Näärisokku tegid, kui Saaremaa inimesed olid siin metsas …
Tekst
Näärisokku tegid, kui Saaremaa inimesed olid siin metsas, see oli 1956. aastal. Õlgkübarad peas, kepid käes, kotid käe otsas. Siin anti kopik raha, anti õlut-viina rüübata. [---] Kübarad olid kolmekandilised, muster sisse põimitud, käisid kõik Kõpu küla läbi. Uieaasta hommiku tehta Saaremaal ühtelugu niukest sokku. Kübara pealt tuli pikk õlenuuts, keeratud, ja selle otsas rippus veel niisuke litter, neljakandiline põimitud nagu korvisanga juures. Suured pikad kepid käes, kuskilt võetud. [---] See Saaremaa mees oli siin metsavaht ja vend tuli kaitseväest koju teda vaatama. Siis käisidki.
Kommentaar
Annid sokkudele.
Kihelkond
Audru
Koguja
M. Proodel
Kogumisaasta
1964
Täisviide
RKM II 175, 227/8 (225) < Audru khk – M. Proodel (1964)
Näärisokk oli, kasukas kaelust pidi ümmer, üks käis oli sellataga ja käsi sellest väljas, viht käes. Teises käes oli kõhu all veetoop, siis kastis vihta sinna sisse ja tuba mööda käis, siis viskas vett. See oli vana-aasta öösi enne uut aastat, see oli nääriõhtu.
Kommentaar
Veega pritsimine. Veega pritsimine on üldine komme.
Kihelkond
Audru
Koguja
M. Proodel
Kogumisaasta
1964
Täisviide
RKM II 175, 307 (89) < Audru khk – M. Proodel (1964)
Nääripäeval käisid sokk, kurg ja karu. Kurele tehti puust pikk nokk, värviti punaseks. Neil laulu ei olnud, need tegid oma naljatükke, võtsid nooremaid kinni, viisid õlgede sisse. Õled toodi näärilauba. Jõululauba olid heinad. [---]
Kommentaar
Kurg. Kurge meenutav olend oli ka Kihnu khk tönk. Ühe teate järgi (Tori khk) pidi kurg peresse lapseõnne tooma.
Ennemalt olla oln jõululauba – tõmmatud ristid igaspoole …
Tekst
Ennemalt olla oln jõululauba – tõmmatud ristid igaspoole uste peale, et kurat ei saa sisse mitte. Ennem olla ikka oln. Mina olin laps, võtsin tulesöe ja tõmmasin pikad ristid aidaukse peale. Isa tuli, andis nahapeale.
Kommentaar
Ristitõmbamine kaitseks kurja eest. Reigi khk rootslastelt teade, et rist võidi tõmmata ka õlgedest, Põltsamaa khk kirjapanekus on kurja tõrjeks pandud karuohakas ukse peale. Üldine, ent rohkem läänepoolse levikuga. Pikad ristid tähendaks hauariste.
Kihelkond
Audru
Koguja
M. Proodel
Kogumisaasta
1964
Täisviide
RKM II 175, 479 (17) < Audru khk – M. Proodel (1964)
Kaks nädalat pääle mardipäeva tuli kadripäev. Kadripäeva kombed on üldiselt samad kui mardipäeva kombed; tantsimas ja laulmas käisid ainult noored neiud. Neiu laulis:
Tere õhtust, perenaine, minu kõht on ette vaene. Palus natukene leiba, ega see pole võlga, palus natukene piima, ega ma ei võta viina, palus natukene liha, ega see pole viha. Sul lehmad, lambad, mul paljad hambad, Sinu põllul oli vilja, seda nägin mina hilja. Mul paljad reied, tuul puhub läbi, et üsna häbi. [---]
Kommentaar
Uuem laul. Nagu mardiskäimisel (vt. mardilaul), on kasutatud mitmesuguseid muid teemalt sobivaid laule, nüüd laste seas ka teemaväliseid.
[---] Kadriema ja -isa korjasid andeid. Must koer oli ka kotis, pea väljas, sellele korjati siis andeid, oli Kadri või Mardi laps. Ühiselt kõrtsis sis süüdi.
Kommentaar
Kadriperekond – isa, ema, lapsed. Nii rõivastuse kui rollimängu poolest on tähelepanu keskmes kadriema.
Kihelkond
Audru
Koguja
R. Praakli
Kogumisaasta
1964
Täisviide
RKM II 176, 124 (9) < Audru khk – R. Praakli (1964)
Enne sii üks nelikümmend aastat tagasi kadritati paelu …
Tekst
Enne sii üks nelikümmend aastat tagasi kadritati paelu. Nüid änam põle. Kudas ikke kadriema oma poega ristis ja lapsi koolitas. Näitas ikke pererahvale, et näe, sii üks pisike tahab ristida. Sii jälle üks tüdruk mehele panna ja poeg tahab ohvitseriks koolitada.
Kommentaar
Kadriperekond – isa, ema, lapsed. Nii rõivastuse kui rollimängu poolest on tähelepanu keskmes kadriema.
Mardipäeva tapeti hane. Üks jonnakas naine oli. Kui mees alles elas, siis see oli ütlen tema kohta: „Sa kurat, mart ammu mööda – hani ikka alles elab!“ Oli naise kohta öeldud. [---]
Mihklipäe õhta tapeti oinas ära ja tehti nisuleiba
Tekst
Mihklipäe õhta tapeti oinas ära ja tehti nisuleiba.
Kommentaar
Värske leib, sepik (odrakarask), sai. Kooke küpsetasid karjased ja ka tüdrukud oma mihkliõhtustel kooskäimistel, vt. peod, kooskäimised. Rohkem kui mujal on jahust küpsetised traditsioonipärased Lõuna-Eestis, ka Lääne-, Saaremaal.
Kihelkond
Audru
Koguja
R. Praakli
Kogumisaasta
1964
Täisviide
RKM II 176, 123 (8) < Audru khk – R. Praakli (1964)