Ku keväjä edimäist vuuri kari läts mõtsa, ante eläjile poornavatska. Poornapäiv küdseti leevä- vai kesväjahust vatska.
Kommentaar
Jõululeib, karjasekakk – karjaõnn püsib. Teateid jõulu ajal tehtud leiva andmisest loomadele on rohkem Lääne-Eestis. Põhiliselt Saaremaal on tavaks loomadele sööta vastlapäeval tehtud leiba. Tuhkapäevakaku söötmine vähem tuntud, poornavatska on antud Setumaal (poornapäev – lihavõtte paastu esimene pühapäev) – ainuke teade. Karjasele kaku valmistamisest on väheseid kirjapanekuid. Loomadele kaku söötmisest vt. Loorits, Grundzüge I, lk. 143; Rantasalo I, lk. 30– 32; Vilkuna, Arbeitsfeste, lk. 48–49.
Kihelkond
Setu
Koguja
P. Voolaine
Kogumisaasta
1964
Täisviide
RKM II 179, 53 (78) < Setumaa – P. Voolaine (1964)
Kui kari esimest korda välja lastakse, siis tehakse karjatsele üks väike pätsikene (kaker), millest ta väljal ühe jao ära peab sööma, teise jao koerale andma ning kolmandama jao koju tooma; ei tee ta seda, siis on karja õnn kadunud ja hunt viib lambaid metsa.
Kommentaar
Jõululeib, karjasekakk – karjaõnn püsib. Teateid jõulu ajal tehtud leiva andmisest loomadele on rohkem Lääne-Eestis. Põhiliselt Saaremaal on tavaks loomadele sööta vastlapäeval tehtud leiba. Tuhkapäevakaku söötmine vähem tuntud, poornavatska on antud Setumaal (poornapäev – lihavõtte paastu esimene pühapäev) – ainuke teade. Karjasele kaku valmistamisest on väheseid kirjapanekuid. Loomadele kaku söötmisest vt. Loorits, Grundzüge I, lk. 143; Rantasalo I, lk. 30– 32; Vilkuna, Arbeitsfeste, lk. 48–49.
Kihelkond
Halliste
Koguja
J. Kivikilt
Kogumisaasta
1893
Täisviide
H II 48, 13/4 (8) < Halliste khk – J. Kivikilt (1893)
Karjalaskmise päeval tõi peremees kaks ümmargust leiba …
Tekst
Karjalaskmise päeval tõi peremees kaks ümmargust leiba, jõulu ja vana aasta õhtust alles hoitud, ja lõikas peenikeseks tükkideks, mis karjale soolaga ette anti. Pärast seda tõrvas peremees loomade ninad, tehes igaühele neist risti. Kirves viidi kinnise värava alla. Karjane pidi kolm ringi ümber karja käima ja isameiepalvet lugema selle juures. Karjasele pandi kotti leivakanik ja sellesse kanikasse pandi raha. Õhtul viidi leib ja raha sellele, kes külas keige vaesem oli. Õhtul oli kapp ukse ees, kus kadakaoks sees, millega karjast kasteti.
Kommentaar
Jõululeib, karjasekakk – karjaõnn püsib. Teateid jõulu ajal tehtud leiva andmisest loomadele on rohkem Lääne-Eestis. Põhiliselt Saaremaal on tavaks loomadele sööta vastlapäeval tehtud leiba. Tuhkapäevakaku söötmine vähem tuntud, poornavatska on antud Setumaal (poornapäev – lihavõtte paastu esimene pühapäev) – ainuke teade. Karjasele kaku valmistamisest on väheseid kirjapanekuid. Loomadele kaku söötmisest vt. Loorits, Grundzüge I, lk. 143; Rantasalo I, lk. 30– 32; Vilkuna, Arbeitsfeste, lk. 48–49.
Kihelkond
Risti
Koguja
M. Soosaar
Kogumisaasta
1925
Täisviide
E, StK 29, 72/3 (4) < Risti khk – M. Soosaar (1925)
[Karjalaskmispäeva] hommikul võtab perenaine ühe kausikese, paneb sinna leivaraasukesi ja puistab soola ka peale. Siis kutsutakse pererahvas kokku, pannakse küünal põlema ja palutakse. Pärast võtab peremees küünla, perenaine kausikese leivaga ja minnakse siis õue. Kolm korda käiakse loomade ümber, siis annab perenaine leiva loomadele. Kui saadetakse loomad karja, tuuakse küünal tagasi, kausi viskab perenaine aga üle lauda katuse, heinamaa sihis. [---]
Kommentaar
Sool, sool-leib. Traditsioonist teateid rohkem maa läänepoolsest osast: Harju-, Lääne- ja Pärnumaalt; ka Setust.
Egakõrd karjalaskmise päeväl panti Peetrel soola maha lauda läve alla ja väratide alla, enne kui kari vällä aeti. Sii tähend sedä, et sõs olevet terve suvi kik lehmä terve.
Kommentaar
Sool, sool-leib. Traditsioonist teateid rohkem maa läänepoolsest osast: Harju-, Lääne- ja Pärnumaalt; ka Setust.
Kihelkond
Tarvastu
Koguja
J. Veskemäe
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 138, 198 (48) < Tarvastu khk – J. Veskemäe (1936)
Karjalaskõpäe lasti kari väljä. Siis liotati karjast, kui tuli koo, vett aeti kaela. Suõla pandi levässe, anti lehmäle, et inimene, kel ond sant silm, ei sua kedägi tehä, pandi kõrvassõ suõla. Üks tundja või nõid tuln vanast koort võtma, ütlen: „Ei siit sua kedägi, kõik ond suõlatud.“
Kommentaar
Sool, sool-leib. Traditsioonist teateid rohkem maa läänepoolsest osast: Harju-, Lääne- ja Pärnumaalt; ka Setust.
Kui kari esimest korda välja lastakse, siis pannakse kanamuna värava kohale mää pääle: sõkuvad elajad muna katki – on karjal halb õnn, jääb ta terveks – hää.
Kommentaar
Kanamuna värava alla. Mõned teated, komme seostunud jüripäevaga.
Kihelkond
Halliste
Koguja
J. Kivikilt
Kogumisaasta
1893
Täisviide
H II 48, 14/5 (15) < Halliste khk – J. Kivikilt (1893)
Karjalaskmäsä pää saab keik kariloomi esimest korda välja …
Tekst
Karjalaskmäsä pää saab keik kariloomi esimest korda välja lastud, kus siis karjaaja värava alla kolm kanamuna pannakse. Missugune loom siis neid katki astub, saab siis sui ära surema.
Kommentaar
Kanamuna värava alla. Mõned teated, komme seostunud jüripäevaga.
Karjalaskmise päeval tehti kolm ringi ümber karja ...
Tekst
Karjalaskmise päeval tehti kolm ringi ümber karja ja loeti issameiepalvet. [---]
Kommentaar
Issameie lugemine. Meieisapalve lugemisel on olnud samasugune eesmärk kui nõiasõnadelgi: soov hoida karja õnnetuste, kurja silma, kiskjate jms. eest. Teateid mitmelt poolt.
Kihelkond
Risti
Koguja
M. Soosaar
Kogumisaasta
1925
Täisviide
E, StK 29, 102/3 (5) < Risti khk – M. Soosaar (1925)
Kui karjalaskmise päeval kured üle karja lendavad …
Tekst
Kui karjalaskmise päeval kured üle karja lendavad, siis peab ütlema, kui ei taheta, et karjal midagi paha sünniks, järgmiselt:
„Teele, teele, valge lindu, linnukene, kui sa üle meite karja lendad, siis pane loor silmi ette! Kui üle karja lendad, siis pane kingad jalga!“
Kommentaar
Nõiasõnade lugemine. Sisu: oma karjale õnne, kõik halb võõrale. Loetud on ka ussisõnu; hunditõrje eriti jüripäeva traditsioonides, aga ka karjalaskepäeval. Vrd. ERlA IV, lk. 342–343. Kured on uskumustes teise ilma saadikud.
Kihelkond
Suure-Jaani
Koguja
V. Metsamärt
Kogumisaasta
1927
Täisviide
E, StK 41, 190 (73) < Suure-Jaani khk – V. Metsamärt (1927)
Kari lasti väl´la minu vanaisa ja vanaema juures …
Tekst
Kari lasti väl´la minu vanaisa ja vanaema juures. Naabritalus lasti ka kari väl´la ja minu vanaema ja vanaisa vaatasid, et nüid nõiub. See oli Mõtuse talu perenaine, kes nõidus. Tema oli, põll üles võetud, käinud minu vanaisa lehmade järel, jälgest justkui võtnud maast midagi üles ja lugend: „Siit saab piima, siit saab võid!“
Kommentaar
Nõiasõnade lugemine. Sisu: oma karjale õnne, kõik halb võõrale. Loetud on ka ussisõnu; hunditõrje eriti jüripäeva traditsioonides, aga ka karjalaskepäeval. Vrd. ERlA IV, lk. 342–343. Kured on uskumustes teise ilma saadikud.
Kihelkond
Viljandi
Koguja
H. Tampere
E. Tampere
Kogumisaasta
1971
Täisviide
RKM II 289, 14 (33) < Viljandi khk – H. ja E. Tampere (1971)
Karjalaskepäev. 1. aprill oli vana aja järgi karjalaskmisepäev. Karjane pidand minema paljajalu ja linasest riidest rüid olnd selgas ja leiba ei ole kaasa antud. Antud soola. Karjane viskand jälle ümber karja: „Too sa liha, ma toon soola; too sa liha, ma toon soola!“ Meie ema rääkis ja meie ka käisime ja viskasime soola. Olime lapsed ja uskusime ikka muidugi.
Kommentaar
Nõiasõnade lugemine. Sisu: oma karjale õnne, kõik halb võõrale. Loetud on ka ussisõnu; hunditõrje eriti jüripäeva traditsioonides, aga ka karjalaskepäeval. Vrd. ERlA IV, lk. 342–343. Kured on uskumustes teise ilma saadikud.
Kihelkond
Tori
Koguja
P. Kippar
Kogumisaasta
1963
Täisviide
RKM II 156, 588 (45) < Tori khk – P. Kippar (1963)
Karjalaskmisepäev, mis päev ta just ol´li, ma olen unetanud, aga kindel kuupäev ol´li. Ükskõik kas rohtu või söömist ol´li, kas karjamaal sai minna või ei saanud, sis lasti ikka loomad esmalt laudast väl´la. Viiti lehmadel soola, leiba ja lauluraamat ol´li ligi, loeti ja tehti loomadel ristisi sel´ga lauluraamatuga, kurja vasta kaitseks. Enne kui loomi väl´la lasti, tehti laudaukse pääl kolm musta risti tulesöega või tukiga. [---]
Kommentaar
Ristide tõmbamine. Teateid ristide tegemisest mitmelt poolt. Tõrjemaagias tavaline nii eelkristlikus kui kristlikus usundis.
Kihelkond
Häädemeeste
Koguja
M. Mäesalu
Kogumisaasta
1956
Täisviide
RKM II 58, 359 (47) < Häädemeeste khk – M. Mäesalu (1956)
Karjalaskmise päeval, mil kari kevadel laudast esimest korda …
Tekst
Karjalaskmise päeval, mil kari kevadel laudast esimest korda väljub, käib karjane kolm korda ümber karja ja loeb meieisapalvet. Sarnane komme aitavat karjasel suvel paremini loomi koos hoida. Samaks otstarbeks tehakse ka samal ajal ristisi loomade sarvedele.
Kommentaar
Ristide tõmbamine. Teateid ristide tegemisest mitmelt poolt. Tõrjemaagias tavaline nii eelkristlikus kui kristlikus usundis.
Mahla- ehk porikuul (jürikuu). Esimesel on karjalaskmisepää. Sel pääval antakse veitse (elajate ehk karjaloomade) võti kätte, sel pääval lasti kariloomad lahti kütkest vällä jalutama ja toodi kolme valla (ehk kolme saksa) maa pialt kadakid. Ja siis tehti tulelõke karjavärava alla ülesse, ja pandi siis need kadakad sinna tulelõkke piale põlema ja lisati veel mõni nõiakolla oks sinna juure ja siis aeti kõik kari üle selle tule ja suitsetati nõnda loomad ära. Et nõia hammas änam karja piale ei hakkaks ja et kuri karjast kaugel seisaks. [---]
Kommentaar
Suitsutamine.
Kihelkond
Koeru
Koguja
H. Schults
Kogumisaasta
1890–1893
Täisviide
H II 39, 250/1 (391) < Koeru khk – H. Schults (1890–1893)
Karjalaskmisepääval sai Lelles paljugi kombid pruugitud …
Tekst
Karjalaskmisepääval sai Lelles paljugi kombid pruugitud. Peremees ja perenaene läksivad lauta, panivad mitmeid suitsetamiserohtusid paja sisse ja suitsetasivad igat elajat kordamööda. Suitsetamiserohuks pruugiti metsast nõiakõllad ja riivistükki (assa foetida), viirukit ja mürri, üheksatsugu suitsetamiserohtu jne. [---]
Kommentaar
Suitsutamine. Nõiakollaks on rahvasuus enamasti nimetatud ungrukolda (Lycopodium selago). Kasutatud eriti suitsutamisel paha silma vastu. Tiivistriik ehk juudasitt on lõunamaise päritoluga juudapuuvaik (Asa foetida), sageli kasutatud rahvameditsiinis kurja silma – „kaetuse“ vastu.
Kihelkond
Juuru
Koguja
H. Lemberg
Kogumisaasta
1896
Täisviide
H III 27, 166/7 (1) < Juuru khk – H. Lemberg (1896)