Kui vana-aasta õhtul vaimuliku laulu häält väljas kuulda …
Tekst
Kui vana-aasta õhtul (nääribä laupa) vaimuliku laulu häält väljas kuulda olnud, siis surnud saabuva aasta kestel keegi ja säält perest, kus lähedal või kust seda kuulnud. See olnud kindel surmaennustus ja sarnaseid ennustusi kuuldud tihti nääribä laupa kirku minnes.
Kommentaar
Laulu, pillimängu kuulmine. Tallinna linna teates tähendab orelimängu kuulmine pulmaennet.
Kihelkond
Jämaja
Koguja
M. Tooms
Kogumisaasta
1927
Täisviide
E, StK 43, 70/1 (18) < Jämaja khk – M. Tooms (1927)
Kui uueaasta hommikul püssiga surnuaeda peab mindama …
Tekst
Kui uueaasta hommikul püssiga surnuaeda peab mindama ja kui esimest kord kirikukella haketakse helistama, esimeste helinahäältega peab püssi lahti laskma oma koju poole, siis olla hea õnn sel aastal, kuda kodus maja juures, nõnda ka väljal tööde juures. Tööde juures olla siis suur jõud.
Sajab nääripäeval, siis sureb sel aastal palju inimesi …
Tekst
Sajab nääripäeval, siis sureb sel aastal palju inimesi, nimelt kui hommiku sajab, siis noori, kui keskpäeval, siis keskealisi, kui õhtu, siis vanu inimesi.
Kommentaar
Puud painduvad lume all, sajab – sureb lapsi ja vanu. Üle 20 teate. Saaremaal tähendas hommikune sadu laste ja õhtune sadu vanade surma.
Uueaasta ööse kell 12 ajal valvatakse, kui tuli kiiresti vilkuma hakkab, siis sel hetkel on kaevus vesi viin.
Kommentaar
Vesi muutub viinaks. Uskumus seostub rohkem vana-aasta ja kolmekuningapäeva öö kui jõuluööga, levinud enam Hiiu-, Saaremaal (vt. levikukaart: uusaasta (4)).
Kellel suvel vesi kaevust ära lõpeb, see peab näeripäeva öösel niisuguse saunaahjukivi kaevu viskama, mille peale üheksa kord leili on visatud, siis seista vesi aasta ümber kaevus.
Uueaasta laupa saab üks saiakakk mitmekeeruline tehtud …
Tekst
Uueaasta laupa saab üks saiakakk mitmekeeruline tehtud, mida näeriks nimetakse. Selle sisse saab siis nii palju õlepäid torgitud, kui peres inimesi on ja iga õlepeale saab nimi pandud. Nüüd saab kakk ahju pandud. Kellenimeline pea nüüd ahjus ära on põlenud, see surra sel aastal ära.
Kommentaar
Saatuse-ended leiva küpsetamisel. Surmaendeks peeti ka leiva lõhenemist küpsetamisel. Levinud põhiliselt Saaremaal.
Sokud käinud uusaasta öösel. [---] Kui peres tütar esimest aastat leeris olnud, siis see pidanud jõulusokule kindad kaela siduma. Kui peres esimest aastat noor naine olnud, see pidanud sokule sukapaelad ja kindad andma. [---]
Kommentaar
Annid sokkudele.
Kihelkond
Jämaja
Koguja
V. Lonn
Kogumisaasta
1975
Täisviide
RKM II 315, 43/4 (10) < Jämaja khk – V. Lonn (1975)
Surnuajavaht pidada jõululaupäeva õhtul küna sisse vett …
Tekst
Surnuajavaht pidada jõululaupäeva õhtul küna sisse vett vädama, et surnud säält vett saaksid juua, vastasel korral hakata surnud keeltega surnuajavahi akent noolima (lakkuma) öösel.
Jõululaupa öösi peab hobustele üheksa korda süüa andma …
Tekst
Jõululaupa öösi peab hobustele üheksa korda süüa andma, hobused seisavad ilusad.
Kommentaar
Hobustele rohkem ja paremat toitu – püsivad ergud. Kuuseokaste andmine loomadele on juhuslik, viina on valatud tavaliselt kaertele, ilmselt pigem tõrjemaagilisel eesmärgil kui otseselt ergutamise taotlusega.
Kihelkond
Jämaja
Koguja
A. Ahurand
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 158, 180 (55) < Jämaja khk – A. Ahurand (1937)
Jõululaupäeva öösel pandakse nõia poolt loomalauda …
Tekst
Jõululaupäeva öösel pandakse nõia poolt loomalauda ukse alla prügi sisse värske liha tükikesi. Kui loom selle lihatüki peale juhtub astuma, surevat ta lähemal ajal järsku. Jõululaupäeva öösel lõigatakse kurjasoovija poolt mullikal kõrvad maha, siis ei minna see mullikas siginema.
Kommentaar
Võõra karja kahjustamine toore liha abil. Üksikuid teateid. Levinuim kahjustava maagia võte on võõra lamba niitmine.
Kui jõululaupäeva öösel hundi saba ja triivistriku …
Tekst
Kui jõululaupäeva öösel hundi saba ja triivistriku linase närtsu sees suitsetab ja seda suitsu loomadele ninase ja hänna alla laseb, siis ei tehja mets loomadele paha.
Kommentaar
Suitsutamine, tuhk. Väheseid teateid. Komme kuulub karja esmakordse väljalaskmise juurde kevadel. * triivistriku (saksa k. Teufelstreck) – juudapuuvaiku
Jõuab oomik, siis võtab peremees leva ning soolakarbi käde, lihab obuste juure, leigab viluga leiba, paneb soola peele, annab obusele ning itleb: „Tere ka, Lepp! Tere ka, Kõrb! Tere ka, Võik! Tere ka, Iir!“ Astub veiste juure: „Tere ka, Kiri! Tere ka, Ruske! Tere ka, Leet! Tere ka, Pugu!“
Kommentaar
Tervitussõnad koduloomadele. Umbes 30 kirjapanekut kogu maalt, Võru-, Setumaal juhuslik. Mõnevõrra veel uusaastal. Teretamiseks on nimetatud ka leiva viimist loomadele. * lihab – läheb; viluga – viiluka; peele – peale
Jõulu- ja nääripäeval pandi vikat pööningule heintesse …
Tekst
Jõulu- ja nääripäeval pandi vikat pööningule heintesse, kirves lehmalauta ja niiderauad lambalauta, selleks et teisel aastal kasvaks heina, et veised kõik elus oleksid ja et lambaid oleks järgmisel aastal niita.
Kommentaar
Terariist, metallese lauta. Mõnikümmend kirjapanekut seoses jõuludega või jõululaupäevaga, enamus Lääne-, Saare-, Pärnumaalt. Sama seoses vana-aastaga. * niiderauad – lambaniidurauad
Kihelkond
Jämaja
Koguja
J. Suurhans
Kogumisaasta
1940
Täisviide
ERA II 275, 467 (9) < Jämaja khk – J. Suurhans (1940)