Jakob viskab esimese külma kivi vette ja raudnaela heina sisse. Hein läheb siis kõvaks. Laurits viskab teise külma kivi vette ja Mihkel viskab kolmanda. See on siis viimane.
Kommentaar
Külm kivi vette. Loendisse kuuluvad olulisemad suvetähtpäevad alates jaanipäevast, mihklipäev enamasti lõpetab loendi. Kokku üle 20 kirjapaneku, levik Lõuna-Eestis, üksikuid mujalt.
Meie mehed kolmekesi muedu sõbrad, seltsimehed. Ei me lahku ühel ajal: parm, pask, lahkub jaanipäeväs, kihu-Jaak jakapäeväs, mina mees mihklepäeväs.
Mihklepäe tulnud, ilmad aga olnud soojad ja ilusad. Sääsk laulnud uuesti:
Ei või, ei või, elläkesed, ei või viilgi ärä minnä. Naaris alles kakkumata, naese p…e nägimata.
Kommentaar
„Mina mees mihklipäevani.“ Tuntud üle maa, üle poolesaja kirjapaneku. Loendatud on suvetähtpäevi alates jaanipäevast; „mees mihklipäevani“ on enamjaolt sääsk, harvemini kärbes või kihulane.
Kihelkond
Viljandi
Koguja
H. Nigul
Kogumisaasta
1893
Täisviide
H III 20, 631 (13) < Viljandi khk – H. Nigul (1893)
Jaan võtab piimapüti vähemaks, Jakob võtab tõise sõõmu, Pärtel põhjendab, Mihkel lakub põhja puhtas.
Kommentaar
Piimaanni vähenemine. Tavaliselt lõpeb tähtpäevade loend varasemate daatumitega (lauritsapäev, 10. VIII, pärtlipäev, 24. VIII), seoses mihklipäevaga üle kümne kirjapaneku, rohkem levinud Lõuna-Eestis.
Kihelkond
Sangaste
Koguja
L. Voormann
Kogumisaasta
1971
Täisviide
RKM II 287, 189 (138) < Sangaste khk – L. Voormann (1971)
Jaan võtab lehmal ühe nisa, Jaak teise, Mihkel kolmanda ja Märt neljanda nisa.
Kommentaar
Piimaanni vähenemine. Tavaliselt lõpeb tähtpäevade loend varasemate daatumitega (lauritsapäev, 10. VIII, pärtlipäev, 24. VIII), seoses mihklipäevaga üle kümne kirjapaneku, rohkem levinud Lõuna-Eestis.
Kihelkond
Halliste
Koguja
J. P. Sõggel
Kogumisaasta
1902
Täisviide
H III 30, 390 (1) < Halliste khk – J. P. Sõggel (1902)
[---] Karjad jäid lõunelt ära, hakkasid ädalal käima, lisasid veel piimagi, ööldi veel, et Jaan võtt pütti, Jakub tõise, aga Pärtel piisa juuregi. [---]
Kommentaar
Kari pikilpäevil. Veel Viru-Jaagupi khk.
Kihelkond
Lüganuse
Koguja
H. Liivak
Kogumisaasta
1967
Täisviide
RKM II 231, 128 (35) < Lüganuse khk – H. Liivak (1967)
Pärtlip[äevast] [---] lehma piim jääb väheks: „Jaan viib püti, Jaagup kaks, Pärtel kolib pütid lakka.“
Kommentaar
Lehmade piimaanni vähenemine. Päevade loendisse, mis markeerivad piimaanni vähenemist, kuuluvad kõik tähtsamad suvetähtpäevad; seoses pärtlipäevaga üle 30 kirjapaneku.
Oli rukis pekstud, siis tuli sügisene külv. See sündis jakobi- ja pärtlipäeva vahel. Pärtlipäevaks pidi külvid valmis olema niihästi uue kui ka vana seemnega. Külviaeg oli ka selleaegses Tõnissoni kalendris märgitud. [---]
Kommentaar
Rukkikülvi lõpp. Kümmekond teadet, rohkem Lõuna-Eestist.
Lehmade piimaanni kohta üteldi aga: „Jaan võtab püti, jaagup teise ja laurits lakub pütipõhjad.“ Laurits laob ka piimapütid lakka.
Kommentaar
Lehmade piimaand väheneb – laurits lakub piimapütid. Üldtuntud Viru-, Järva-, Harju-, Läänemaal. Tavaliselt kõrvutatuna teiste olulisemate suvetähtpäevadega alates jaanipäevast ja lõpetades mihklipäevaga (29. IX).
Kihelkond
Viru-Jaagupi
Koguja
H. Lepiku
Kogumisaasta
1962
Täisviide
RKM I 6, 579 (18) < Viru-Jaagupi khk – H. Lepiku (1962)
Lehmade piimaand väheneb – laurits lakub piimapütid. Üldtuntud Viru-, Järva-, Harju-, Läänemaal. Tavaliselt kõrvutatuna teiste olulisemate suvetähtpäevadega alates jaanipäevast ja lõpetades mihklipäevaga (29. IX).
Olevipäev toob õige leiva – aeg rukkilõikamiseks sobiv. Mõned teated Kullamaa, Hanila, Käina khk. Optimaalseks rukkilõikuse ajaks on eriti Lõuna-Eestis peetud jakobipäeva (25. VII), Läänemaal ka maretapäeva (13. VII).
Jaagup tuleb vanaleivaga ja Madel madala koogiga …
Tekst
Jaagup tuleb vanaleivaga ja Madel madala koogiga (uudseleiva saamine). Vanad inimesed nagu rääksid madelipäävast, nüidses kalendres seda ei ole.
Kommentaar
Madlipäevast uudseleiba. Võimalik, et tegemist on Wiedemanni vanasõna korranud, trükistest lähtuva sekundaartraditsiooniga või maretapäeva ning madlipäeva mõiste segunemisega.
Kihelkond
Rapla
Koguja
R. Viidebaum
Kogumisaasta
1930
Täisviide
ERA II 25, 340 (3) < Rapla khk – R. Viidebaum (1930)
Madlipäevast uudseleiba. Võimalik, et tegemist on Wiedemanni vanasõna korranud, trükistest lähtuva sekundaartraditsiooniga või maretapäeva ning madlipäeva mõiste segunemisega.
Maarja-mahtaleenapäev – see toob hädaleiba, jaagupipäival saab suure kaku.
Kommentaar
Madlipäevast uudseleiba. Võimalik, et tegemist on Wiedemanni vanasõna korranud, trükistest lähtuva sekundaartraditsiooniga või maretapäeva ning madlipäeva mõiste segunemisega.
Kihelkond
Anseküla
Koguja
A. Ahurand
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 158, 59 (6) < Anseküla khk – A. Ahurand (1937)