetus; Rannu khk teisendi järgi tähistatavat süütalastepäeva kui laste põrgustpääsemise päeva.