Jaakapäevani salve, peale jaakapäeva salvest välja …
Tekst
Jaakapäevani salve, peale jaakapäeva salvest välja sadama on: vihma sadama – enne jaakapäiva viljakasvule tarvilik, peale selle lööb aga vilja maha, mis kahjulik on.
Kommentaar
Vihm. Veel Vastseliina khk, ka Wiedemannil, AIÄLE, lk. 41. Setumaal seoses eliapäevaga (20. VII). Vihm saagile kahjulik.
Jaak viskab esimese külma kivi, Pärt teise ja Mihkel kinnitab neid. (See on: jaagupipäevast hakkab vähe külmetama, pärtlipäevast rohkem, mihklip[äevast] hakkab aga juba käre külm peale.)
Kommentaar
Külm kivi vette – ilmad jahedad, ujumaskäimise lõpp. Umbes 30 teadet, puuduvad läänesaartelt ja Setumaalt. Sagedamini algab päevade loend jaanipäevaga.
[---] Jaan viskab esimese külma kivi vette, Jakob teise kivi, Laurits kolmanda (ilmad muutuvad jahedamaks).
Kommentaar
Külm kivi vette – ilmad jahedad, ujumaskäimise lõpp. Umbes 30 teadet, puuduvad läänesaartelt ja Setumaalt. Sagedamini algab päevade loend jaanipäevaga.
Kihelkond
Äksi
Koguja
R. Reinhold
Kogumisaasta
1969
Täisviide
RKM II 269, 103 (8) < Äksi khk – R. Reinhold (1969)
Ujumas käidi kuni jaagupipäevani, siis enam ei käidud: külm kivi visati vette.
Kommentaar
Külm kivi vette – ilmad jahedad, ujumaskäimise lõpp. Umbes 30 teadet, puuduvad läänesaartelt ja Setumaalt. Sagedamini algab päevade loend jaanipäevaga.
Kihelkond
Iisaku
Koguja
R. Viidalepp
Kogumisaasta
1956
Täisviide
KKI 22, 469 (21) < Iisaku khk – R. Viidalepp (1956)
Jakubipääval üeldasse, lähäb külm kivi vette ja raudnael rohtu, sie on, et pärast jakubipääva vesi nii külm on, et enamb ujuda ei või ja rohi palju kõvemb niita kui enne jakubipääva.
Kommentaar
Külm kivi vette – ilmad jahedad, ujumaskäimise lõpp. Umbes 30 teadet, puuduvad läänesaartelt ja Setumaalt. Sagedamini algab päevade loend jaanipäevaga.
Kihelkond
Iisaku
Koguja
D. Timotheus
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 7, 775/6 (64) < Iisaku khk – D. Timotheus (1889)
[---] Raudnael heinas, külm kivi vees, tont põesas (25. juuli). (See tähendab, et ööd läksid pikemaks ja lapsed kartsid juba õhtul välja minna, varjud olid pikad ja tumedad.)
Kommentaar
Vari õhtul põõsa all. Väheseid teateid Põhja-Eestist.
Kihelkond
Rakvere
Koguja
H. Kokamägi
Kogumisaasta
1969
Täisviide
RKM II 262, 145 (10) < Rakvere khk – H. Kokamägi (1969)
Vanad inimesed ütlesid, et jakobipäevast läheb must mees põesasse. [---] Must mees põesas on vari, mis õhtul põesa alla tuleb, kui juba päevad lühemaks ja ööd pikemaks lähevad.
Kommentaar
Vari õhtul põõsa all. Väheseid teateid Põhja-Eestist.
Kihelkond
Rapla; Märjamaa
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 148, 315/6 (28) < Rapla khk või Märjamaa khk – E. Poom (1937)
Kui jakobipäeva öösel linnuraa sees palju lendavaid ehk kukkuvaid tähta on, peaje see head viljakasvu tähendama, sest mida rohkem siis tähta taevast maha sadab, seda rohkem peaje teisel aastal vihma sadama.
Kommentaar
Tähesadu – hea viljakasv, vihmasadu. Ainuke teade.
Kui maasikaid peale jaagupipääva süüakse, mis sest ajast peale arvates unimaasikaks hüütakse, siis jääda sööja uniseks. (Vist hoiatamiseks tekkinud, et mädand marju ei süüakse.)
Kommentaar
Ei tohi maasikaid süüa – sööja jääb uniseks. Üle 10 teate, levik Viru-, Harju-, Järvamaal (vt. levikukaart: jaagupipäev).
Kihelkond
Viru-Jaagupi
Koguja
I. Ustallo
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 10, 282 (22) < Viru-Jaagupi khk – I. Ustallo (1889)