Siis tehti [vana-aasta õhtul]: toober veega põrandale ja pähklakoored ja küünlad sisse ja mõtlend siis oma kallima peale, et kas hakkab oma poole tulema. Ja üks noormees käskind jälle vahtida hästi sinna keskpaika ja last kivi käest kukkuda sinna vee sisse, siis kõik silmad märjad.
Kommentaar
Küünlad vee peal. Üle 30 teate; mõnes Tartumaa kirjapanekus on küünla vettekukkumine surmaendeks.
Kihelkond
Järva-Madise
Koguja
M. Proodel
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 195, 131 (50) < Järva-Madise khk – M. Proodel (1965)
[---] Torgati peerud väl´la lume sisse, kellel peerg ümber kukub, see peab surema. Olnd suur tugev perenaine ja sepa naine olnd väike. Sepp läind siis väl´la ja torkand oma ja naise peeru kõvasti lumme, perenaise peeru ajand ümber lume peale. Omiku perenaine vaatand, et: „Oi sa jumal, ma pean surema, sepa naine on pisike räbal ja jääb elama.“
Kommentaar
Teivas vm. püsti lumme. Paarkümmend teadet, rohkem Lõuna-Eestist.
Kihelkond
Järva-Madise
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 194, 274/5 (49) < Järva-Madise khk – E. Tampere (1965)
Üks noor poiss oli vana-aasta ööl läind tühja tuppa …
Tekst
Üks noor poiss oli vana-aasta ööl läind tühja tuppa kahe peegliga. Tüki aa pärast tulnd suure kolinaga välla, olnd nii valge ja kahvatand. Ütlend: „Ärgu keegi seda küll änam tehku!“ Mis ta nägi, seda kellegile ei rääkind.
Kommentaar
Ennustamine peeglisse vaatamisega. Selle ennustusviisi juurde kuulub sageli ka küünlavalgel piibli lugemine.
Kihelkond
Järva-Madise
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 194, 166 (10) < Järva-Madise khk – E. Tampere (1965)
Iga uueaasta hommikul enne veetoomist viskab peremees peotäie soola kaevu, siis ei pidavat sääl vesi otsa lõppema, ega kannatama ükski perekonnaliige silmahaiguse all.
Kommentaar
Soola kaevu. Üle poolesaja kirjapaneku; võrreldes jõuluöise soolapuistamisega kaevu on traditsiooni levik veidi idapoolsem.
Vana-aasta õhtul toodi hobustele kaerad kotiga tuppa ...
Tekst
Vana-aasta õhtul toodi hobustele kaerad kotiga tuppa ning asetati söögilaua alla. Uueaasta hommikul anti need säält hobustele ette. Hobused pidid siis sellel aastal olema häste rammusad.
Kommentaar
Hobustele kaeru. Seoses jõululaupäevaga enam tuntud. Ka hobuseriistad ja veovahendid toodi kokku selleks, et hobused suvel koos püsiksid.
Jõulu järgi oli kohe süütalastepäe. Sel päeval ei tohtind pead kammida. Ma olin kuueaastane, kui tahtsin pead kammida süütalastepäeval. Ema ütles, et ei tohi, laps, ja võttis kammi ära käest.
Kommentaar
Peakammimise keeld. Üksikteade.
Kihelkond
Järva-Madise
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 194, 18/9 (2) < Järva-Madise khk – E. Tampere (1965)
Siis pidi seitse korda sööma jõuluööse, siis pidi hia rukis kasvama, et ikka leiba soaks.
Kommentaar
Mitu (3, 7, 9, 12) korda süüa – ei tule puudust, jätkub jõudu, hea õnn. Eelistatud söögikordade arv on 7 ja 9. Üldtuntud, välja arvatud Hiiu-, Võru-, Setumaa.
Kihelkond
Järva-Madise
Koguja
R. Viidebaum
Kogumisaasta
1930
Täisviide
ERA II 25, 26 (12) < Järva-Madise khk – R. Viidebaum (1930)
Möödunud aastal käisid siin koolimajas kadrisandid …
Tekst
Möödunud aastal käisid siin koolimajas kadrisandid. Ümbruse noored, kes praegu on Aravete koolis, enne käisid siin koolis. Kadrid on ju valged. Valged arstikitlid olid seljas, punaseristi kott kaelas. Enne sissetulekut laulsid ukse taga. [---]
Kommentaar
Arst. Väheseid teateid eri paigust.
Kihelkond
Järva-Madise
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 194, 26/7 (1) < Järva-Madise khk – E. Tampere (1965)
Mardiõhtul ei tehtud tööd, siis käidi mardisantideks. Need olid ikka meesteriides, näod tahmaga määritud ja õlest väänatud sabad taga.
Kommentaar
Õled. Põhiline on olnud õlgedest vöö, õlgkübara kandmine kuulus peamiselt kadride juurde. Rõivaist mahakukkunud õlekõrte põletamisest on teateid vaid Saaremaalt.
Kihelkond
Järva-Madise
Koguja
E. Adder
Kogumisaasta
1981
Täisviide
RKM II 349, 517 < Järva-Madise khk – E. Adder (1981)
Sandid jooksid mardiks, aga kadriks käisid saksad …
Tekst
Sandid jooksid mardiks, aga kadriks käisid saksad. Olid ilusti ülesse löödud ja toredad. Mardid olid viletsad. Ega nad üksi ega kaksi käind, käisid hulgakesi. Mõnel oli kasukas tagurpidi seljas ja kuub lõhkine, teine lonkas jalga. [---]
Kommentaar
Sandiks maskeerimine. Enamasti kõrvutavalt kadrisantidega.
Kihelkond
Järva-Madise
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 194, 386/7 (5) < Järva-Madise khk – E. Tampere (1965)
Mihklipäeva öösel kasvab kapsas veel villase lõnga katki …
Tekst
Mihklipäeva öösel kasvab kapsas veel villase lõnga katki. Enne ei tohi kapsaid teha. Ja mihklipäeva nädalal ei või kapsast teha, see on sapinädal. Kapsas läheb vihaks. [---]
Kommentaar
Mihklipäeva nädal kapsaste hapendamiseks sobimatu. Setumaal on antud põhjendus, et kapsad ei keeks talvel pehmeks.
Kihelkond
Järva-Madise
Koguja
M. Proodel
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 195, 116 (41) < Järva-Madise khk – M. Proodel (1965)
Mihklipäst lasti ju karjased lahti. Kui pealt mihklipäeva veel käis, siis iga nädala eest sai igast perest karjane leesikase leiva (leesikas on 20 naela – [on umbes] 8 kg).
Kommentaar
Suviliste tööaasta lõpp. Talukarjase teenistusaja pikendamist taotleti sooja sügise puhul.
Kihelkond
Järva-Madise
Koguja
E. Tampere
H. Tampere
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 194, 168 (18) < Järva-Madise khk – E. ja H. Tampere (1965)