Enne mihklipäeva tapeti lambaid. Tüdrukud küsisid siis ühe kintsu ja vähe verd enestele. Mihklipäeval kogunesid tüdrukud kuhugi talusse kokku. Sääl siis keetsid nad liha ja valmistasid käkke. Poisid tulid ja tõid viina. Siis söödi ja joodi koos. Selliseid sööminguid korraldati ülelaupäeviti. See kestis kuni mardipäevani.
Kommentaar
Noorte kooskäimised. Teateid mitmelt poolt. Pärast välistööde lõppu oli noorte tubaseid kooskäimisi sobiv alustada mihklipäevast.
Augustikuul koid mulluaastase jahude sisse tekivad …
Tekst
Augustikuul koid mulluaastase jahude sisse tekivad, siis katsu järgmist õpetust: keeda kolm kivi enne kuu täissaamist sel neljapäeval, aga hommikul enne päikesetõusu ja pane siis jahude sisse, kohe on koid kadunud.
Kommentaar
August – mädakuu. Haavad ei parane, liha jm. toiduained riknevad. Kümmekond teadet Tartu-, Viljandimaalt. Sama on arvatud karusekuu või karusepäevaga (13. VII) algava kõige kuumema aja kohta.
[---] Jaanipäeva hommikul käidi surnuaial, kuna õhtupoolikul mindi heinamaale, et ehitada niinimetatud löövi. Heinamaa oli umbes kümme km kodust ning heinalised pidid ööbima heinamaal, selleks ehitatigi lööv. [---] Õhtul heideti löövi põrandale asetatud heintele puhkama.
Kommentaar
Jaanipäeval (jaanilaupäeval) heinale. Paarkümmend teadet üle maa. Igakord pole selge, kas arvestus lähtub vanast või uuest kalendrist.
Kui ma laps olli, sis sääl Järvakülas orus, karjamaade pääl peeti suvistepühade ajal palli. Pill mängis ja tantsiti, lauldi. Esimese püha õhtul kuni teise hommikuni. [---]
Kommentaar
Väljas laulmine, mängud. Noorte kooslaulmistest, mängudest kirjeldusi rohkem Lõuna-Eestist. Setumaalt teade mõistatamisest.
Kihelkond
Puhja
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1973
Täisviide
RKM II 307, 57 (1) < Puhja khk – E. Tampere (1973)
Et rahe vilja ära lööb, tulla sellest, et enam ristipäevasi ei peeta. Vanal ajal on ristipääva järgmisel viisil peetud: esimene hommingust söömani – abi tormi vastu, tõine hommingust lõuneni – abi rahe vastu. Kolmas – suur ristipäev ehk taevaminemisepüha.
Kommentaar
Pühitsemine. Püha pidamisest keskhommikuni, lõunani ja õhtuni on väheseid kirjapanekuid maa lõunapoolsest osast.
Munapühade (lihavõtte) ajal poisid käisid küla mööda tüdrukuilt mune musteldamas. Kui mune pole anda olnud, võetud vahel ka vorstipann ahjust välja. Olnud tuntud ütelus: „Munaotsja tuleva, vorstipann vaja ahju panna.“ Kui vorsti pole ahjus olnud, siis mõnikord ka praetud neile kala; midagi pidanud ikka andma.
Kommentaar
Munade otsimine. Munade otsimaskäimine üldtuntud.
Kihelkond
Puhja
Koguja
R. Viidebaum
Kogumisaasta
1934
Täisviide
ERA II 78, 167/8 (4) < Puhja khk – R. Viidebaum (1934)
[---] Kes tahtis minna mehele, läks [---] kolme või seitsme tee lahkmele, viskas seal liiva (mulda, tuhka) üles, kuhu poole viimane kukkus, sealt pidi tulema peigmees. [---]
[---] Et lehmad kiili ei kargaks ja et kuri silm neile peale ei hakkaks, selleks kakuti enne s[uurt] neljapäeva kellegi teadmata 3 talu orast, anti seda loomadele, siis kade silm ei saanud kurja teha. [---]
Kapustamaarjapäevä hommuku ei tohi tuld üles võtta …
Tekst
Kapustamaarjapäevä hommuku ei tohi tuld üles võtta, sis rikub jää rüä ää.
Kommentaar
Ei tohi tuld süüdata – rukkikahju. Seoses rukkipõldude kahjustamisega on õhtuse tulesüütamise keeld tuntud üle kogu maa, kokku üle 300 teate. Maarjapäevast lõpetati õhtune töötegemine tulevalgel. Sama venelastel.
Maarjapäival ei või täie tapa, siis sööva maokese kapusta ära
Tekst
Maarjapäival ei või täie tapa, siis sööva maokese kapusta ära.
Kommentaar
Ei tohi kammida – ussid söövad kapsad. Traditsiooni levik Lõuna-Viljandi-, Lõuna-Tartu-, Võrumaal, teateid naaberaladelt (Halliste khk, Karksi khk, Setumaa), mujal puudub. Üle 50 teate.
[---] Maarjapäev oli naiste püha. Naised sel päeval tööd ei teinud, käisid üksteise pool võõrsil, jõid maarjapuna – punane viin palsamiga. Mehed töötasid. [---]
Madisepäival keidetas kikale võti siiva külge (selle, et midaki enamb ei anda).
Kommentaar
Kanadele antakse „võti“. Laialt levinud (üle 100 teate). Andmed puuduvad saartelt ja lääneranna aladelt, ka Kagu-Eestist (Lõuna-Tartu-, Võru-, Setumaa).
Tuisk – palju vilja (keeduvilja, lina).
Üldiselt ennustab vastlapäeva lumesadu ja tuisk head vilja- ja linakasvu. Teateid mitmelt poolt. Mõnel määral madisepäeva analoogia.