Enne jaagupipäeva ei tohi mitte tuld tuppa võtta ...
Tekst
Enne jaagupipäeva ei tohi mitte tuld tuppa võtta, silmad jäevad haigeks.
Kommentaar
Tule ülesvõtmine toas alates jakobipäevast. Ainuke teade. Tuntud soomlastel. – Vilkuna, Vuotuinen ajantieto, lk. 217– 218. Keeld hakkab kehtima kevadtalvistest tähtpäevadest, eriti paastumaarjapäevast (25. III), lõpu tähtpäevaliselt määratlemine pole meil kuigi levinud.
Kihelkond
Kadrina
Koguja
J. Sõster
Kogumisaasta
1896
Täisviide
EÜS VII, 391 (157) < Kadrina khk – J. Sõster (1896)
Enne jaagupipäeva, kui heinakuhi valmis on saanud …
Tekst
Enne jaagupipäeva, kui heinakuhi valmis on saanud, pistetakse kätega kuhja sisse ringi vöö ehk veetakse köiega ringi – kui niiviisi tehtud, see panevat jatku põhule juurde.
Kommentaar
Kuhjale vöö ümber. 8 teadet Tartu-, Viljandi-, Võrumaalt. Tavaliselt tähtpäevaga seostamata. Põhujatkust ainuke teade.
Jaagappäevast peab olema vana tuhlis luutsiklaudul …
Tekst
Jaagappäevast peab olema vana tuhlis luutsiklaudul. Uus kartul peab olema nii küps, et kõlbab süia. Vanakartul pole siis kõlbulik. Luutsiklaudul on siis, kui mõni asi pole enam kõlbulik, tõugataks ta kola sekka ega tarvitata enam. [---]
Kommentaar
Värskekartul. Komme tuntud Lõuna-Eestis, veel Lüganuse, Mustjala khk; kokku ligi 20 teadet.
Kihelkond
Mustjala
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1958
Täisviide
RKM II 75, 356 (25) < Mustjala khk – E. Tampere (1958)
[---] Jaagupipäevaks peab hein tehtud olema; siis pannakse raudnael heina sisse ja konn hakkab kaare peal vasta. Konna suu pannakse kinni, sest ta lubanud viljaseemne ära süüa.
Kommentaar
Konna suu kinni. Väheseid kirjapanekuid Viru-, Harju-, Tartumaalt, nimetatud ka teisi suvetähtpäevi: jaanipäeva, lauritsapäeva (10. VIII), pärtlipäeva (24. VIII). Vrd. Aa US 36.