[---] Õllekapp või -kann oli laual. Kes soovis, käis sealt joomas. Õllekapa käest kätte edasiandmist ei olnud. Pererahvas andis õlle kõrvale veel leiba või saia. [---]
Kommentaar
Õllekann. Õlut on joodud samuti ka puukapast, uuemal ajal metalltoobist vm.
[---] Siis tuli jõuluhani – julgüasa, vits käes, ja lasi lastel lugeda. Kes ei oskand, sai vitsaga. See oli saunas. Tuldi saunast välja ja toodi õled paranda pääle. Siis sai süüa. Jõululaupäeva õhtul külas ei käidud. Kui ju söödud sai, siis hakkas kõlistama – see tähendas, et tuleb kinken. Kinken tõi lastele jõuluasjad. Lapsed olid hirmu täis – tuleb kinken, salm peab lugema. Kinken käis toa mööda ringi ja leidis lapsed üles. Tal olid korvi sees kõik asjad. Ta oli maskeeritud. Kui laps oskas salmi lugeda, sai kingi. [---]
Õlgi tuuakse sel ajal, kui jõuluvana toas viibib …
Tekst
[---] Õlgi tuuakse sel ajal, kui jõuluvana toas viibib. See kahmab õlekimbu ja tahab ära viia, lapsed peavad aga valvel olema ja õled käest ära napsama, muidu saavad jõulud ruttu otsa. Jõuluvana (kincken) eksamineerib tuppa tulles lapsed kordamööda läbi, küsides laulusõnu ja peatükke. Head lapsed saavad pähklaid ja kompvekke; kes ei oska, saab lambasõnnikut jms. Laste hirmutamiseks tehtud ka jõuluani (julguosa), ehtides anitiibadega jne.
Kommentaar
Jõulumees – kinken. Teateid Ruhnust. * julguosa (rootsi k. julgas) – jõuluhani
Kihelkond
Ruhnu
Koguja
F. Leinbock
Kogumisaasta
1924
Täisviide
ERA II 33, 585 (3) < Ruhnu khk – F. Leinbock (1924)
[---] Lastele tuli jõulumees – kinken. See oli kas mees või naine. Tal olid õlgedest keeratud side vööna ümber pealisriiete, habe ees, aisakell käes, ka vits, kingid olid korviga või kotiga kaasas. Ta koputas väljas, mille peale sisse kutsuti. Ta laskis lapsi peast luuletusi lugeda. Kes oskasid, need said kinke, kes ei osanud, neid lõi vitsaga. [---]
Kommentaar
Jõulumees – kinken. Teateid Ruhnust. Kink tähendab Läänemaal, Pärnumaa rannaalal ka õllejagajat (pulmas vm.).