Pööripäeva tuulest. – Kangesti vaadataks tuult ja ilma kolm päeva enne ja kolm päeva pärast pööripäeva. Nagu taline pööripäe: kui tema tuul põhja jääb, sis on külm ära ristipäevani, enne sooja ei tule. Ku tuul sooja kanti jääb, sis on järeltulev aeg soe, soem.
Kommentaar
Tuul põhjast – külm talv, lõunast – soe. Üle 10 kirjapaneku, tuttavaks saanud ka kirjanduse toel, vrd. Tõllasepp, lk. 79.
Kihelkond
Häädemeeste
Koguja
M. Mäesalu
Kogumisaasta
1955
Täisviide
RKM II 58, 282 (13) < Häädemeeste khk – M. Mäesalu (1955)
Lambaid niideti sügise pärtlipäeva aegus ja siis vana aa järgi enne jõulu ja olli vist kevade kolmas aeg viel – suiste pühade aeg, ristipäev (kindlasti ei tea). Enne pesti, kui sai, kodus või meres.
Kommentaar
Lambapesemine, -niitmine. Tuntud Saare-, ka Läänemaal, mujal juhuslik. Kõige sagedamini on lambaniiduaega määratud kuufaasi järgi.
Kihelkond
Muhu
Koguja
M. Viidalepp
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 191, 487 (116) < Muhu khk – M. Viidalepp (1938)
Lambid pöeti neli kõrda aastan: lauritsepäeväl, ristipäeväl, lihaeiten ja kadripäeväl. Vanasti olli lahja villag lamba, nee aive villa maha, sis pidi sedasi pügäme.
Kommentaar
Lambaniidu aeg. 15 kirjapanekut, rohkem Mulgimaalt, veel Mustjala khk, Võrumaalt.
Ristipäävä, nelipühi ja jaanipäva lauba õhta pandi lehmad …
Tekst
Ristipäävä, nelipühi ja jaanipäva lauba õhta pandi lehmad kõvaste lauta kinni, uksele pöör ette ja pöörale rist peale, et mitte piimajätko ära ei võeta, sest siis käinud nõiamoorid piimajätko korjamas.
Kommentaar
Ristimärk. Mõned teated. Tuntud Lutsis ja Kraasnas.
Kihelkond
Järva-Jaani
Koguja
J. Piiber
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 13, 728/9 (10) < Järva-Jaani khk – J. Piiber (1889)
Kes ep tule jaanistulele, peeterile paistemaie, Jaen aga raiub rattapuida, Peeter pöidije põletab, saagu tema madlini magama, küinlapäini üksi küljel, ristapäini ringutama, saagu ta koju kolletama, ahu ede alletama, seina ääre seenetama.
Kommentaar
Koju kolletama, mardini magama. Lauluvormiline sajatus tuntud üle maa. * peeterile – siin: peetritulele; madlini – madlipäevani (22. VII); alletama – hallitama
Kihelkond
Jaani
Koguja
J. Keerig
J. Ilves
Kogumisaasta
1892
Täisviide
H II 35, 338 (10) < Jaani khk – J. Keerig ja J. Ilves (1892)
Ristipääva, nelipühi ja jaanipäeva lauba õhto pandi lehmad kõvaste lauta kinni, uksele pöör ette ja pöörale rist peale, et mitte piimajätko ära ei võeta, sest siis käinud vanad nõiamoorid mööda küla piimajätko korjamas.
Kommentaar
Piimanõidus. Seoses suvistega paar teadet; rohkem olnud tavaks lihavõttel, jüripäeval, ristipäeval, jaanipäeval.
Kihelkond
Järva-Jaani
Koguja
J. Piiber
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 13, 728/9 (10) < Järva-Jaani khk – J. Piiber (1889)
Konnakoogud. Suure ristipääva hommikul püüa paar konne …
Tekst
Konnakoogud. Suure ristipääva hommikul püüa paar konne, kui nad paaritavad, kinni ja vii nad sipelgapesasse. Kolme pääva pärast, kui juba sipelgad nad on ära söönud, mine otsi säält kontide seast, siis leiad ühe koogu ja ühe hargi. Siis vii see kook ja hark kiriku ukse alla mulla sisse, lase nad kolm nädalat seal mulla sees olla, et kirikurahvas kolm püha säält üle käib. Pärast selle võta nad sealt ära ja sul on siis konnakoogud käes. Tahad sa, et keegi sind armastama hakkaks, siis tõmba selle kooguga teda enese poole. Siis on see su järges nõnda kui kits kuse järges ja ei lahku sust ilmaski ära. Tahad sa seda, et keegi, kes sind armastab, sinust ära lahkuks, siis tõuka teda selle hargiga enesest eemale. Siis lahkub ta sust ära ja ei anna su silmagi, kui vähe võimalik.
Kommentaar
Armumaagia. Konnahark on armumaagias tuntud vahend, seos ristipäevaga juhuslik.
Ristipää vaadatakse, kust poolt tuul. Sellega tundsid ära vanad inimesed, kas külvamisest tuleb kasu või mitte. Idakaari päält tähendab külviarja, on nagu rohkem muutlik, tuleb nagu mitmest arust kokku.
Kommentaar
Külviaja vaatamine. Paar teadet Saaremaalt.
Kihelkond
Valjala
Koguja
P. Alvre
Kogumisaasta
1942
Täisviide
ERA II 302, 495 (329) < Valjala khk – P. Alvre (1942)
Nigula- ja ristipäivä vahe. Et keväjäl pea alati nigula- ja ristipäivä vahel külmä ja tormitse ilma omava, sõs tulla sii sellest, et pühä Nigulas sellel päiväl olla matõtu ja et sellest päiväst kuni ristipäiväni risti kandmine rahva huikas olla. Kui sõs ristipäiväl joba ristid paikale pantasõva, jäätü ka halvatõ ilmatõ olõmine tagasi ja tasanõ suvine ilm nakata pääle.
Kommentaar
Ristid paika – torm vaibub. Uskumuse järgi pidid tormised ilmad ristikäikude lõppedes ära jääma. Üksikuid kirjeldusi Võru-, Setumaalt.