Tinavalamise õnnevee viisime ristteele ja kuulasime …
Tekst
Tinavalamise õnnevee viisime ristteele ja kuulasime, mis ääli kuuleb. Üks ütleb järsku jämeda äälega: „Metsal silmad, väljal kõrvad.“ Akkasime koledasti kartma ja jooksime koju.
Kommentaar
Häälte kuulamine. Üldlevinud.
Kihelkond
Harju-Madise
Koguja
H. Ernesaks
Kogumisaasta
1949
Täisviide
RKM II 25, 336 (176) < Harju-Madise khk – H. Ernesaks (1949)
Jõulude ajal mängiti pähklitega „Siga läks metsa“ …
Tekst
Jõulude ajal mängiti pähklitega „Siga läks metsa“. Üks mängijaist võtab pähkli kätte ja paneb ühe sõrme alla. Ise ütleb teisele: „Mu siga läks metsa.“ Teine: „Mul läks järele ka.“ Esimene: „Missuguse puu juure alla?“ Sirutab selle käe ette, missuguses käes pähkel on. Teine arvab, ütleb: „Selle“ ja näitab ühte sõrme. Kui on õige sõrm, saab ütleja pähkli omale, kui vale, annab kaks pähklit.
Kommentaar
Missuguse sõrme all on pähkel? Väheseid kirjapanekuid.
Kihelkond
Harju-Madise
Koguja
Õ. Triik
Kogumisaasta
1940
Täisviide
ERA II 263, 483 (1) < Harju-Madise khk – Õ. Triik (1940)
Toomapäeval ei tohtinud kedrata, toodi kotid sisse ja nõeluti
Tekst
Toomapäeval ei tohtinud kedrata, toodi kotid sisse ja nõeluti.
Kommentaar
Ei tohi kedrata. Simuna khk teade, et loomadega juhtuks õnnetus. Kümmekond kirjapanekut, rohkem Põhja-Eestist. Ketruse keeld on omane pea kõigile talvetähtpäevadele, eriti madisepäevale (24. II) ja vastlapäevale.
Kihelkond
Harju-Madise
Koguja
M. Soosaar
Kogumisaasta
1925
Täisviide
E, StK 29, 93 (4) < Harju-Madise khk – M. Soosaar (1925)
Harju-Madise kihelkonnas peeti kiriku nimepäeva, kihelkonna madisepäeva, nädal enne mihklipäeva. Sel sügisesel madisepäeval tehti õlut ja sepikut ning peetud suurt püha. [---]
Kommentaar
Pühitsemine. Mujalt teateid pole.
Kihelkond
Harju-Madise
Koguja
O. Liiv
Kogumisaasta
1924
Täisviide
E, StK 26, 39 (9) < Harju-Madise khk – O. Liiv (1924)
Ma tean seda, kus igavene padin oli: nuudipäeval oli see. Poisid tulid, õlest keeratud nuudid olid käes, nendega pekseti pühad välja ja õlleankru punnid kisti eest. Tüdruk kätte saadi, siis pandi kotti, kartulikotti ei mahtunud, siis võeti voodikott. Viidi teise külasse, lasti lahti seal, mine kuhu tahad. Karjusid: „Pühad välja!“ ja „Pühad välja!“ Nuudipäev on 7. jaanuar, järgmine päev pärast kolmekuningat. Siis oli see õlle lõpetamine, sellepärast tuldigi. Punnid olid puust tehtud, need tõmmati ära. Siitnurga punnid viidi ükskord siiapoole jõe ja põletasid ära. Õlut oli otsas juba ja põletasid ära. Abielus mehed ei käind, need olid poissmehed.
Kommentaar
Nuutidega „pühi välja ajamas“.
Üldine.
Kihelkond
Harju-Madise
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1990
Täisviide
RKM II 434, 21/2 (13) < Harju-Madise khk – M. Hiiemäe (1990)
Nuudipäev oli 7. jaanuar. Ja siis minu isal oli ka üks pisike õlleankur või 10-toobine. Siis pakuti. Mehed käisid, õlenuustakud olid kätte käänatud, käisid siis õlut proovimas veel. See oli niikui kadripäevgi oli, et ilma midagi andmata ei või ära saata.
Kommentaar
Nuutidega „pühi välja ajamas“.
Üldine.
Kihelkond
Harju-Madise
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1990
Täisviide
RKM II 434, 60 (26) < Harju-Madise khk – M. Hiiemäe (1990)
Pühade järel oli nuudipäev. Siis käidi külas nuutimas. See oli Arukülas see mood. Nuudipäev oli peale kolmekuningapäeva. Õlepassid olid keeratud, pajuväät oli ümber ja siis käidi talust tallu ja kes ette juhtus, seda pekseti.