Üks tütarlaps ega naine ei tohtind nääriomikul sinna minna …
Tekst
Üks tütarlaps ega naine ei tohtind nääriomikul sinna minna – viid õnne ära. Pajakrents visati kaela. Mulle endale visati kaela – poiss peab esimeseks minema, üks meesterahvas. Viib maja õnne ära. Pajakrents, see visati jah kolksti mulle kaela.
Kommentaar
Abinõud ebaõnne ärahoidmiseks naiskülalise puhul. Enamus teateid pükste kaela- või päheviskamisest on Saare-, Hiiumaalt. * pajakrents – pajakrants, õlgedest keeratud võru paja alla asetamiseks
Kihelkond
Lihula
Koguja
A. Samet
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 264, 62 (36) < Lihula khk – A. Samet (1938)
Noored inimesed läksid kokku ja tegid soku ning karu …
Tekst
Noored inimesed läksid kokku ja tegid soku ning karu valmis. Sokul käis keel suust välja ja silmades põlesid küünlad. Karul oli pahempidi kasukas seljas. Käis neljakäpakil ja möirgas. Vanasti tegid seda ainult mehed, nüüd ka naised. Karu koos sokuga tantsisid ja ajasid taga neid, kes kartsid. Noori inimesi võeti kaasa ja käidi, kuni järgmisel hommikul valge väljas oli. [---]
Kommentaar
Rollimäng, tembutamine.
Kihelkond
Lihula
Koguja
K. Mölder
P. Kippar
Kogumisaasta
1958
Täisviide
EKRK I 15, 321 (5) < Lihula khk – K. Mölder ja P. Kippar (1958)
Näärioinas on sama mis näärikaru. On ilus oina pea valmistatud, silmade kohta punane paber pandud, liikuva lõuaga. Senna sisse on pandud siis põlema küünal. Võetakse karvane tekk ümber, pannakse vana viht sabaks. Aga see pidi heasti lõbus olema, palju lõbusam kui näärikaru, [kes] vaid pidi siis rahvast lõbustama oma tantsuga. Kui tants läbi oli ja midagi ei antud, võttis näärioinas sabaks oleva viha, kastis selle, kus juhtus vett olema, sisse, ja siis said kõik, kes ette juhtusid, vihelda, seni kuni palk makstud.
Lihula pool on moodis teha näärikaru ja nääripoiss on seal peaaegu teadmata. [---] Salkkond noori tuleb kokku ja üks paneb omale karvase kasuka selga, maski ette ja siis tolgendab neljakäpukil mööda tuba ringi. Kui ta hästi ei tee vigurid, selleks on siis suur pikk poom, millega karut peksetakse. Kui tants on läbi, siis peab iga peremees andma karu tantsu heaks midagi. Kui midagi ei anta, siis saab näärikaru vihaseks ja lõhub kõik, mis iganes ette juhtub. Et seda paanikat ära hoida, peab iga peremees ise teadma, et karu peale tantsu väsind ja midagi süüa tahab. [---]
Kaks naist olid söön jõululaupäeva õhtul. Olid üteln, et oleks meite mehed ka nüüd siin. Siis mehed olid tuln. Istun ka laua äärde sööma. Teine naine oli laua alla vaatan – hobusekabjad olid all oln. Teine naine jäi mehega tuppa ja see oli oma naise ära murdn öösi. Aga see teine läin ülesse laudile. See mees kippun ülesse ka, aga üleval olid kuked-kanad, need akkasid kokutama ja see pole üles saan.
Kommentaar
Vanakuradi tegutsemise aeg. Tähtpäevaliselt võivad süžeed seostuda veel vana-aasta või jaaniööga. Muistendi seos tähtpäevaga on juhuslik.
Jõululauba õhtu, kõik pühade aeg – õueväravatele ja kus oli, tõmmati rist [---] kriidi ehk tulesööga, [---] kusjuures üht joont tõmmates öeldi: isa pojuke, teist joont tõmmates: püha vaimuke.
Kommentaar
Ristitõmbamine kaitseks kurja eest. Reigi khk rootslastelt teade, et rist võidi tõmmata ka õlgedest, Põltsamaa khk kirjapanekus on kurja tõrjeks pandud karuohakas ukse peale. Üldine, ent rohkem läänepoolse levikuga.
Kihelkond
Lihula
Koguja
A. Samet
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 264, 62/3 (37) < Lihula khk – A. Samet (1938)
Jõululaupäev tõusti vara ja riietuti võidu, sest see, kes [on] kõige virgem riietudes, on ka terve suve kõige virgem ja usinam. Pääle riietumist joosti võidu ahjuesisele kivile, kus siis karates lauldi:
Kivi kindrus, pae paksus, kõik pastlad paksuks.
See pidi siis pastlad tugevaks ja vastupidavateks tegema.
Kommentaar
Uus rõivas, uued jalanõud. Kivile jooksmisest ainuke teade.
[---] Karu oli käpakil maas. Karule oli kott ka alla pandud, et isane. Ma napsasi selle noaga ää. Küll oli siis sõda! See oli, kui mina noor olin. Vahepeal kadus [komme] ära. [---]
Kommentaar
Jõulukaru. Teateid on rohkem Lääne-, Saaremaalt, veel ka Viru-, Võru-, Setumaalt. Karuks maskeerimine kuulub ka vana-aastale ja kolmekuningapäevale, kõige enam mardi-, vähem kadripäevale.
Kihelkond
Lihula
Koguja
O. Kõiva
Kogumisaasta
1968
Täisviide
RKM II 254, 194 (25) < Lihula khk – O. Kõiva (1968)
[---] Esimesel pühal oldi kodus. Keskmine ja viimane püha sõitsid poisid hobusega mööda külasid, kellad, kurinad küljes, õlut ja viina said igalt poolt, vahel ka süüa. Tüdrukud ikka ootasid poiste tulekut ja ehtisid end. Kirjud särgid, pitsid ees, lovud, käised, punased tutid küljes. Poisid käisid päris kaugel. Alaküla poisid käisid Kirblas.
Kommentaar
Mööda küla käimine. Läänesaartel oli kombeks eriti külanoorte perest peresse käimine, mujal rohkem sugulaste külastamine ning noorte kooskäimised üksikutesse peredesse. * lovud – undrukud
Kihelkond
Lihula
Koguja
T. Kaevando
M. Pajuste
Kogumisaasta
1961
Täisviide
EKRK I 25, 333 (3) < Lihula khk – T. Kaevando, M. Pajuste (1961)
[---] Jõulus tuudi kolm sületäit einu tuppa. Oli kolm jõulupüha, siis lapsed tuas üidsid iga sületäiele: „Tere, jõulud, tere, jõulud, tere, jõulud!“ Vana-aasta õhta tuudi kaks vihku õlgi, siis olli kaks püha ja ööldi siis: „Tere, näärid, tere, näärid!“ Kolmekuninga tuudi odrapõhud vai einad. [---]
Kommentaar
Õlgedetooja tuppatulekusõnad. Umbes poolsada kirjapanekut, eriti läänesaartelt ja Läänemaalt, ka Harju-, Pärnumaalt; mujal juhuslik.
Kihelkond
Lihula
Koguja
R. Praakli
Kogumisaasta
1968
Täisviide
RKM II 253, 409 (10) < Lihula khk – R. Praakli (1968)
[---] Käisid mööda peresid ja ajasid kraami kokku. Pärast pidasid 3 päeva mardipulmi. Ma olin kartulivedajaks ükskord. Igas peres anti korvitäis kartuleid. Ei jaksanud ära viia. Teine päev tulin hobusega järele. Igasugust kraami anti. Mardipulma ajal käisid ka tüdrukud õhtul tantsimas. Kolmandal päeval panime hobuse ette ja tõime tüdrukutele poest ponksi. [---] Pulmas üürgas pill kogu aeg.
[---] Sellest on 70 a. tagasi, kui neid mäletan. Kes tahtis mardiks minna, pidi andma vilja, millest tehti õlu ja siis pröökasid nädalapäevad. Külast korjati toidukraami, millest osa müüdi ära ja osteti viina.
Kommentaar
Mardipidu. Ülemaaline, välja arvatud Setumaal. Läänemaal mardipulma nime all, üksikjuhtudel nimetatud kirmeseks, simmaniks, balliks.
Kihelkond
Lihula
Koguja
K. Mölder
P. Kippar
Kogumisaasta
1958
Täisviide
EKRK I 15, 322 (6) < Lihula khk – K. Mölder ja P. Kippar (1958)
[---] Nad küsisid mõistatamisi maa mürakuid, põllu pirakuid, järel jäänud jäärupäid (-paid), ülejäänud oinapäid (-paid), mis nurkas nuriseb ja kerisel viriseb. [---]
Panid tühjad võikarbid põrandale ja ajasid: „Kõss, kasi kallalt.“ Tahtsid märku anda, et võid antaks.
Karjalaskmise päeval ei anta loomade piima kellegile välla …
Tekst
Karjalaskmise päeval (kui veised esimest korda kevade välja aeti, kas karjamaale või koplesse) ei anta loomade piima kellegile välla, ei müi ega anna, kui lehm väl´la läheb. [---]
Kommentaar
Ei või asja majast välja anda. Tuntud mitmetel tähtpäevadel.
Kihelkond
Lihula
Koguja
V. Eenveer
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 251, 388/9 (60) < Lihula khk – V. Eenveer (1938)
Karjalaskmise päeval, mil kari kevadel laudast esimest korda …
Tekst
Karjalaskmise päeval, mil kari kevadel laudast esimest korda väljub, käib karjane kolm korda ümber karja ja loeb meieisapalvet. Sarnane komme aitavat karjasel suvel paremini loomi koos hoida. Samaks otstarbeks tehakse ka samal ajal ristisi loomade sarvedele.
Kommentaar
Ristide tõmbamine. Teateid ristide tegemisest mitmelt poolt. Tõrjemaagias tavaline nii eelkristlikus kui kristlikus usundis.