Kärbeski oll ütelnü parmulõ, et „sina, poiss, piitrepääväni, ma miis mihklipääväni“.
Kommentaar
„Mina mees mihklipäevani.“ Tuntud üle maa, üle poolesaja kirjapaneku. Loendatud on suvetähtpäevi alates jaanipäevast; „mees mihklipäevani“ on enamjaolt sääsk, harvemini kärbes või kihulane.
Suur maarjapäiv (16. aug[ust]). [---] Om suur pühä egal puul. Kerigopühä. Enne maarjat om kats nädälit paastu. Maarjapääväst um seitse nädälit tagasi piitrepäivä.
Kommentaar
Nimetus, ajaaarvamine. Aja arvestus suurest maarjapäevast väikese maarjapäevani tuntud Setumaal, mujal rahvapärases nädalate loendis juhuslik.
Jutustaja käis pääle peetripäeva esimesel pühapäeval …
Tekst
Jutustaja käis pääle peetripäeva esimesel pühapäeval kirmaskil, sääl lauldi ja tantsiti; kes tahtis, läks kirikusse ja hiljem kalmistule, kus preester hingepalvust pidas. Siis kaeti laud valge linaga, söögid – sõir, kutja jm. Vaestele anti ka kotti, mida oli.
Kommentaar
Kirmas esimesel peetripäeva-järgsel pühapäeval. Eriti kuulus on olnud kirmas Mõla kiriku juures – nn. mõlapäev.
Kihelkond
Setu
Koguja
O. Jõgever
Kogumisaasta
1953
Täisviide
RKM II 44, 249 (96) < Vastseliina khk – O. Jõgever (1953)
Mõlapäiv ol´l pääle piitrepäävä tuu pühäpäävä. Sis käuti kõõ Mõlla kerkohe, kõigi pooli tull rahvast kokko. Mõlapäävä müüdi Mõlah vikahtit ja tsirpe ja rihhu, selle õt ol´l tuu aig, kuna ol´l kõkõ ainuppa vaija. Mõlah viidi kõõ ütte pühasekeist ümbre kerigu ja kia ol´l haigõ, sai sis tervest. Mõla kerigu all om vesi, läteh, sinnä käu pal´lo rahvast, kel määne haigus om, mõskma ja tuvvas ka klaaskõisiga kodo. Tuu viiga mõst, sis sütüse ar kõik haigusõ’. Kerigualusõ uss om vallalõ õga päiv, ku’ kerigu aig lät’, sis või õgaüts sääl kävvu.
Kommentaar
Kirmas esimesel peetripäeva-järgsel pühapäeval. Eriti kuulus on olnud kirmas Mõla kiriku juures – nn. mõlapäev. * rihhu – rehasid; selle õt – sellepärast et; kõkõ ainuppa – kõige enam; kõõ – alati; sütüse – paranevad
Kihelkond
Setu
Koguja
A. Oinas-Tammeorg
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 173, 755/6 (32) < Setumaa – A. Oinas-Tammeorg (1937)
Sadab piitrepäevän uug vihma, om luuta keskmist saaki, sadab kaits uugu, saab ää saak, ja kui kolm, siis väege rikas.
Kommentaar
Vihm. Vihma kohta kokku kümmekond pärimusteadet, analoogilised teiste heinaaja tähtpäevadega (jaanipäev, seitsmevennapäev, 10. VII, seitsmemagajapäev, 27. VI). Saagienne. Ainuke teade. Vanasõna tuntud ka venelastel. – Dal, lk. 887.
Peetripäev on heinaaja ettekuulutamise päev. Kui sel päeval kangest vihma sajab, aga niigipalju aega annab, et kuivaga saab mees hobuse selga istuda, siis võida ikka kuiva heinaaega loota.
Kommentaar
Vihm. Vihma kohta kokku kümmekond pärimusteadet, analoogilised teiste heinaaja tähtpäevadega (jaanipäev, seitsmevennapäev, 10. VII, seitsmemagajapäev, 27. VI).
Kihelkond
Tarvastu
Koguja
J. Käger
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 25, 320 (32) < Tarvastu khk – J. Käger (1889)
Jaan jakkas, Piitre pitsidäs är perä. – Piitrepäevä jääs kinnõ puu kuur. Jaanipäevä, sis mõni kuur om vallalõ, mõni õi. Kui piitrpäiv tulõ, sis om kõik valmis, sis lää-õi jämebäs-õi, sis om jo määhi kinnõ.
Kommentaar
Puukoor kinni. Ligi 10 teadet. * lää-õi jämembäs-õi – ei lähe jämedamaks; määhi – mähk
Kihelkond
Setu
Koguja
L. Pedajas
Kogumisaasta
1942
Täisviide
ERA II 301, 187 (46) < Setumaa – L. Pedajas (1942)
Parmud kaovad. Teated esitatud. Parmude vähenemist arvestatakse jaanipäevast, Saaremaal ka maretapäevast (13. VII). Seoses peetripäevaga isuritel. – Hautala, lk. 268.
Sääse vanasõna: „Parm, poisike, peetripäeva; oi mina, mees, mihklipäeva.“
Kommentaar
Parmud kaovad. Teated esitatud. Parmude vähenemist arvestatakse jaanipäevast, Saaremaal ka maretapäevast (13. VII). Seoses peetripäevaga isuritel. – Hautala, lk. 268.
Kihelkond
Maarja-Magdaleena
Koguja
A. S.
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H I 2, 461 (20) < Maarja-Magdaleena khk – A. S. (1889)
Kui kägu piitrepäeväl [---] siin om, saa hää sükis.
Kommentaar
Kägu lõpetab kukkumise. Väheseid teateid Lõuna-Eestist, tuntud ka Lutsis ja Kraasnas. Ühine venelastega. – Dal, lk. 887. Üldlevinud võrdlusdaatumiks on jaanipäev.
Peetripäevani üteldi kägu kukvad, aga kui otrauhak näha, siis ei enamb – otraohak torkavad kurku.
Kommentaar
Kägu lõpetab kukkumise. Väheseid teateid Lõuna-Eestist, tuntud ka Lutsis ja Kraasnas. Ühine venelastega. – Dal, lk. 887. Üldlevinud võrdlusdaatumiks on jaanipäev.
Kihelkond
Sangaste
Koguja
L. Voormann
Kogumisaasta
1971
Täisviide
RKM II 287, 188 (134) < Sangaste khk – L. Voormann (1971)
Pääle peetrepääva (29. juuni) kägu inämb ei kuugu, tima kiil jääs sõs kinni ja tima saavat tsirkhaukas.
Kommentaar
Kägu lõpetab kukkumise. Väheseid teateid Lõuna-Eestist, tuntud ka Lutsis ja Kraasnas. Ühine venelastega. – Dal, lk. 887. Üldlevinud võrdlusdaatumiks on jaanipäev.
Suvi nakas handa tagasi kiskma. Üksikteade. Suve kulminatsiooni arvestatud peetripäevast ka venelastel, fenoloogiliseks suve poolitajaks on pigem eliapäev (20. VII), vrd. Dal, lk. 886–889.