Mihklipäevaks lehed puust, jüripäevaks hein maast …
Tekst
Mihklipäevaks (29. sept.) lehed puust, jüripäevaks hein maast (maa seest välja). Kui palju aega enne ehk pärast mihklit lehed langevad, nii vara ehk hilja tuleb ka kevadel hein metsa.
Kommentaar
Puulehtede langemine (kolletamine) enne mihklipäeva – varane kevad. Kümmekond teadet, levik rohkem Lõuna-Eestis.
Jüripäev võtab päitsed poiste peast ära ja paneb huntide pähe, et igaüks võib julgeste omad loomad metsa ajada ja poistel on luba julgeste öösetel tüdrukute juures käia, kuni mihklipäev jälle huntide peast ära võtab ja poiste pähe paneb. Peale mihklepäeva ei jäeta enam loomasi ööseks metsa ja poisid-tüdrukud kolivad tuppa magama.
Kommentaar
Noored tuppa magama. Poistele „päitsete pähepanek“ on siin juhuslik analoogia, vt. hunt.
Vanasõna „Jüripäeval annab lammas kuue, mihklipäeval kasuka“ on õige laialdaselt tuntud ja tähendab seda, et kui ilm on soe, pöetakse lambad pärast jüripäeva ära [---], mihklipäeval aga algab nende lammaste tapmine, keda ei jäeta ületalve. Nii et lammas annab siis inimesele kasuka – naha kõige villaga.
Kommentaar
Mihklioinas. Levik ülemaaline. Oinatapu põhjendustest on kirjapanekuid vähe.
Karjus käis jüripäeväst mihklipäeväni. [---] Karjussed (latsed) olliva valget sarvikut oinast ümber kivi vedänu, et lumi maha tules. Kolm päivä pidi olema aiga vahti, kas lumi tuleb. Kui sis es tule, pidi uuesti vedämä. Esä ai lastele, et lumi ei tule sellepärast, et te vedäsite oinast vastapäiva, sis lumi ei tule. [---]
Kommentaar
Karjased veavad oinast ümber kivi – lumi tuleb maha. Levinud Tartu-, Võru-, Setumaal (vt. levikukaart: mihklipäev (2)). Ühe Tartu-Maarja khk teate järgi tuli karjapoisil ümber karja käia; Lutsist teade oina vedamisest ümber kase.
Kihelkond
Rannu
Koguja
E. Tampere
H. Tampere
Kogumisaasta
1973
Täisviide
RKM II 307, 66/7 (7) < Rannu khk – E. ja H. Tampere (1973)
Mihklipääval aets kari koplis, sest et sel pääval hundil päitse pääst ära võets ja neil voli andas karja minna. Sest päävast saadik hoiets kari iki kodu lähedel. Jüripääval aets hundil päitse päha.
Kommentaar
Ei tohi karja välja jätta – hunt murrab. Karja kojujätmise põhjendus lähtub hundikartusest Lääne- ja Saaremaal (üle kahekümne teate); vrd. hunt. (Vt. levikukaart: mihklipäev (2))
Kihelkond
Halliste
Koguja
J. Kivikilt
Kogumisaasta
1892
Täisviide
H II 42, 280 (34) < Halliste khk – J. Kivikilt (1892)
[---] Tienijate vahetus oli jüripäe. Siis löedi jo mõisas kaks korda kella, oli kolm söömavahet, ommikune söömavahe oli üks tund ja lõunane poolteist. Sie kestas pärtlipäevani. Pärtlipäevast teise jüripäevani löödi üks kord kella, võeti ommikune söömavahe ära ja lõunat anti üks tund, kella 12–13.
Kommentaar
Tööpäev ühe söömavahe võrra lühem. Levinud Põhja-Eestis (vt. levikukaart: pärtlipäev).
Kihelkond
Järva-Madise
Koguja
E. Tampere
H. Tampere
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 194, 36 (4) < Järva-Madise khk – E. ja H. Tampere (1965)
Jüripäev tuob keskommiku, pärtel viib keskommiku …
Tekst
Jüripäev tuob keskommiku, pärtel viib keskommiku. (Mõisaskäijatele anti luba üks tund keskommiku pidada jüripäevast alates. Pärtlipäeval lõppes keskommiku pidamine )
Kommentaar
Tööpäev ühe söömavahe võrra lühem. Levinud Põhja-Eestis (vt. levikukaart: pärtlipäev).
Kihelkond
Lüganuse
Koguja
A. Källo
Kogumisaasta
1960–1965
Täisviide
RKM II 200, 343 (142) < Lüganuse khk – A. Källo (1960–1965)
[---] Noored lapsed, teadke seda, et vanal jüripäeval Koit ja Ämarik tõinetõisele käe andva. See kestvat vana jaanipäevani, siis andvat [ära] käe ja see kestvat jälle teise aasta jüripäevani. [---]
Kommentaar
Valged ööd – Koit ja Hämarik kohtuvad. Eha- ja Koidutäheks nimetatakse planeet Veenust. Veel Kambja, Räpina khk. Setu tekstid on tõenäoliselt mõjustatud Fr. R. Faehlmanni kunstmuistendist „Koit ja Hämarik“.
Kihelkond
Sangaste
Koguja
L. Voormann
Kogumisaasta
1971
Täisviide
RKM II 287, 303 (18) < Sangaste khk – L. Voormann (1971)