Jüripäevast jaanipäevani oli parim karjatamisperiood …
Tekst
[---] Jüripäevast jaanipäevani oli parim karjatamisperiood. „Jüri annab, jaan võtab,“ öeldi piimasaagi kohta, sest peale jüripäeva lehmad lisasid värske rohu peal piima. Jaanipäeva paigu aga parmude tõttu vähenes piimasaak. [---]
Kommentaar
Piimaanni vähenemine. Umbes 80 teksti; üle maa, läänesaartel vähearvuline.
Jaanipäeva ehk ka jüripäeva hommikul seotakse kas Jaani- või Jüri-nimelisel isikul magades silmad kinni. Üles ärgates peab see ütlema pimesilmi, missugune ilm väljas. Kui see eksib, tähendab õnnetust selle mehe elus. Ütleb ta aga õieti, on ta elu kaunis roosiline.
Kommentaar
Nimepäeva tähistamine. Üldine komme; nimepäeva pühitsemise osas ületab populaarsuselt jüripäeva (23. IV) ja mihklipäeva (29. IX), kuid jääb alla paastumaarjapäevale (25. III).
[Jüripäevast] 9 jaanibässe, sellest 5 oolebässe. [---]
Kommentaar
Ajaarvamine. Peaspeetava kalendri nn. lugunädalate arvestuses pole tähtpäevade loendi alustamine jaanipäevast olnud kuigi populaarne. * oolebässe – ooljapäeva (olevipäeva, 29. VII)
[---] Jurist üheksa jaani, jaanist pualviiet jaagupe. [---]
Kommentaar
Ajaarvamine. Peaspeetava kalendri nn. lugunädalate arvestuses pole tähtpäevade loendi alustamine jaanipäevast olnud kuigi populaarne. * pualviiet jaagupe – neli ja pool (nädalat) jakobipäeva
Kihelkond
Jõhvi
Koguja
A. Hallik
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 166, 192 (79) < Jõhvi khk – A. Hallik (1937)
Jüripäiväl ja kõigil kolmel ristipäiväl läts pernaine …
Tekst
Jüripäiväl ja kõigil kolmel ristipäiväl läts pernaine hommuku vara tanumide ja riib käpäga maast, esi ütel: „Kuur mulle ja piim sulle.“
Kommentaar
Piimanõidus. Piimanõidusest on u. 40 kirjeldust, sagedamini Viljandi- ja Tartumaalt; mulla korjamisest jälgedest – 10 teadet, enamasti samalt alalt. Samasuguste nõiasõnadega piimaõnne taotlus on omane ka teistele kevadistele ja kevadsuvistele tähtpäevadele (paastumaarjapäev, suur neljapäev ja suur reede, jüripäev või üldse esimene karjapäev, ristipäev, jaanipäev). * riib – riisus
Ristipäev ja üldse enne ristipäeva ja kuni jüripäevani …
Tekst
Ristip[äev] ja üldse enne ristipäeva ja kuni jüripäevani ei tohtinud minna teise talusse paljajalu. Siis pidi sellega teisele talule halba tegema. Jalad olid paljad, aga säärte ümber olid valged linased rätid, siis võis käia. Veel pidi enne jüripäeva paljajalu käijal kõht karva minema.
Kommentaar
Ei tohi paljajalu teise tallu minna. Väheseid üleskirjutusi eri paigust. Tuntud jüripäeval, mõnevõrra ka teistel kevadistel tähtpäevadel.
Kihelkond
Äksi
Koguja
P. Koppel
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 208, 401/2 (30) < Äksi khk – P. Koppel (1939)
Kui ma olli poisikene, sis olli sulaste kauplemine maarjapäival. Sis lõppi teenistusleping, sulase vaeldiva. [---] Hiljem läts juba jüripäivä pääle, veel edasi läts esimese mai pääle.
Kommentaar
Teenistusleping 1. maist. Kuulub hilisemasse ajajärku.
Kihelkond
Karula
Koguja
K. Salve
Kogumisaasta
1973
Täisviide
RKM II 308, 323 (8) < Karula khk – K. Salve (1973)
Markusepäeval ei tohi künda, sest kündes võib härjale rabandus ehk mõni muu viga juhtuda. Et loomadele rabandust ei tuleks, vaja tuua enne jüripäeva kolme saksa maa pealt kadakaid, kadakatega karja suitsetada, tuli karjatänava väravasse üles teha ja kari tulest läbi ajada.
Kommentaar
Ei tohi künda – loomad (härjad) surevad. Üksikuid üleskirjutusi, rohkem maa lõunapoolsest osast; vt. ka Helle, lk. 302. O. Loorits viitab võimalusele, et äkksurm tähendab katkusurma: äkk – katk (Setumaa). – Loorits, Grundzüge II, lk. 444.
Kümnes külvinädäl hakkab vana jüripäevaga peale ...
Tekst
Kümnes külvinädäl hakkab vana jüripäevaga peale. Mina olen ikka neist nädalatest kinni pidanud. Jüripäev oli kõigi tööde algus. [---]
Kommentaar
10. nädal – külvitööde algus. Siin on kümnendaks nimetatud ilmselt 9. nädalat (arvestatuna jaanipäevast jüripäevani algab 9. nädal jüripäevaga). Esimesena külvati kaer (Ambla, Rapla khk), ka on peetud seda aega külviks liiga varaseks (Kadrina, Helme khk).
Kihelkond
Kadrina
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1970
Täisviide
RKM II 251, 577 (28) < Kadrina khk – M. Hiiemäe (1970)
Jüri-, jaani- ehk ülepia mis taht mihe nime päivalise poolpa …
Tekst
Jüri-, jaani- ehk ülepia mis taht mihe nime päivalise poolpa õdagul, kui tütrik meesterahva vöö endä pähitsede pand, sis ta nägi endä manu kedägi meesterahvast tulevat ja midägi pakvat; kui vasta võtat — läät talle, kui vasta ei võta — ei lää.
Kommentaar
Tulevase ennustamine. Ainuke teade. Taolised ennustused on omased eriti aastavahetusele.
Kihelkond
Otepää
Koguja
J. Tammemägi
Kogumisaasta
1890
Täisviide
H II 31, 615 (7) < Otepää khk – J. Tammemägi (1890)
Keväde jüripäävä üüsi paneväd tütärte isäd kolm saanaahju keressekivi õmä mütsi sisse ja kääväd, müts hammasse vahel, vassäpäävä kolm kõrd ümmer tare, et siis sel suvekesel käimä palju poissä tütärte juure. [---] Kui poiss johob sess majass müüdä minemä, kos tüdrikud one, kui tütärte emä sedä näeb, siis võtab poesi jalajälje asemelt prügi, paneb põlema ja siis paneb soola piäle. Tütred heedäväd kõhuli soola piäle ja one sennikavva, kunni ärä kussub. Siis jälle [pidavat] peigä suama tütärtele.
Kommentaar
Armumaagia. Siin mitmete maagiliste menetluste humoristlik interpretatsioon. * johob – juhtub, majass – majast
Kihelkond
Kodavere
Koguja
J. Moisa
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 33, 369/70 (5–6) < Kodavere khk – J. Moisa (1889)