Nääri-annepäe oli ikka ennem, see oli uueaasta järel. Nääri-annepäe põle püha. Ühekorra Lääne-Nigulas oli old, põle teomehed teole läind. Mõisnik kaevand kohtusse ja oli võitnd. Ja siis kui vahel mõnikord teomehed põle tööl ond, küsind jälle: „Mis annepäe teitel jälle oli?“
Kommentaar
Teenijarahva puhkepäev. Teated esitatud.
Kihelkond
Lääne-Nigula
Koguja
V. Eenveer
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 171, 385 (17) < Lääne-Nigula khk – V. Eenveer (1938)
Kui kellegile nõiale on ta nõidus tagasi saadetud …
Tekst
Kui kellegile nõiale on ta nõidus tagasi saadetud kas mõne haiguse näul, enamiste sisemise valu ehk raske hingamise kujul, siis peab nõid uueaasta öösi sinna peresse minema, keda ta arvab nõidust olevat tagasi saatnud, ja sealt pere kaevust nii salaja, et keegi ei näe (muidu ei ole sel õpetusel tähendust) vett võtma ja jooma, siis läheb ta hing lahti ja haigus kaub ära.
Kommentaar
Nõidumine.
Kihelkond
Lääne-Nigula
Koguja
J. Reimann
Kogumisaasta
1894
Täisviide
H I 5, 152 (10) < Lääne-Nigula khk – J. Reimann (1894)
Usk oli see, et jõululauba öösi igasse poole ristid teha …
Tekst
Usk oli see, et jõululauba öösi igasse poole ristid teha, siis kurivaim ei saa kallale. Aga lihapaa kaane peale jäänd rist tegemata. Ja poisid varastasid öösi liha paast ära. Eks omiku vanamees akand pragama, ekitand isi ka: „Ma ütsi küll, et teets ristid igale poole, jäts paa kaane peale tegemata. Ma kuulsi küll, et toa uks tegi kägotsi-kääks ja paa kaan tegi veel klõpatsi-klõps. Nüüd kurivaim viis liha ää.“
Kommentaar
Ristitõmbamine kaitseks kurja eest. Reigi khk rootslastelt teade, et rist võidi tõmmata ka õlgedest, Põltsamaa khk kirjapanekus on kurja tõrjeks pandud karuohakas ukse peale. Üldine, ent rohkem läänepoolse levikuga.
Kihelkond
Lääne-Nigula
Koguja
E. Ennist
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 159, 367 (10) < Lääne-Nigula khk – E. Ennist (1937)
Jõulus (uuelaastal) Kiidika Vanaperes tehti riste – must rist ja valge rist – kõik nõud ristitati. Ühel õhtul tehti must rist, teisel valge rist. (Riste tehti toobreile, tõrtele, vaatidele jt.) Luukidel olid veel suvel ristid peal.
Kommentaar
Ristitõmbamine kaitseks kurja eest. Reigi khk rootslastelt teade, et rist võidi tõmmata ka õlgedest, Põltsamaa khk kirjapanekus on kurja tõrjeks pandud karuohakas ukse peale. Üldine, ent rohkem läänepoolse levikuga.
Kihelkond
Lääne-Nigula
Koguja
A. Tiitsmaa
Kogumisaasta
1932
Täisviide
ERA II 42, 617 (2) < Lääne-Nigula khk – A. Tiitsmaa (1932)
Teine püha oli määratud külaskäimiseks. Vara hommikul mindi külla, kus elasid noored tüdrukud ja nuruti nendel sukapaelu ja pähkleid. [Selle loo] jutustaja Mari Tuibergi mees olevat korraga kaks naela sukapaelu saanud.
Kommentaar
Mööda küla käimine. Läänesaartel oli kombeks eriti külanoorte perest peresse käimine, mujal rohkem sugulaste külastamine ning noorte kooskäimised üksikutesse peredesse.
Kihelkond
Lääne-Nigula
Koguja
L. Troitski
Kogumisaasta
1930
Täisviide
E 65386 (16) < Lääne-Nigula khk – L. Troitski (1930)
Üks Iiumaa mees küsis vabrikuärra vahimehe käest …
Tekst
Üks Iiumaa mees küsis vabrikuärra vahimehe käest: „Kas saab jõuluks saanisõitu? Kas tuleb lund?“ Vanamees aigutas, vaatas üles Taevapeenart: „See põle ästi valge.“ Kadriark old must. See on kahearaline, sügise aegu paistab. „Kui see peab väga valge olema, siis on pailu lund.“
Kommentaar
Talve ettearvamine Linnutee järgi. Kuulub mitmete tähtpäevade juurde; sagedamini kuupäevaliselt määratlemata. Teated, et Linnutee hargnemiskoht (nn. kadrihark või kadririst) näitab kadriaegset ilma, on Lääne-Eestist ja läänesaartelt.
Kihelkond
Lääne-Nigula
Koguja
R. Põldmäe
Kogumisaasta
1933
Täisviide
ERA II 62, 159/60 (44) < Lääne-Nigula khk – R. Põldmäe (1933)
Küll ma ketran, küll ma keeran, ikka neil paistab paljas perse, paistab ihu punane.
Kui need sõnad on öeldud, siis hakkab mardiema lõukal istudes kedervart keerutama ja laulab edasi:
Mina ketran siidi, oma lastel niidi, viiskümmend küünart loodi.
(Viiskümmend küünart riiet kaalus ühe loe.) Lapsed jälle nurisevad, et vanaeit midagi ei ketra. Siis algab ema uuesti lauluga otsast peale.
Kommentaar
Ketrajasant. Ketrajasandikombest on enam teateid Läänemaalt (vt. levikukaarte: mardipäev ja kadripäev (1)). Ebatõenäoliste mõõtude esitamine on sihilik. * loodi – kaalumõõt: 12,8 g
[---] Käisid ainult poisid 7–8-kesi koos. Tüdrukud ainult vahel kadriõhtul. [---] Koerust ega võltsasju ei tehtud. Pillimees kaasas, tantsu löödi, kus ruum vähe lubas. Oli peresid, kus tantsida ei lubatud – seal käis rahvas Priguldi palvemajas, mis oli kirikust veel võimsam. Kadarbiku külas (Taebla jaamas) jäid kõik vanatüdrukuks, kes lugemas käisid. Abielu ja tants olid patt.
Kommentaar
Tantsimise keeld. Üksikuid teateid; seotud usuliste eelarvamustega.
Kihelkond
Lääne-Nigula
Koguja
H. Võsamäe
Kogumisaasta
1957
Täisviide
EKRK I 16, 361 (9) < Lääne-Nigula khk – H. Võsamäe (1957)
Lääne-Nigula Paliveres on Karuse mägi. Seal käinud inimesed koos karusepäeva pidamas. Karusepäeval tantsitud seal, lõbutsetud, peetud pidu. Ka kantud kokku kadakaoksi suure ridva ümber, sütitatud kadakad põlema ja tantsitud ning lauldud tule ümber.
Hundi kangvaljad. Jüripäeval pandi hundile kangvaljad pähe …
Tekst
Hundi kangvaljad. Jüripäeval pandi hundile kangvaljad pähe. Mihklipäeval võeti jälle peast ära. Kangvaljad olid hobusel selleks, et ta hammustada ei saa. Nad ajasid hobuse suu laiali. [---]
Kommentaar
Hundile päitsed pähe – ei tohi murda. U. 30 üleskirjutust, levik rohkem Põhja-Eestis, Lääne-Eestis, Saaremaal, üksikud Lõuna-Eestis. Sellele uskumusele toetuvad paljud tegevusjuhendid karja väljalaskmisel ja mujal.
Kui siapõrsad on raiskus, ei söö ehk kõht lahti, ehk ka kariloomad endid nühivad, siis peab neile enne jüripääva tapetud musta ussi tuhka sisse andma – kohe on need haigused loomade juurest kadunud.
Kommentaar
Ussi (ussituha) söötmine sigadele – püsivad terved. Teated siin esitatud. Ussi kasutamine tõrjenõiduses on väga levinud (vt. uss).
Kihelkond
Lääne-Nigula
Koguja
J. Reimann
Kogumisaasta
1894
Täisviide
H I 5, 153 (18) < Lääne-Nigula khk – J. Reimann (1894)