Kui kevadpoolel suvel kestab suur põud, mis viljakasvu põldudel on kinni võtnud, siis tõendavad vanad inimesed, et kui heinamaarjapäeval veel üks korralik hää hoog vihma tuleb, nii et lohud kolmeks tunniks maha jäävad, ehk teise sõnaga: kui vilja juure läbilikkes lööb, siis päris ilma viljata ei saa jääma.
Kommentaar
Vihm – põua jäljed paranevad. Väheseid üleskirjutusi eri paigust; kuulub jaanipäeva juurde.
Kihelkond
Saarde
Koguja
J. P. Sõggel
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 181, 669/70 (235) < Saarde khk – J. P. Sõggel (1938)
Kui heinaniitmise aeg enne heinamaarjapäeva niidad heina …
Tekst
Maarjahein. Kui heinaniitmise aeg enne heinamaarjapäeva niidad heina ja ka teda maha niidad, siis see kangesti lõhnab kena hea lõhnaga. See hein või maarjarohi, kui teda jõkke viskad, siis ujub vastuvett, kuna teised rohukõrred allavett lähevad. Maarjaheinal on salajõud: maarjahein teeb lukud lahti, see inimene, kes omab maarjaheina, ei seda pea ükski lukk. Rummu Jüril oli sarnane maarjahein, ja kuhu ta oma käe pani, seal avanes lukk.
Kommentaar
Maarjaheina (imeheina) hankimine. Seos kalendritähtpäevaga juhuslik.
Kihelkond
Keila
Koguja
E. Kriitmäe
Kogumisaasta
1940
Täisviide
ERA II 280, 282/3 (27) < Keila khk – E. Kriitmäe (1940)
Heinamaarjapäeva hommikul pesenud tütarlapsed käsa …
Tekst
Heinamaarjapäeva hommikul pesenud tütarlapsed käsa ja põski veikeste siniseõieliste päevalillede vahuga, et päevitus kätelt ja põskedelt kaoks. Mõned pesenud põski sellel hommikul värske rõõsa piimaga, et oleks põsed hästi valged ja ilusad.
Kommentaar
Iluravi. Näo pesemine iluraviks kuulub kevadiste tähtpäevade juurde. Siin ilmselt juhuslik.
Kihelkond
Saarde
Koguja
J. P. Sõggel
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 181, 670 (237 ja 238) < Saarde khk – J. P. Sõggel (1938)
Ja heinamaarjapäeval tehtud saunavihad kautavad sügelised. Ja kui nende vihtadega vihtled jooksjahaiget kohta, saab jooksjahaige terveks ehk see koht paraneb. [---]
Heinamaarjapäe, 2. juulil, sel päeval ei käidud heinatööl, siis oli poolpuhkepäeva sarnast, naispere käis siis kaseokstest vihtu tegemas, talvel saunas vihtlemiseks ja ahjuluuaks, millega leivaahju põrand puhtaks pühiti. Vihtu tehti umbropsu valmis, pärast igaüks luges ära, mitu vihta ta oli teinud, kellel paaris vihad olid, sellele öeldi: „Sa saad sel aastal mehele.“