[---] Kadribe om lamba emäpäe. Ei tohi midägi villast tüüd tetä, lamba jääse pimmes.
Kommentaar
Villase töö keeld – lambaõnn kaob. Keelu motiveeringuks on enamikul juhtudel lambaõnne kadumine (vt. ka levikukaart: kadripäev (3)). * emäpäe – pühapäev, kõige tähtsam päev
[---] Tõne puul sellest lambast (mis mihklipäeval tapeti), keedetes kadribe ommugu enne valget ernetege, süvvas jälle oma talu inimestege, sis om ää lambaõnn, muidu koolese ärä. [---]
[---] Ukse taga lauldi nii kadri- kui ka mardipäev ühtemoodi algussõnadega, ainult lõppsõnad olenesid päevast, kas mardi- või kadripäev. [---] Nüüd, kui ust ei avatud, põrutasid nad ukse taga nii mis hirmus ning ei annud ennem rahu, kui uks avati. [---]
Kommentaar
Tuppatulek. Võrreldes mardiskäimisega on kadride tuppatulek vähem tseremoniaalne, kuigi kombestik on üldjoontes sama.
Kihelkond
Helme
Koguja
L. Böckler
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 131, 675/6 (35) < Helme khk – L. Böckler (1936)
Sääl Roobe mõisan näi ma ka edimetset kõrda kadrisante …
Tekst
Sääl Roobe mõisan näi ma ka edimetset kõrda kadrisante. Tullive sissi. Kadriema oli tii pääl ära surnu, oli siande õlgest tettu, tuudi raamige sissi ja kadrisandi ollive kik loomes ehtin, mõni oli karu, mõni hundis, koeras ja kassis. [---] Sis käisime me latse ka üten, ega me ehten es ole. Kui ma suur oli, käisime iki kadrisandin ja ehtseme ennast egat moodu. Roobe mõisa om Jõgeveste valla järgi.
Kommentaar
Kadriperekond – isa, ema, lapsed. Nii rõivastuse kui rollimängu poolest on tähelepanu keskmes kadriema. Teateid samuti Karksi khk mardikombestikus. Surnumaskeering kanderaamile pandud õlgnukuga on üldine Lõuna-Vepsa külades jõulusantidel. – Joalaid, lk. 167–169. * siande – selline
Kihelkond
Karksi; Helme
Koguja
M. Helimets
Kogumisaasta
1969
Täisviide
RKM II 267, 507/8 (32) < Karksi khk ja Helme khk – M. Helimets (1969)
Vanasti Hellamaal poisid ja tüdrukud olnud kanged kadriskäijad. Enne kadripäeva poisid kirjutanud tüdrukutele kirjad ja käskinud kadririidesse panna ning koguda siis ühte tallu, kuhu nad ise sõitsid hobustega järele. Kadriõhtu eelõhtul siis mindi kahe hobusega või veel enam oli, perest peresse kadriks. [---]
Kommentaar
Kulgemisviis. Teateid kaugemates peredes või teistes külades hobustega käimisest on üle maa, vajadust hobust kasutada andide vedamiseks on kadride puhul märksa vähem märgitud kui martide puhul.
Kihelkond
Helme
Koguja
L. Böckler
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 131, 674 (35) < Helme khk – L. Böckler (1936)
[---] Sandid tuppa tulles laulsid ja tantsisid. Käsu tantsimiseks andis kas sandiema või -isa. Oli ka neid gruppe, kus oli kas ainult sandiema või ainult sandiisa, need ütlesid siis endid lesed olevat. [---]
Kommentaar
Noorpaar, perekond. Üldine on perekonna kujutamine: isa või/ja ema lastega.
[---] Tuppa tehti märdipäeval pikk nukk: inimene tehti poolpikemaks, hargid seati pea otsa ja sinna siis kuub otsa ja üks kuuekäis sirutati ette nokaks. Joodi kogu öö kõrtsis ja trallertati.
Kommentaar
Nukk. Pika nuku tegemisest jaanitule juures on teateid Karksi khk (vt. jaanipäev).
Kui hingedele toa otsa peale rooga ei panda, siis sureb sealt talult keegi ära.
Kommentaar
Hinged halvasti toidetud – teevad halba. Inimese surma kui hingede rahulolematuse tagajärge on märgitud ühel korral; looma- või põllukahju hingede halva kohtlemise pärast veel Jõelähtme, Rapla, Pilistvere, Kõpu khk.
Tege süvva, viis rihe otsa pääle. Kui enge sisse tulliva, siis keedeti õhtuss supp, liha ja kartuli ja klimbi. Kui enge välja lätsiva, siis keedeti jälle ommiguss supp.
Kommentaar
Söögid. Domineerivad värskest lihast toidud, ka puder.
Kihelkond
Helme
Koguja
H. Meindok
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 127, 484 (1) < Helme khk – H. Meindok (1936)
Hingedele panti hingedeajal tare otsa peale süüa …
Tekst
Hingedele panti hingedeajal tare otsa peale süüa: liha, kopsu, maksa, soolikuid ja muud värsket toidukraami. Hinged tulivad mihklipäeval sisse ja nende aeg kestis kuni nädal enne märdipäeva. Sulane olnud kaval, söönud ikka parema toidu kambri otsa pealt ära. Hommiku mindi vaatama: „Ei ole mul oma puutunud!“ ütles sulase naene sagedaste. „Mul on oma küll ära söönud!“ oli perenaise vastus.
Kommentaar
Söögid. Domineerivad värskest lihast toidud, ka puder.
Kihelkond
Karula; Helme
Koguja
P. Einer
J. Einer
Kogumisaasta
1887–1889
Täisviide
H II 24, 192 (112) < Karula khk või Helme khk – P. Einer ja J. Einer (1887–1889)
Mihklipäevaks lehed puust, jüripäevaks hein maast …
Tekst
Mihklipäevaks (29. sept.) lehed puust, jüripäevaks hein maast (maa seest välja). Kui palju aega enne ehk pärast mihklit lehed langevad, nii vara ehk hilja tuleb ka kevadel hein metsa.
Kommentaar
Puulehtede langemine (kolletamine) enne mihklipäeva – varane kevad. Kümmekond teadet, levik rohkem Lõuna-Eestis.
Mihklipäev. Kui jürit peeti kevadiste tööde algatajaks, siis pidi mihkel jälle sügisesed põllutööd lõpetama. Ka muidu võeti mihklipäeva pühana või poolpühana, mille põhjust enam ei tea, aga sellel päeval ei võetud ette midagi suuremat tööd. Kohendati vaid kodu ümber, kuna välistest töist ainult kündi päris katki ei jäetud, sest seda tehti lõunani. Rehepeksmist aga tol päeval ette ei võetud. Ja õhtule jäeti, s. o. õhtusöök oli mihklipäeval eriti vara, nõnda öelda poolest õhtupoolikust. [---]
Kommentaar
Pühitsemine. Väliste tööde keelust ja halbadest tagajärgedest selle rikkujale on üksikuid kirjapanekuid.
Kihelkond
Helme
Koguja
H. Martin
Kogumisaasta
1942
Täisviide
ERA II 303, 540/1 (5) < Helme khk – H. Martin (1942)
Pööripäeval sündinud inimese elu ei püsi rahulikult.…
Tekst
Pööripäeval sündinud inimese elu ei püsi rahulikult. Kuna talvise[l] ja osalt ka kevadisel pööripäeval sündinud inimese elu võivat minna küll ülespoole, olla suvise oma rohkem tagasihoidlik, kuna sügise pööripäeval sündinud inimese elu kisub otse tagurpidi ja on ka muidu segane.
Kommentaar
Pööripäeval sündinu. Rapla, Häädemeeste khk on pööripäevadel sündinuid arvatud pöörasteks; Kihelkonna, Põlva khk on see pöördelise elukäigu endeks.
Kihelkond
Helme
Koguja
H. Martin
Kogumisaasta
1942
Täisviide
ERA II 303, 500/1 (6) < Helme khk – H. Martin (1942)
Pärdläsepäe (pärtlipäev), sii olli rüä emapäe. Rentnikutel olli ka seänte kaup, et pärdlasepäeväs olgu rüä maha tettü.
Kommentaar
Rukki emapäev. Rukki emapäeva nimetusest on teateid Lõuna-Viljandimaalt ja Sangaste khk. Kaasneb külvikeeld, harvemini on sellel päeval külvamist eriti soovitavaks peetud.
Kihelkond
Helme
Koguja
E. Tampere
H. Tampere
Kogumisaasta
1962
Täisviide
RKM II 142, 123 (42) < Helme khk – E. ja H. Tampere (1962)