Küünlapäeval pannakse soe kivi merre (külm allikasse). Vähesed teated Saaremaalt, Kihnust. Osalt kevadtalviste tähtpäevade analoogia, Vt. peetripäev, märtsikuu.
Madisepäeval aetakse käsikivi kolm korda vasakut pidi …
Tekst
Madisep[äeval] aetakse käsikivi kolm korda vasakut pidi ümber. Üks „jahab“, teine küsib õuest: „Mis sä siäl jahad?“ – Vastus: „Kärpsi.“ Siis on suvel vähe kärbseid. Antsul oln võeras tüdrik. Sie pandud jahama. Vana Mari küsün: „Mis sä siäl jahad?“ Tüdrik ütlen: „Sigadõ vilja!“ Siis suan ette tümädä (vanduda, sõimata).
Kommentaar
„Kärbeste jahvatamine“. Loitsimine küsimise ja kostmise teel eesti rahvatraditsioonis laiemalt tuntud (vt. A. Ambus). Lätlastel niisugune maagiline toiming levinud gertrudipäeval (gertrūdesdiena).
Kihelkond
Kihnu
Koguja
T. Saar
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 168, 499/500 (9) < Kihnu khk – T. Saar (1937)
Muarjalaupa õhta ei võeta tuld, mustad tulepääd tullõ rugidesse.
Kommentaar
Ei tohi tuld süüdata – rukkikahju. Seoses rukkipõldude kahjustamisega on õhtuse tulesüütamise keeld tuntud üle kogu maa, kokku üle 300 teate. Maarjapäevast lõpetati õhtune töötegemine tulevalgel. Sama venelastel. * tulepääd – tungalterad vm. seenhaigus
Karjalaskõpäe lasti kari väljä. Siis liotati karjast, kui tuli koo, vett aeti kaela. Suõla pandi levässe, anti lehmäle, et inimene, kel ond sant silm, ei sua kedägi tehä, pandi kõrvassõ suõla. Üks tundja või nõid tuln vanast koort võtma, ütlen: „Ei siit sua kedägi, kõik ond suõlatud.“
Kommentaar
Sool, sool-leib. Traditsioonist teateid rohkem maa läänepoolsest osast: Harju-, Lääne- ja Pärnumaalt; ka Setust.
Karjalaskõ päe külälapsõd puha tegid tuld ja küpsetäväd …
Tekst
Karjalaskõ päe külälapsõd puha tegid tuld ja küpsetäväd, pannid käe, ulkas puha sii. Siis naad sii mängväd, läbi suitsu juõsvad, ise ütleväd: nad tegäd possu.
Kommentaar
Tuletegemine. Ainuke teade. Komme üle kandunud jüripäevale.
Kihelkond
Kihnu
Koguja
P. Ariste
Kogumisaasta
1933
Täisviide
RKM II 10, 246 (121) < Kihnu khk – P. Ariste (1933)
Suurel nädalal ei tohi pühkida tube – teeb kärbseid. Möödunud suurel nädalal olnud ühes talus Kihnus toapühkimise pärast riid. Noorem tüdruk tahtnud pühkida, kuna samas peres vanatüdruk (umb. 70 a.) kannud pühked uuesti laiali. Võit jäänud lõpuks ikkagi nooremale.
Kommentaar
Ei tohi pühkida – palju söödikuid. Paar teadet. Setust teade pühkmete väljaviimisest kirpude kaotamiseks.
Kihelkond
Kihnu
Koguja
T. Saar
Kogumisaasta
1934
Täisviide
ERA II 79, 425/7 (19) < Kihnu khk – T. Saar (1934)