Jüribest tulad ussid maa seest välja ja pärdist lähtvad maa sisse
Tekst
Jüribest tulad ussid maa seest välja ja pärdist lähtvad maa sisse. [---]
Kommentaar
Ussi maa seest väljatuleku aeg. Tuntud ka Lutsis. Ussi ärkamist on arvestatud juba varasematest tähtpäevadest: madisepäevast, käädripäevast, paastumaarjapäevast.
Kihelkond
Käina; Reigi
Koguja
P. Kõrm
Kogumisaasta
1888
Täisviide
H III 5, 211 (11) < Käina khk < Reigi khk – P. Kõrm (1888)
Jaanipäeva hommiku aeti kari enne päevatõusu välja …
Tekst
Jaanipäeva hommiku aeti kari enne päevatõusu välja ja ei lüpsetud lehmi, sest muidu oleks Jaan lehmal ühe nisa ära võtnud, millepärast ka öelti: „Jaan võttis ühe nisa, Jaak teise, Pärtel kolmanda, Mihkel neljanda.“
Kommentaar
Ei tohi lehmi lüpsta – piimaand kaob. Lüpsmiskeelust veel 2 teadet Karksi, 1 Risti khk, ka Lutsi keelesaarelt.
Kihelkond
Halliste; Karksi
Koguja
L. Kase
Kogumisaasta
1868
Täisviide
H, Kase, 97 < Halliste khk; Karksi khk – L. Kase (1868)
Jaak tuleb – pudruvaage (vaage – vaanas, kauss), Laur tuleb – lai leib, Pärt tuleb – peavihk. Jaagupibä põle aega leiba teha, keedetakse putru, laaritsabä tehakse juba leiba, pärdibä ajal on juba kõik vili peksetud.
Kommentaar
Uudsepuder. Üksikuid teateid, tuntud lätlastel. – Šmits II, lk. 735.
Kihelkond
Paide; Türi
Koguja
R. Viidebaum
Kogumisaasta
1929
Täisviide
ERA II 14, 103 (13) < Paide khk < Türi khk – R. Viidebaum (1929)
Jaak viskab esimese külma kivi, Pärt teise ja Mihkel kinnitab neid. (See on: jaagupipäevast hakkab vähe külmetama, pärtlipäevast rohkem, mihklip[äevast] hakkab aga juba käre külm peale.)
Kommentaar
Külm kivi vette – ilmad jahedad, ujumaskäimise lõpp. Umbes 30 teadet, puuduvad läänesaartelt ja Setumaalt. Sagedamini algab päevade loend jaanipäevaga.
Laur olla käinud lauritsapäval külas ja küsinud: „Kas seeme kotis?“ Pärt jälle pärtlepääval ütlemas: „Pillu peale!“ Sest olla ka see vanasõna tulnud: „Laurits küsib, kas seeme kotis, Pärtel ütleb: „Pillu peale!““
Kommentaar
Rehepeks. Üle 10 teate, põhiliselt Läänemaalt, mujal juhuslik.
Lauritsepäeval ei läha Võrumaa rahvas kapustaaeda …
Tekst
Lauritsepäeval ei läha Võrumaa rahvas kapustaaeda, sellepärast et selleläbi kapustad rikutud saada, sest sel päeval laotada kapustas lehti. Halliste ja Karksi pool küll seda pruuki ei olnud, muud kui öeldi: „Laur laotes lehti, pärtel pöör’ päid.“ [---]
Kommentaar
Kapsaaeda ei tohi minna – halb kapsasaak. Ka seoses jakobipäevaga.
Kihelkond
Halliste; Karksi
Koguja
L. Kase
Kogumisaasta
1869
Täisviide
H. Kase 97a < Karksi khk; Halliste khk – L. Kase (1869)
Lehmade piimaand väheneb – laurits lakub piimapütid. Üldtuntud Viru-, Järva-, Harju-, Läänemaal. Tavaliselt kõrvutatuna teiste olulisemate suvetähtpäevadega alates jaanipäevast ja lõpetades mihklipäevaga (29. IX).