Mõõdeti kahe käe ulatuses aialipid ja loeti ära. Kui olid paaris, siis sai mehele.
Kommentaar
Aiateivaste loendamine. Levinud põhiliselt Tartu-, Võrumaal. Üle 30 teate. Väheseid teateid on veel ka õlekõrte, herneste, saunaviha okste või lehtede, kerisekivide, põrandalaudade lugemisest, kusjuures paarisarv märgib abieluennet.
Kihelkond
Maarja-Magdaleena
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1983
Täisviide
RKM II 367, 494 (8) < Maarja-Magdaleena khk – E. Tampere (1983)
Vana-aasta õhta pidi kell kaksteist nägema kõik, mis tuleb. Pandi hobuserangid kaela ristteel ja kuulatati sääl. Mõned jäid haigeks päris sellest; kes teab, mis nad sääl nägivad või.
Kommentaar
Nägemused ristteel. Risttee on vanakuradi kohtamise eelispaik ka temaga lepingu sõlmimisel. Hobuserangide kaelapaneku nõue on iseloomulik katuselt või ulviaugust vaatamisel.
Kihelkond
Maarja-Magdaleena
Koguja
M. Kõiva
Kogumisaasta
1983
Täisviide
RKM II 369, 260 (7) < Maarja-Magdaleena khk – M. Kõiva (1983)
Vana-aasta õhta käidi kuulamas. Tuba pühiti ära, pühkmeid välja ei viidud. Sellega mindi kuulama risttee peale. Külimit oli, pandi kummuli ja praht oli all. Seljad vastamisi olid ise püsti mati peal ja teineteisega rääki ei tohtinud. Ja mida me siis kuulsime. Mina käisin oma sõbrannaga kuulamas. Pool tundi ikka kõvasti. Poole kaheteist aeg, kui me läksime kuulama, kuni kella kaheteistkümneni. Meil oli nisikene mets. Ja seal metsas oli üks vingumine, nigu keegi nuttis. Ja tuligi nutuaeg mul kätte. Eks mul peigmees, ja vaata, mamma ei lasnud sellele minna. Ja mina nutsin ja tahtsin. Ja see jäi katki.
Kommentaar
Ennustamine pühkmetel. Üldlevinud; kõige sagedamini viidi pühkmed teeristile. * külimit – külvinõu
Kihelkond
Maarja-Magdaleena
Koguja
T. Tammo
Kogumisaasta
1983
Täisviide
RKM II 368, 279/80 (25) < Maarja-Magdaleena khk – T. Tammo (1983)
[---] Seda ma nüüd enam üldse ei usu, aga vanasti ikka usuti ja vaadati. Kõige parem oli vaadata varju pealt. Aga ta kurat, vahest ikka tähendab ka. Ma olin juba mehe kodu ja hakkasime õnne valama ja minu mehevennale tuli rist. Nii ilus rist kohe tuli. Ja teine suvi vend saigi surma.
Kommentaar
Surmaende täideminek.
Kihelkond
Maarja-Magdaleena
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1983
Täisviide
RKM II 367, 254 (9) < Maarja-Magdaleena khk – M. Hiiemäe (1983)
Kui uuelaastal taevas selge on, siis pidada noored loomad hästi siginema, aga kui pilves, siis mitte.
Kommentaar
Sünnib palju noorloomi. Üle 100 teate; samuti jõuluööl. Mõne teate järgi Läänemaal oli tähine taevas ka hea puuviljasaagi enne, Lutsis tähendas head seenekasvu, Rakvere khk poisslaste sündi. Pilves öö tähendas ebaõnne loomakasvatuses.
Kihelkond
Maarja-Magdaleena
Koguja
G. Jürgenson
Kogumisaasta
1890
Täisviide
H II 28, 809 (10) < Maarja-Magdaleena khk – G. Jürgenson (1890)
Uueaasta hommikul pilluti sigadelle tuhka vasta silmi …
Tekst
Uueaasta hommikul pilluti sigadelle tuhka vasta silmi, kui neid laudast välja lasti. Siis ei jookse ta sead suvel nii palju ja ei tüki läbi aidade ja üle aidade välja.
Kommentaar
Sigadele tuhka, lund, kaeru vastu silmi – ei kipu suvel aiast välja. Seostub samuti jõululaupäevaga, tuhkapäevaga. Enamus teateid Järva-, Viljandi-, Tartumaalt.
Kihelkond
Maarja-Magdaleena
Koguja
A. Artis
Kogumisaasta
1888
Täisviide
H II 28, 358 (6) < Maarja-Magdaleena khk – A. Artis (1888)
Tegiva näärisokku. Mehed pandsiva lina üle. Me hirmsasti kartsime neid näärisokkusid. Rääkisid ja vigurit tegid ja. Siis tuli parv sisse. Emal oli leivad tehtu ja üks võttis terve leiva ja pistis kohe kotti. Laulsiva niisama, pilli ei ollu neil midagi.
Kommentaar
Rollimäng, tembutamine.
Kihelkond
Maarja-Magdaleena
Koguja
T. Tammo
Kogumisaasta
1983
Täisviide
RKM II 368, 351 (35) < Maarja-Magdaleena khk – T. Tammo (1983)
See tütarlaps, kes teada tahab, mis nimega peiu ta omale saab, see kirjutagu jõululauba õhtu kõik meisterahva nimed ülese, kas suure tahvli ehk mõne ukse peale, siis sidugu rätiga oma silmad kinni ja võtku üks kepp, siis torgaku kepiga nimede hulka. Nüüd tehku oma silmad lahti ja vaatagu, misukese nime peal kepp seisab, see on tema peidme nimi.
Kommentaar
Nimede kirjutamine. Paar teadet; kuulub vana-aasta kombestikku.
Kihelkond
Maarja-Magdaleena
Koguja
L. Arst
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H III 8, 248 (31) < Maarja-Magdaleena khk – L. Arst (1889)
Kui Taevasõel enne jõulu enne koitu maha käima hakkab …
Tekst
Kui Taevasõel enne jõulu enne koitu maha käima hakkab, siis tuleb väga hea vilja-aasta.
Kommentaar
Tähtede seisu vaatamine. Kõige sagedamini on, nagu mardi- ja kadripäeva-aegsete vaatluste puhul, mainitud Sõela tähti – tuleb hea kevad (suvi), rikas (vilja)aasta. Helme khk vaadati Härjaks nimetatud üksiktähte ning Hundiks nimetatud paaristähti õhtutaevas; kui Hundi „silmad“ olid Härjast heledamad, oli oodata nälja-aastat.
Kihelkond
Maarja-Magdaleena
Koguja
V. Lille
Kogumisaasta
1925
Täisviide
E 59991 b (9) < Maarja-Magdaleena khk – V. Lille (1925)
Jõõlulauba üüsi vaja seitse kõrda süüa, siis on igal söögil tulu
Tekst
Jõõlulauba üüsi vaja seitse kõrda süüa, siis on igal söögil tulu.
Kommentaar
Mitu (3, 7, 9, 12) korda süüa – ei tule puudust, jätkub jõudu, hea õnn. Eelistatud söögikordade arv on 7 ja 9. Üldtuntud, välja arvatud Hiiu-, Võru-, Setumaa.
Kihelkond
Maarja-Magdaleena
Koguja
G. Tenter
Kogumisaasta
1888
Täisviide
H, Gr. Qu, 397 (57) < Maarja-Magdaleena khk – G. Tenter (1888)
Emaisa oli mõisa metsavaht. Iga aasta pidi viima mõisa jõulupuu. See pidanud olema kõrge ja tihe. Vanaisa puurinud auke puusse ja pannud oksi juurde. Proua kiitnud: „Küll see Täht mõistab tuua ilusa jõulupuu.“ Saanud siis oma lastele ka õunu ja maiustusi.
Kommentaar
Mõisajõulupuu. Poolsada kirjapanekut.
Kihelkond
Maarja-Magdaleena
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1983
Täisviide
RKM II 367, 436 (8) < Maarja-Magdaleena khk – E. Tampere (1983)
Kaks noort astuvad jõuluõlgedel teineteise vasta ...
Tekst
Passimäng
Kaks noort astuvad jõuluõlgedel teineteise vasta, õlest passid käes. Üks küsib teiselt: „Tere, tere! Kus käisid?“ Teine vasta: „Tallinnas käisin.“ „Mida Tallinnas kuulda-näha?“ „Seda Tallinnas kuulda-näha, et igaühel peab pass olema.“ „Kas sul pass on?“ „On.“ „Näita siia.“ Kohe hakkab esimene teisele passiga pihta andma ja teine omalt poolt vasta. Nii kestab löömine tükk aega, kuni üks pool väsib.
Kommentaar
Passilöömine. Tuntud kogu maal, mängitud jõulude ajal alates õlgede tuppatoomisest; mängukeeldu tuleb ette jõululaupäeval ja eriti 1. jõulupühal. Õlgnuudi (passi) nimetusi on veel: tuust, kurst, patsid, köied, iirid, nuiad, untsak; passilöömist on nimetatud sütsilöömiseks, utsipatsiks, tuudilöömiseks, saapatallutamiseks.
Kihelkond
Maarja-Magdaleena
Koguja
M. J. Eisen
Kogumisaasta
1932–1933
Täisviide
E 8° 12, 64 (215) < Maarja-Magdaleena khk – M. J. Eisen (1932–1933)
Jõulupuu toodi. Käisid siis küla vahel. Täht oli tehtud, küünal oli sees ja põles, punasest paberist täht oli. Köster käis jõululauba õhtul küla vahel. Esimese püha päeval käis preester ristiga õnnistamas.
Kommentaar
Jõulusandid. Teateid veneõigeusuliste kohta Ida-Eestist (Vaivara, Iisaku, Maarja-Magdaleena, Kodavere khk jm.). Lutsis nimetati jõulusante nagu Lätis tsigani (vrd. vene k. цыганы – mustlased).
Kihelkond
Maarja-Magdaleena
Koguja
T. Tammo
Kogumisaasta
1983
Täisviide
RKM II 368, 397 (2) < Maarja-Magdaleena khk – T. Tammo (1983)