Jõulu ajal ja ülestõusmisepühal võis veel tööd teha …
Tekst
[---] Jõulu ajal ja ülestõusmisepühal võis veel tööd teha, aga kui olid midruskid, siis keegi ei teinud midagi. Siis oli nii, et kui tulid ka päris võõrad uksest sisse ja omad võõrad istusid lauas, ikka kutsuti lauda ega aidanud miskid vastuajamised. [---]
Kommentaar
Pühitsemine.
Kihelkond
Iisaku
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1962
Täisviide
RKM II 142, 417 (2) < Iisaku khk – E. Tampere (1962)
Kääbaste pääle sööma ja hingi ülendama käiakse mitmeid kordi aastas. Neli korda on hingemälehtus või mitrosk ja peale selle veel mõnikord suuremate pühade aegu. Mitroskipäeval minnakse kirikusse, siis võetakse söögipoolist kaasa ja kutjat (suhkru- või meevesi, kuhu lisatud keedetud herneid). Kirikus peab papp jumalateenistuse, palub surnud hingede eest. Papile antakse pominanjast lugeda (väikene raamatukene, kus leidub surnute nimed terve suguvõsa või perekonna kohta). Peale kirikut, siis minnakse kääbastele, kus süüakse ja maitstakse kutjat ja „ülendades surnuid“. Toiduraasukesi poetatakse ka kääbastele, surnute jaoks. Kutjat antakse maitsta ka oma naabritele ja tuttavatele, kes samuti kääbastel on ja vastastikku ülendatakse surnute hingi.
Kommentaar
Surnute mälestamine haudadel. Tuntud Vaivara, Iisaku khk Peipsi-äärsetes külades ja Setumaal. Mitrosk on siin nii üldnimetus kui ka tähtpäeva nimetus.
Kihelkond
Setu
Koguja
V. Savala
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 174, 553/5 (5) < Setumaa – V. Savala (1938)
Midruskipääva lauba (sie on Lutteruse õigeusu ülestõusmise püha lauba, ehk vanarahva aru järäle on midruskipääv kolm nädalat pärast mihklipääva) tehasse kõik pidutoidud, kuda kellegi jõud kannab ja pannasse õhta toidud lauale ja lusikaid ja süemariistu niipalju kui tarvis on, nende inimeste ar[v]u järele, mes aga mälestatasse, mis sialt majast surnud on. Siis käib perenaine ümber lavva, kergitab lusikaid, leivatükkisid, jne. ja sunnib surnuid süema, sedaviisi käib ja sunnib ta niikavva kui arvab, et inimene kõhu täis võib süia. Teised inimesed istuvad niikavva seina jääri müeda. Kui arvab, et jua kõhud täis on, siis ütleb: „Пили, ели, сыт, вон.“ Nüüd tuleb oma pere lavva taha ja akkavad surnutest järäle jäänud toitu süema.
Kommentaar
Hingede toitmine kodus. Toidu jätmisest ööseks lauale teade ka Setumaalt. * jua – juba; пили, ели,сыт, вон – jõite, sõite, kõhud täis, minge välja
Kihelkond
Iisaku
Koguja
D. Timotheus
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 7, 786/7 (113) < Iisaku khk – D. Timotheus (1889)
Midruskipäeval, s. o. kolm nädalat peale mihklipäeva, peavad Kurus kolm päeva pidu, teevad mitu toitu, panevad lauale ja käivad ise ümber laua ja kutsuvad surnuid sööma, ütlevad, et sööge aga nüüd ja sööge aga nüüd. Kui arvavad, et surnud on ju söönud, siis hakkavad ise sööma. Midruskiks keedetakse ka kuivi soolaherneid.
Kommentaar
Hingede toitmine kodus. Toidu jätmisest ööseks lauale teade ka Setumaalt.
Kihelkond
Iisaku
Koguja
H. Neumann
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 122, 292 (8 I) < Iisaku khk – H. Neumann (1936)
Midruskipäeval said karjased ja tüdrukud koju. Kolm nädalat peale mihklipäeva. Künda veel oli. Linatöid tehti, kolgiti, ropsiti, soeti ja ketrama hakkasid juba midruskipäevast. Pääle jõulu hakati juba kangast kuduma.
Kommentaar
Aja arvestus, tööd. Kodavere khk Nina küla venelastelt teade kalastamiskeelust – järveleminejaga juhtuvat õnnetus.
Kihelkond
Iisaku
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1962
Täisviide
RKM II 142, 412 (40) < Iisaku khk – E. Tampere (1962)
Oktjabrski ajal olli miidrosk, nii kutsudi. Kutsudi külälisi kah – sugulased ikka. Kui tahat, siis sõpra kah. No valmistedi muiduki. Lauldi kjull, setu laulu lauldi. Es ole nädäli sees, ikke laupa õhta. Sis minti teise päeva tagasi. Nüüd pääle sõja ei ole inämp peetüs.
[---] Pääle mihklipäävä, oktoobrikuul om näil midrosk ehk hingemälehtüse aig, nimelt kolm nädälit, kuna kõik sugulase ummi armsit matuste pääle mälehtämä käävä. Kõige viimäst midroski- ehk hingemälehtüse päävä puulpäivä pidävä naa kõige kallimbas. Sis löövä sugulase pargi- ehk summakaupa kokko ja läävä kui kalmulise ehk pohetelise matuse pääle umile lahkunuide armsile kostele. Sääl naa võtva ütehvõõdetu sannavihakese kätte nink pühkvä tuuga matust pite hõimusugu kokko. Ja nüüd istutas kohegi kõige armsamba matuse pääle maha, katetas sääl laud – haud ning sis naatas ka süümä, mink man inne süüki kiäki mõistlikup ka pominanja luge ja nüüd kõigile ka kutjat luidsaga serbata andas. Peräst süüki, juuki tsusatas ka mõni lihatükk havva ehk kääpä veere ala nink valetas viimäte ka viil uma tops viinagi ristitüve pääle, kost ta aigupite maa ehk kääpä sisse vajup. Nii omma naa nüüd õige rahuliku ja arvase, et ka kallis lahkunu uma jao viil näide armust om saanu maa ala, mis naa maa pääl omma söönü ja saanu. (Setukestel om inämbusi rist jalutsil, sest naa ütleva, et ülestõsemise pääväl üles istuh, sääl kässiga hüä kinni haarda ja üles saistada.) Nüüd tuldas matusest kodo ja tuvvas ka kodotsele rahvale kalmist kallit tervesi, kes sedä pühä ristitähe ettelüümisega vasta võtva. Nii saap hingemälehtüs otsa, midrosk om mööda. [---]
Kommentaar
Surnute mälestamine haudadel. Tuntud Vaivara, Iisaku khk Peipsi-äärsetes külades ja Setumaal. * puulpäivä – laupäeva; kostele – kostile, külla; mink – mille; pominanja (vn. поминанье) – mälestuskõne, palvus; kutjat – mälestustoitu; serbata – maitsta; valetas – valatakse
Pärast lihavõte 1. reede nimetatakse „raadovits“ …
Tekst
Pärast lihavõte 1. reede nimet[atakse] „raadovits“, mälestatakse surnuid, samuti oktoobris – „miitrask“. Hauad on kaetud valge linaga, söögid pääl: liha, või, sai, mesi, sõer ja kutja. Vahest on rohkem toitu, vahest on mõnel ainult üks keedetud muna, sööb haual ja jätab koored hauale maha. Papp peab „pominanie“, mille eest tasutakse siis rubla ja rohkem ka – kuidas võimalik on. Hiljem, kui papp esimesena kutjat on maitsenud, algab haudadel üldine söömine. Mõnel on kirikust pühitsetud leib kaasas, mille eest ta 3 rbl. oli maksnud. Juuakse viina „köpsiga“, mõni kallab ka hauale, vahest oli õlu kaasas.
Kommentaar
Vetoreede; raadovits. Surnuid mälestati ning haudadel söödi ka teistel pühadepäevadel. * pominanie (vn. поминанье) – mälestuskõne; kutjat (vn. кутья) – kutjaad, valmistati magustatud riisist või saiast; köpsiga – topsikuga
Midruskipäev oli septembrikuus. Sie on sügiste tüöde lõpp nigu siin ennevanast õli – mihklipäev sügiste tüöde lõpp. Ega siin [Tudulinna külas] seda põle, midruskit pietakse Kurus. Sial Kurus õli ebausklikkusi väga palju, praegugi on viel midrusk, siitki käivad sial külapühal. Süömine, juomine, tantsimine sial siis on. Külalisi võetakse vastu. Käivad ühest perest teise, igalpuol süövad ja juovad. Kui on küla läbi, siis on pidu otsas. Poluvärtsikud on, on saand ebamõtteid, mitmet asja austavad ja pühitsevad.
Kommentaar
Aja arvestus, tööd. Vrd. Tampere, Kirde-Eesti, lk. 208–209; Wiedemann, ESSr. * poluvärtsikud (vrd. vn. поливерцы) – pooleusulised (siin kasutatud luteri usku siirduvate veneõigeusuliste kohta Peipsi põhjaranniku külades)