Pannakse mõne tüdruku voodi alla kauss veega ja õlekõrs üle, aga ilma tüdruku teadmata. Siis näeb tüdruk öösi mõnda meest üle õlekõrre minevat, ja kui see mees üle õlekõrre ilma kaussi kukkumata läheb, võtab ta tüdruku naiseks.
Kommentaar
„Sild“ üle vee. Üldine, enam teateid maa idapoolsest osast.
[---] Kõnelda es tohi änam. Keedime putru, üts pandse vee, üts pandse jahu, üts pandse soola. Ästi soolase pudru teime. Sõime ise ära. Kes tull ööse unen juvva andma, too oll peigmees. Kõnelda esi es tohi, aga naaru oll rohkem ku vaja.
Kommentaar
Soolase söömine. Soolase söömine on üldtuntud, eriti Lõuna-Eestis. Teated pudru või koogi küpsetamisest on Tartu-, Võrumaalt.
Vana-aasta õdagu käüdi suurempal ristteel kullemah: koh lehmä möögmist oli, sääl sai pulma, koh kirvega tahotsemist oll, sääl sai kooljit.
Kommentaar
Kariloomade hääled. Kõige sagedamini on kariloomade hääle kuulmist peetud surmaendeks. Sama tähendus oli varese, öökulli või käo hääle kuulmisel. Teated on enamjaolt Lõuna-Eestist. * tahotsemist – tahumist
Kihelkond
Räpina
Koguja
J. Sulengo
Kogumisaasta
1949
Täisviide
RKM II 22, 68 (12) < Räpina khk – J. Sulengo (1949)
Vana-aastal valati õnne, minu isa ütles: „Kalla oma käega!“ Mulle tuli sambamoodi maja, ütleb: „Akkad riigimajas elama.“ No ongi nüüd nii. Ühel tädil tuli kirst ja Leeni-tädi sureski tol aastal.
Kui vahtsõ aasta edimäist kõrda raha saias, sis sülätäs rahalõ pääle ja hõõrutas häste peoh, sis ei taha raha inämb käest ärä minnä ja toosõ viil tõise mano. Niisama tettäs kah siis, kui kauplõma nakatas ja edimäne käsiraha saias.
Kommentaar
Rahanõidus. Üle 20 teate. * saias – saadakse; peoh – peos; toosõ – toob
Kihelkond
Räpina
Koguja
D. Lepson
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 262, 550/1 (22) < Räpina khk – D. Lepson (1939)
Kui vahtsõ aasta üüse oma taivah selge tähe, sis saasõ hää aasta.
Kommentaar
Selge, tähine taevas – hea vilja-aasta. Tähistaevas on hea viljasaagi endeks ligi 20 teates. Põlva khk teates kuulutab tähtede kiirgamine tüdrukutele abiellumist ette. * saasõ – saab
Kihelkond
Räpina
Koguja
P. Voolaine
Kogumisaasta
1959
Täisviide
ERA II 257, 296 (20) < Räpina khk – P. Voolaine (1959)
Vana-aasta õdago pühete tarõ är. Vanapapa kai, mis terri põrmando pääle jäi, toda vilja sai tuu aasta inämb. Välläpühet põhk viidi perä-akna ala: näüs, kohe tuul viise. Ku tuul vei põhu laembahe, sis ütelde: peret naatas lahotama, vaja maad osta, poiga vällä majast saata.
Kommentaar
Jõuluõlgede väljapühkimine. Saagi ennustamine põrandal leiduvate viljaterade järgi kuulub kogu jõuluaja kombestikku. * pühete – pühiti; kai – vaatas; laembahe – laiali; naatas – hakatakse; lahotama – laiendama
Kihelkond
Räpina
Koguja
P. Voolaine
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 257, 297 (26) < Räpina khk – P. Voolaine (1939)
Vanast iks saadõti jõulõ, sis minte kas kellege poolõ küllä vai kõrtse ja ütelde: „Mii lääme jõulõ saatma.“ Kui jõulõ iks saadõte, sis tulliva na tõõsõ aasta rutõmbidi kätte ja es olõva nii igävä uuta.
Kommentaar
Jõulupühade ärasaatmine. Räpina khk nimetatud jõulupühadele järgnevat pühapäeva ollõtuspühaks (õllõtama – laulu ja tantsuga pühi ära saatma).
Kihelkond
Räpina
Koguja
D. Lepson
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 262, 548 (11) Räpina khk – D. Lepson (1939)
Jõulu puulpääva õdago visatav kah lummõ üle huunõ katustõ, sis ei tulõ tulõkahho tol aastal.
Kommentaar
Nõidus. Kirjeldusi on veel krati valmistamisest, Seitsmenda Moosese raamatu lugemisest jm. kahjustava või tõrjemaagiaga seonduvast. * puulpäävä – laupäeva
Kihelkond
Räpina
Koguja
D. Lepson
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 262, 548 (9) < Räpina khk – D. Lepson (1939)
Jõuluöösi pidi olema kaksteist sööki laual, ei nõutud aga, et kaksteist korda pidi söödama. Toiduks arvati ka kohupiim, mesi jne. Vorstid, liha, kala, leib, sai jne. leidusid laual.
[---] Peale kolmekuningad viidi kuusk välja rehetuppa. Isa raius kuuse katki. Ema võttis kuuse ladva omale. Tegi sellest kördikeetmise pöörise, aga kuuse põletas isa reheahjus ära. [---]
Kommentaar
Kuuse väljaviimine. Üldtuntud väljaviimiseaeg oli kolmekuningapäev. Pudrumänna valmistamisest on teateid mitmelt poolt.
Kihelkond
Räpina
Koguja
S. Kiislar
Kogumisaasta
1969
Täisviide
RKM II 263, 100/1 < Räpina khk – S. Kiislar (1969)
Jõulupühade aigu lauldi laulu linast. Jõulu aigu poisid ja tüdrukud läksid liuglema.
Kasugu mu linad nii pikäs, liugu, läugu, nii kui riitiikene, liugu, läugu. Küla lina küüdsä pikkutses, liugu, läugu, valla lina [vaksa] pikkutses, liugu, läugu.
Kommentaar
Liulaskmine – kasvab pikk lina. Mõnikümmend teadet Võrumaa lõunaosast (vt. levikukaart: jõulud (4)). * küüdsä – küüne
Ei või lehmi joota – jooksevad suvel kiini. Teade veel Helme khk. Komme kuulub Saaremaa ja Lõuna-Eesti jõulupühade juurde; lätlastel seostub ka kujutlusega kõige lühemast päevast. – Šmits II, lk. 1109.
Kihelkond
Räpina
Koguja
D. Lepson
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 203, 597 (31) < Räpina khk – D. Lepson (1938)