Uueaasta õhtu pannakse musta täku rangid vastuoksi kaela …
Tekst
Uueaasta õhtu pannakse musta täku rangid vastuoksi kaela ja vahitakse läbi olviaugu – siis näeb ta, kus vanatont raha kuivatab ja saab säält kätte.
Kommentaar
Läbi hobuserangide vaatamine. Hobuserangid kui maagiline ese on soovitatud kaela panna mitmete ennustusviiside puhul (kolm korda ümber maja jooksmisel, aknast tuppa vaatamisel ja ka siis, kui tahetakse oma tulevast näha). Levinud Lõuna-Eestis, mujalt väheseid teateid. * vastuoksi – tagurpidi
Kihelkond
Palamuse
Koguja
M. Kitznik
Kogumisaasta
1895
Täisviide
H I 7, 601 (39) < Palamuse khk – M. Kitznik (1895)
Sanna jäeti peerg põlema [ööl vastu nääripäeva], jäeti seebitükk, anumatesse sooja ning külma vett ja üteldi: „Püha Maarjaemake, tule pese oma laps ka puhtaks püha kallil ööl!“
Kommentaar
Vanakurat, Maarja saunas. Traditsioonipäraselt on saun üleloomulike olendite ilmumispaik ka väljaspool tähtpäevi.
Kui jõululaupäeval kuklid tehakse, siis pangu igaüks oma kukli sisse üks õlepea; kelle õlepea ahjus mustaks on läinud, see surra järgmisel uuel aastal ära.
Kommentaar
Jõululeiva küpsetusviis. Vähetuntud. Viljapeade torkamisest leivapätsi sisse on väheseid teateid, enamus Tartumaalt.
Kihelkond
Palamuse
Koguja
H. Maasen
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H III 8, 543 (6) < Palamuse khk – H. Maasen (1889)
Jõululaupäeva õhtu pannakse õled põrandale maha, siis pannakse üks külimitutäis kaeru külimituga laua alla ja üks leivapäts kaerte pääle. Homikul söödetakse need kaerad ja see leib elajatele ära. Siis lähevad see aasta elajad hästi korda.
Kommentaar
Heinte, kaerte toomine söögilaua alla – kari kosub. Küüslaugu kasutamisest tõrjemaagias on mõned teated. Üle 30 kirjapaneku, põhiliselt Viljandi-, Tartu-, Setumaalt; komme on tuntud ka Lutsi keelesaarel.
Kihelkond
Palamuse
Koguja
M. Kitznik
Kogumisaasta
1896
Täisviide
H II 56, 328 (12) < Palamuse khk – M. Kitznik (1896)
1988. aastast tulevad jõulu- ja uusaastakaartide peale …
Tekst
[---] 1988. aastast tulevad jõulu- ja uusaastakaartide peale soovisalmid. [---] 1992. a. kaardid olid eranditud jõulusalmidega, 6 kaarti 52-st lühitervitusega jõuludeks koos uue aasta soovidega. [---]
Eesti ajal käis meil juba jõuluvana ja käib nüüd ka …
Tekst
Eesti ajal käis meil juba jõuluvana ja käib nüüd ka. Oma kodus on meil niisugune komme: me läheme metsa, on ta siis jõululaupäeval või muul ajal seal ümbruses. Sugulased tulevad, me teeme metsas tule ja võtame sinna midagi kaasa, orgi otsa panna. Jõuluvana tuli meil siis ka metsa, kui lapsed olid väiksed ja lollikesed. Me hakkasime niisugust kommet pidama siis, kui lapselapsed hakkasid juba märkama, nii kuni kuueaastaseni. Lapsed ja kõik on tule ääres. Kodust viime kaasa tulesüüdet. Alati enam-vähem ühe koha peal, olenevalt tuulest. Koht on enne vaadatud, see on meespere asi. Kingitused on ennem ära ostetud. Nüüd, kui lapselapsed ka suured, on päkapikud, kes kinke toovad. Varem oli jõuluvana, jõuluvanal oli ümberpööratud kasukas, suured vildid, vatist vist midagi sai ette keeratud – habemetuustakas. Karvane jänesemüts oli. Kuskilt kaugelt Lapimaalt tuli. Vitsakimp vööl ka ikka ja suur kott seljas. Vitsa said ikka need täiskasvanumad, kes jõuluvanale halvasti ütlesid. Kui lapsed juba nii kuueaastased, siis enam sest jõuluvana tegemisest välja ei tulnud. [---] Hämaras on ikka saanud minna, mitte liiga pimedas. Siis teeme grillvorsti ja -leiba. Mu meelest me tulime ise selle mõtte peale. Kunagi sai pandud lastele lihtsalt küünlad põlema, siis tuld ei olnud. See oli minu lastega, kui nii tegime. Kui me nüüd metsas käime tule ääres, siis ka kuuse küljes küünal põleb või teine. Küünlajalad on, need toome ära, kui õhtul ära tuleme. Sellel õhtul, kui me metsast ära tuleme, käiakse veel aknaalused läbi – lapsed vaatavad, kas ehk pole kingitusi poetatud. Ja siis tuleb kohe pärast tule ääres käimist see „püha õhtu söömaaeg.“ [---]
Kommentaar
Jõuluvana kingitustetoojana.
Kihelkond
Palamuse
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1992
Täisviide
RKM II 450, 387/9 (1) < Palamuse khk – M. Hiiemäe (1992)
„Kallis jõuluvana! Mina soovin minisuuski, soome šokolaadi, nätsukommi.“
Salmidest õpetatakse nii vanu kui uusi, ka kirikusalmid on jälle au sees. Mõned on naljasalmid:
Jõuluvana, punanina hüppas üle laualina, laualina kärises, jõuluvana värises.
Jõuluvana, ära plära, anna pakk ja mine ära.
Salme, laule õpetavad ema ja vanaema (jõululaule). Hoiatamine koosneb: kingist võib ilma jääda, kui hinded koolis on halvad, on omavahelist nägelemist, ollakse liiga ülemeelikud. Kui on pahandamisi lastega, öeldakse: „Ega päkapikud, jõuluvana meile ei tule, lähevad meie teeotsast mööda.“ Vitsakimbuga enam viimasel ajal ei hirmutata, seda polegi jõuluvana vöö vahel. [---]
Kommentaar
Jõuluvana kingitustetoojana.
Kihelkond
Palamuse
Koguja
H. Kaeval
Kogumisaasta
1993
Täisviide
RKM II 462, 243/4 < Palamuse khk – H. Kaeval (1993)
Valmistati „kolaskeid“. Kolaskiteks nimetati nisujahust …
Tekst
Valmistati „kolaskeid“. Kolaskiteks nimetati nisujahust pätsikesi, mida ahjupõrandal küpsetati. Igal kolaskil oli ka auk keskel, millest nöör läbi pandi ja selle abil jõulupuu otsa riputati.
Kommentaar
Kuuse ehtimine. Õunte riputamisest kuuseehteks on teateid mitmelt poolt.
Mardisandi lugemine. Mardiema kõneleb ja jääb mõtlema. Kõneleb ikka edasi kõigest südamest: „Armsad vanemad, teile õnne ja rahu soovides sel kallil mardiõhtul, kes ma üks vaene ja vilets inimene siin maailma peal olen. Armastus sundis mind abielusse heitma, mis ma oma südame himustamise järele tegin. Nüüd olen mina oma armsa ja kalli abikaasa kuus jalga musta mulla mätta alla pannud. Nüüd ei ole mul enam lusti ega rõõmu, nalja ega naljaheitmist, vaid üksipäini ohkades ja rasked silmavee pisarad. Nüüd olen ma oma rammetuma laste ja väetitega maailma peale hulkuma jäänud, mis mul pool tosinat ukse taga on ja kodu on veel küllalt. Nüüd teretan ja kumardan mina oma peremehe poole kui kõrgema austatud härra poole. Kui teil midagi on mu lastele kingitust soovida, siis palume, et antakse luba sisse tulla.“
Kommentaar
Noorpaar, perekond. Üldine on perekonna kujutamine: isa või/ja ema lastega.
Hingedepäeval (2. november) õhtul viiakse laka otsale liha, kohupiima ja muud hääd toitu, et sääl ära surnud sugulased siis söövad; kui ei vii, siis on kuulda, et nutavad.
Kommentaar
Söögid. Domineerivad värskest lihast toidud, ka puder.
Kihelkond
Palamuse
Koguja
M. Kitznik
Kogumisaasta
1896
Täisviide
H I 7, 602 (51) < Palamuse khk – M. Kitznik (1896)
Simun teeb sillad soode piale, madalama maade piale, turbajõed jõgede piale, kus ei kasta naene jalga, naene jalga, härga sõrga, mees ei uputa hobusta ega kasta kapukida.
Kommentaar
Siim teeb silda – jäätumise algus. Kõige levinum on talve saabumist markeerivate tähtpäevade loendi alustamine mardipäevaga; simunapäeva on nimetatud Viru-, Pärnu-, Viljandi-, Tartu-, Võrumaa tekstides, harva mujal (vt. levikukaart: simunapäev).
Kihelkond
Palamuse
Koguja
M. Uus
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 27, 487/8 (18) < Palamuse khk – M. Uus (1889)
Kui mihkli- ja mardipäeva vahel pimedal ööl taevas Linnutee hele, siis tuleb paks lumi, kui aga tume, siis õhuke.
Kommentaar
Linnutee vaatlemine. Haruldased teated. Tähtpäevadest seostub enam sügistalvistega (kadripäev, jõulud), harilikult on juttu sügisesest vaatlusest või on aeg määratlemata.
Enne jüripäeva võta kolmest sipelgapesast, igast pesast kolm kamalutäit sipelgaid kõige purudega ja keeda ära; seda vett anna karielajatele juua, siis ei hakka neile suvel ükski häda külge.
Kommentaar
Loomade jootmine. Sipelgapesavett loomadele – hea piim; karjale ei tule õnnetust. Kümmekond teadet: rohkem Pärnu-, Viljandimaalt, veel Simuna, Palamuse khk.
Vanad inimesed ei salli aprillinalja, sest see olnud just esimesel aprillil, kui Jeesust risti löödud, ja kui Jeesus januvaevas juua küsis, andis temale sõamees vee asemel äädikat ja ütelnud isi: „Aprill!“ Kes seda tänapäev järele teeb, avitab ühes pilgata.
Paastukuu ütelnud küünlakuule: „Oleks mina sinust olema, ma võtaks kõik põnnpead põrandale, naesekäed leevaastja ja koeraküüsed künnisele; aga ma ei saa, mu teine silm jookseb vett.“
Kommentaar
Märtsikuu „kõne“. Umbes 15 teadet Põhja-Tartumaalt, Karksi, Viljandi, Kuusalu, Jüri khk. Nn. looduskõnelusi (rahvusvaheliselt Naturlaut) on rahvaluules mitmesuguseid. Kõige enam on linnulaule. Põnnpeade all on mõeldud tõenäoliselt lapsi.