Kui jaguajal veed puljavad, siis ei saa talvel seisuva [kindlat] jääd meresse. See on, kui merevesi tõuseb ja pageneb, ehk kuda öölta, täna on kange tuul ja torm, vesi tungib kaugele rohumaale ja homme jääb tuul ära, siis alaneb tagasi.
Kommentaar
Suurvesi, meretõus – sajune suvi, lumerohke sula talv, meri ei jäätu. Tuntud Kuusalu, Jõelähtme khk. * puljavad – heitlevad; pageneb – taganeb
Jäguõhtad on mardi ajal. Vaadati, kui sel ajal mereveed veiksed olid, siis pidi külm talve tulema, aga kui suur vesi, siis sula talve. Neliteist päeva neist vist on. Muud ma neist ei tea.
Kommentaar
Suurvesi, meretõus – sajune suvi, lumerohke sula talv, meri ei jäätu. Tuntud Kuusalu, Jõelähtme khk.
Kihelkond
Jõelähtme
Koguja
R. Põldmäe
Kogumisaasta
1930
Täisviide
ERA II 27, 104 (27) < Jõelähtme khk – R. Põldmäe (1930)
Jäguajad olid sügise, üheksa ööd enne marti ja üheksa ööd peale marti. Kui seekord on ilusad ilmad, siis pidi teine aasta hea kalasaak olema. Aga kui ilmad on tuulised ja tormised, siis ei pidand kala saama.
Kommentaar
Tuul – tuuline suvi, halb kalasaak.
Kihelkond
Lüganuse
Koguja
R. Põldmäe
Kogumisaasta
1930
Täisviide
ERA II 28, 126/7 (62) < Lüganuse khk – R. Põldmäe (1930)
Jaguajad on kaks nädalat enne marti ja kaks nädalat pärast marti. Kui kaks näd[alat] enne marti on kanged tuuled, siis on teisel kevadel ka kanged tuuled. Kui on kaks nädalat peale marti tuuled, siis on teine sügise kanged tuuled. Kui siis vaiki, siis on sügise ka vaiki.
Kommentaar
Tuul – tuuline suvi, halb kalasaak.
Kihelkond
Lüganuse
Koguja
R. Põldmäe
Kogumisaasta
1930
Täisviide
ERA II 28, 209 (23) < Lüganuse khk – R. Põldmäe (1930)
Jäguaeg oli esimesest talvekuu päevast mardipäevani …
Tekst
Jäguaeg oli esimesest talvekuu päevast mardipäevani, enne oli kalendris üleval. Sellega kuulutavad talveaega ette. [---] Kui sel ajal on juba meni külm öö, kividel on natuke jääkohmakast voi kahut peal, siis pidada tulema hea kameliaasta.
Kommentaar
Öökülm, kividel jää peal – tuleb hea kammelja-aasta. Ilus ilm oli hea kalasaagi endeks. * kameli – kammelja
Kihelkond
Jõelähtme
Koguja
R. Põldmäe
Kogumisaasta
1930
Täisviide
ERA II 27, 123/4 (5) < Jõelähtme khk – R. Põldmäe (1930)
[---] Põllumees pani siis ilmasid tähele, sest jäguaja ilmade järele pidi tuleval kevadel suiviljasid maha tegema. Kui ilm umme ja mets härmas, siis on poole aasta pärast hea külvipääv, ja kui ka pool päeva mets härmas, siis pool päeva külvata; ja kui metsa härmatust ei ole, siis tuleval suvel vaene suivilja kasu; meda rohkem härmatust, seda parem suivilja kasu. See härmatuse vaatamine kestis ka peale jäguaega. See härmatuse vaatamine on ka praegu paljude juures pruugiks, aga nüüd uuemal ajal märkitakse meelespidamise abiks kalendrisse need külvipäevad ülese. Ilma tähtsuseta ei ole see ilmavaatamine mitte.
Kommentaar
Härmatis näitab külviaega. Härmatise esinemist on samuti muudel puhkudel (enne jõulu, uusaastahommikul) seosesse viidud järgmise aasta põllutööde aja ning viljasaagi suurusega.
Aega hingedepäevast mardipäevani nimet[atakse] jaguaegadeks ja kui selle aja jooksul niigipalju päikesepaistet on, et mees jõuab hobuse selga hüpata, siis võib järgneval suvel kuiva heina ka saada.
Kommentaar
Päikesepaiste – ilus (päikeseline) talv, suvi; saab vilja, heina. Vormelit „kui mees jõuab hobuse selga hüpata“ on kasutatud rohkem heinaaja ilmade ettearvamisel, kuulub mitmete tähtpäevade juurde.
Jägude ajad old ühiksa üöd ja pääva enne marti ja ühiksa üöd ja pääva pärast mardipääva. Kui selle aja sies niigi kaua pääva paist, et mies hobuse selga saand üppata, siis old ikke viljarikast suve viel luota.
Kommentaar
Päikesepaiste – ilus (päikeseline) talv, suvi; saab vilja, heina. Vormelit „kui mees jõuab hobuse selga hüpata“ on kasutatud rohkem heinaaja ilmade ettearvamisel, kuulub mitmete tähtpäevade juurde.
Kui jaguajal päiväpaistesed ilmad on, siis tuleval suvel poud, kui pilves ilmad, siis vihma. Kui nii palju päiväpaistet on, et mees joudab hobuse selge kargada, siis saab veel vili eiestädä (õitseda).
Kommentaar
Päikesepaiste – ilus (päikeseline) talv, suvi; saab vilja, heina. Vormelit „kui mees jõuab hobuse selga hüpata“ on kasutatud rohkem heinaaja ilmade ettearvamisel, kuulub mitmete tähtpäevade juurde.
„Kui jaguajal on päikest, tuleb ilus talv,“ öeldi.
Kommentaar
Päikesepaiste – ilus (päikeseline) talv, suvi; saab vilja, heina. Vormelit „kui mees jõuab hobuse selga hüpata“ on kasutatud rohkem heinaaja ilmade ettearvamisel, kuulub mitmete tähtpäevade juurde.
Neil jäguaegadel käidi enne külas videliku pidamas …
Tekst
[---] Neil jäguaegadel käidi enne külas videliku pidamas ja siis jäguaja videlikul mõistetati ja arvati mõistatusi üles, rääkiti ka ennemuistseid juttusid. See oli noorte asi, aga muidugi olid vanad ka seltsis. [---]
Kommentaar
Mõistatamine, jutuvestmine. Kümmekond teadet; põhiliselt Kuusalu, ka Haljala, Jõelähtme khk. Mõistatatud on ka hingedeajal (andmeid põhiliselt Viljandimaalt), enne jõule ja jõuluajal (Viljandi-, Tartu-, Võru-, Setumaalt), sagedasemaks põhjenduseks kariloomaade sigivuse taotlus (sünnivad kirjud pojad).
Enne marti käisid jaguõhtutel, siis tehti nalja ja muistatati
Tekst
Enne marti käisid jaguõhtutel, siis tehti nalja ja muistatati.
Kommentaar
Mõistatamine, jutuvestmine. Kümmekond teadet; põhiliselt Kuusalu, ka Haljala, Jõelähtme khk. Mõistatatud on ka hingedeajal (andmeid põhiliselt Viljandimaalt), enne jõule ja jõuluajal (Viljandi-, Tartu-, Võru-, Setumaalt), sagedasemaks põhjenduseks kariloomaade sigivuse taotlus (sünnivad kirjud pojad).
Kihelkond
Jõelähtme
Koguja
H. Tampere
Kogumisaasta
1932
Täisviide
ERA II 56, 151 (2) < Jõelähtme khk – H. Tampere (1932)
Üheksa päeva enne mardipäeva olid jaguõhtud. Istuti koos, peeti videvikku, ei võetud veel tuld üles. Õhtu oli pikk ja tööd palju ei olnud. Tuli teistest peredest ka inimesi. Rannas olid pered tihti, väiksed talud. Ja siis mõistatati. Ei lauldud ega jutustatud ka, vaid mõistatati.
Kommentaar
Mõistatamine, jutuvestmine. Kümmekond teadet; põhiliselt Kuusalu, ka Haljala, Jõelähtme khk. Mõistatatud on ka hingedeajal (andmeid põhiliselt Viljandimaalt), enne jõule ja jõuluajal (Viljandi-, Tartu-, Võru-, Setumaalt), sagedasemaks põhjenduseks kariloomaade sigivuse taotlus (sünnivad kirjud pojad).
Jaguajad olid enne jõulud, peeti tähtpäevaks. Minu ajal ei peetud enam. Oli pidand siis mõistatama, mis teine andis teisele. Oma pere keskes tehti, kooskäimist ma ei tea.
Kommentaar
Mõistatamine, jutuvestmine. Kümmekond teadet; põhiliselt Kuusalu, ka Haljala, Jõelähtme khk. Mõistatatud on ka hingedeajal (andmeid põhiliselt Viljandimaalt), enne jõule ja jõuluajal (Viljandi-, Tartu-, Võru-, Setumaalt), sagedasemaks põhjenduseks kariloomaade sigivuse taotlus (sünnivad kirjud pojad).
Kihelkond
Kuusalu
Koguja
R. Põldmäe
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 161, 154/5 (6) < Kuusalu khk – R. Põldmäe (1937)
Jäguaeg on see aeg, kui käidi söötamas huntisi kivide pääl metsas. Viidi sööki, et see on neie jumal, siis jumal käis seda söömas. Viidi kividele ja kandudele sööki, siis hundid käisid söömas. Kui pime aeg hakkas, siis mehed, kis kroonud ei tahtnud teenida, need käisid söömas seda toitu, olid metsas peidus.
Kommentaar
Huntidele jagu. Põhja-Eestis, eriti Saare-, Läänemaal, vähem mujal levinud. Uskumus, et huntidele jagatakse taevast toitu, on Lüganuse khk põimunud muistendisse, milles räägitakse hingedele ohvritoidu viimisest.
Kihelkond
Lüganuse
Koguja
R. Põldmäe
Kogumisaasta
1930
Täisviide
ERA II 28, 255/6 (24) < Lüganuse khk – R. Põldmäe (1930)
Jaguaig oli enne jõulu, peeti nagu miski vaheaeg. Need olid untide jaod, untidele anneti siis üks kõrd aastas jagu, ülevelt anneti. [---]
Kommentaar
Huntidele jagu. Põhja-Eestis, eriti Saare-, Läänemaal, vähem mujal levinud. Uskumus, et huntidele jagatakse taevast toitu, on Lüganuse khk põimunud muistendisse, milles räägitakse hingedele ohvritoidu viimisest.
Kihelkond
Lüganuse
Koguja
R. Põldmäe
Kogumisaasta
1931
Täisviide
ERA II 37, 621/2 (12) < Lüganuse khk – R. Põldmäe (1931)
Jägu-söömaaeg tehti, mõisas ja külas tehti, kutsuti kokku, kes seal peres olivad tööl käind, et igaüks peab saama sellest vähemalt üks kõhutäis süüa. Jagati villu ja muni ja liha, ka vilja ja kõiki niisugust.
Kommentaar
Jaguaeg – jagamise aeg. Mõned teated Jõhvi, Lüganuse, Viru-Nigula khk.
Kihelkond
Jõhvi
Koguja
R. Põldmäe
Kogumisaasta
1931
Täisviide
ERA II 37, 106 (17) < Jõhvi khk – R. Põldmäe (1931)