Jõulu esimese püha omigu naisterahvas ei tohi külasse …
Tekst
Jõulu esimese püha omigu naisterahvas ei tohi külasse minna, siis pannakse meeste püksid pähä.
Kommentaar
Naisterahva külaskäik keelatud. Üldtuntud. Sama uusaastahommikul. Läänesaartel mitmetel tähtpäevadel, nagu tuhkapäeval, madisepäeval (24. II), jüripäeval (23. IV) jt.
Kihelkond
Emmaste
Koguja
E. Ennist
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 188, 515 (78) < Emmaste khk – E. Ennist (1938)
Siis kui mina noor olin, [---] sel ajal hakkasid rahvariided nagu moest ära minema, ainult mõni vanem inimene kandis veel. Siis kadrisandi ajaks panid mehed need selga. Ja mõnel olid meremehe riided ja. [---]
Kommentaar
Rahvarõivas. Rahvarõiva kasutamine seisneb peamiselt mõne rõivaeseme abil (tanu, triibuline seelik, põll) vanapärasuse taotluses.
Vanasti käisid elujõulised mehed marti jooksmas. Käisime ise ka lapsena külas ja saime suurte martidega kokku. Olin end meheks teinud. Aga siis kukkusid püksid maha ja kleit tuli välja ja teised said aru, et olen tüdruk, hakkasid taga ajama. [---]
Kommentaar
Suhtumine teistesse mardiskäijatesse. Üldiselt pole teiste sandikskäijate kimbutamine kombeks olnud.
Kui maretapää saeab, siis saeab seitse nädalat veel. – „Maret kuseb ikka.“
Kommentaar
Vihm – sajab 7 nädalat. Üle 20 teate. Tuntud ka soomlastel, Hautala, lk. 275. Põhja-Eesti rannaaladel kõrvutatuna seitsmevennapäevaga (10. VII), vt. levikukaart: seitsmevennapäev, mujal kuulub seitsmevennapäeva ja seitsmemagajapäeva (27. VI) juurde.
Kihelkond
Emmaste
Koguja
E. Ennist
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 254, 248 (52) < Emmaste khk – E. Ennist (1939)