Ilmade ja päevade kohta üteldi ninda: kadri kuseb, andres külmetab, nigulas needib, toomas taub prundi ette. Eks sie oles kadribäaegne sula, andresepäevaks läheb juba külmale ja mis päev edasi, seda külmemb.
Kommentaar
Külm, jääkatte tekkimine. Tavaliselt tähtpäevade loendina, vrd. EV 6439.
Kihelkond
Iisaku
Koguja
H. Jõulmaa
Kogumisaasta
1976–1978
Täisviide
RKM II 336, 16 (39) < Iisaku khk – H. Jõulmaa (1976–1978)
[---] Vanad inimesed ütlevad, et kadripäev tuli sula. Et andres arutab, siis oo sula, siim teeb silla peale, toomas topib, et sis oo kõik kohad juba külmetand.
Kommentaar
Külm, jääkatte tekkimine. Tavaliselt tähtpäevade loendina, vrd. EV 6439.
Kihelkond
Pärnu-Jaagupi
Koguja
R. Rebane
Kogumisaasta
1969
Täisviide
EKRK I 69, 313 (2) < Pärnu-Jaagupi khk – R. Rebane (1969)
Luutsnapäeval, kui olin noor, käisid meil noored luuaga tube pühkimas, tüdrukud ja poisid. Vanad ütlesid: Lutsi käib luuaga, toomas tooripuuga, andres ahjuhargiga.
Kommentaar
Luutsid. Luutsidest kui lastehirmutistest on üksikuid teateid; ilmastikulises tähenduses märgib luutsi luud lume pühkimist. Teateid eeskätt Saaremaa lääneosast (vt. levikukaart: luutsipäev).
Kihelkond
Kaarma
Koguja
T. Õunpuu
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 206, 161 (8) < Kaarma khk – T. Õunpuu (1939)
Andresepäeval (30. nov.) eriti suurt püha ei peetud. Sel päeval võis ennustada ka tulevast kaasat, eriti neidudele. Neiu võis tuppa tuua kas kirsi-, sireli- või toomingaoksa ja vaasi panna. Kui see oks hakkas enne uut aastat õitsema, võis kosilasi oodata. [---]
Kommentaar
Oks läheb õitsema – kosilasi. Ainuke kirjapanek; Lääne-Euroopas on see komme (ka teistel varatalve tähtpäevadel) üsna populaarne.
Kihelkond
Jõhvi
Koguja
E. Valter
Kogumisaasta
1983
Täisviide
RKM II 380, 56 (16) < Jõhvi khk – E. Valter (1983)
Ennevanast on see moodiks olnud, et kui neiu teada tahtnud, missuguse mehe ta ükskord peab saama, siis leikand tema õuna andreksepäeva õhtul pooleks ja söönd poole ära ja poole pand patja alla, siis tulnud tema peigmees seda poolt sööma.
Kommentaar
Õuna söömine. Teade veel Rõuge khk.
Kihelkond
Haljala
Koguja
L. Lepp-Viikmann
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H III 2, 99 (2) < Haljala khk – L. Lepp-Viikmann (1889)
Kui tüdruk tahab oma tulevast armukest näha saada …
Tekst
Kui tüdruk tahab oma tulevast armukest näha saada, peab andressapäeva õhtu kuskilt otre varastama, neid õhtul magama heites omale peosse võtma ja siis keskööl üle pää viskama, üteltes: „Mina külvan, mina külvan, Issanda Jeesusse Kristuse nimel, täna öösi peab minu tulevik tulema.“ Keda meest ta siis unes näeb, see pidada tema tulevane armukene olema.
Kommentaar
Sõnade lugemine. Kaeru (otri) on mainitud vähestes teadetes, põhiliselt Pärnu-, Viljandi-, Tartumaal.
Andresepäev. Sakslastel oli see nõidumise komme sel päeval meheleminemise ja naisevõtmise kohta. Kui andresepäeva õhtul magama heideti, siis küliti asemele kaeru sõnadega: „Andrese aeda külvan kaeru, Andrese aiast lõikan kaeru ja Andrese aiast ootan õnne ja armastust.“ Peale kaerakülimist ei tohtinud külija enam kellegagi rääkida, sest siis poleks Andres talle tulevast näidanud. Kes kohe magama heitas, see pidi unes oma tulevast nägema. (Eelpool kirjeldatud toimingut on jutustajale õpetatud 17–18-aastasena Viljandis õmbleja juures. Kellegile ta kaaslasele on unes mees toonud taignakausi.)
Kommentaar
Sõnade lugemine. Kaeru (otri) on mainitud vähestes teadetes, põhiliselt Pärnu-, Viljandi-, Tartumaal.
Kihelkond
Äksi
Koguja
P. Koppel
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 208, 404/5 (36) < Äksi khk – P. Koppel (1939)
Andresepäeval heitnud neiud magama, öeldes: „Tiitus, Miitus, õnnis Andreas, ütle mulle, missuguse mehe ma saan.“ Siis lootsivad nad unes nägema, missuguse mehe saavad.
Kommentaar
Sõnade lugemine. Kaeru (otri) on mainitud vähestes teadetes, põhiliselt Pärnu-, Viljandi-, Tartumaal.
Selle päeva laupa õhtul olnud vanarahval kunsiks …
Tekst
Andresepäev. Selle päeva laupa õhtul olnud vanarahval kunsiks (kombeks) jällegi nõidusi või vigurisi toimida. Peale teiste magama minema, ei enam ühega sängist sõna rääkida tohtima ega jutlema. Siis pidavat kolm korda pahema põlvega vastu sängi küljelauda lööma (koputama) ja sealjuures ütlema: „Püha Andreas, näita, mis mul sellel aastal kõik ette juhtub. Kes mu pruut on? Peiu on?“ jne. Siis pidada tugeva kasvuga õige hallihabemeline vana mees ilmuma ja kõik unes ette ära rääkima terve aasta sündmused ehk jälle unes kõik nägema, mida soovitakse ja mis eeloleval aastal ette tuleb.
Kommentaar
Sõnade lugemine. Kaeru (otri) on mainitud vähestes teadetes, põhiliselt Pärnu-, Viljandi-, Tartumaal.
Kihelkond
Kolga-Jaani
Koguja
J. Rätsepp
Kogumisaasta
1930
Täisviide
ERA II 23, 367/8 (10) < Kolga-Jaani khk – J. Rätsepp (1930)
Andrusepäev, viimane november. Eelmisel õhtul on noored kunsti teinud, et magama minnes lasta kõik riided peale särgi seljast maha sängi ette ilma puutumata ja taha vaatamata sängi heita, suu seina poole, ja paluda: „Kallis Andres, pai Andres, näita mulle minu tulevast,“ keda siis unes näed, see peab siis su tulevaseks eluseltsiliseks saama.
30. novembril peab poiss ehk tüdruk üks hääring ehk 9 silku …
Tekst
30. novembril, see on andresepäeval, peab poiss ehk tüdruk üks hääring ehk 9 silku savade otsast peale hakates ilma leivata ära sööma ja siis ilma joomata magama minema. Ta peab aga enne kellu 12 ööse magama, siis tulla tema tulevane abikaasa ja tuua temale juua. Kes aga silku ega hääringe ei taha süüa, see jätagu magama minnes pahema jala sukk, mis päeval jalas oli, jalga. Ta peab aga ka enne kellu 12 ööse magama, siis tulla jällegi tulevane abikaasa tema juurde. Üksnes sellele pidada tulevane abikaasa juurde tulema, kes andressepääval õhtu enne magamaminemist seda 1. ehk 2. punkti täidab. Teistel päävadel ei olla sellest tegemisest mingisugust kasu, sest siis ei tule abikaasa mitte.
Kommentaar
Soolast süüa. Kõige populaarsem moodus. Soovitatud on ka veenõu voodi alla asetada. Ligi 20 kirjapanekut Saare-, Pärnu-, Viljandi-, Tartumaalt, mujal juhuslik. Suka jalgajätmise soovitusest on üksainus kirjapanek.
Kui oma tulevast tahad näha saada, siis võta andresepäeva õhtul kolm munakoore täit – üks jahu, üks soola ja üks vett ja tee nendest kook ja söö ära ning heida magama. Peale söömise ei tohi aga enam kellegagi rääkida. Kes siis öösel tuleb juua andma, see ongi siis tulevane teinepool.
Kommentaar
Soolast süüa. Kõige populaarsem moodus. Soovitatud on ka veenõu voodi alla asetada. Ligi 20 kirjapanekut Saare-, Pärnu-, Viljandi-, Tartumaalt, mujal juhuslik. Suka jalgajätmise soovitusest on üksainus kirjapanek.
Andressepäivä õhta peseb tüdrik silmad ja jättäb kuivatamatta magama heitades, silmirättiku paneb aga ise oma pääpatja alle, üäldes: „Ehos mehos, pühä Andreas, näitä mulle mo südäme armukest!“ Siis piab sie tulevane armukene ööse silmi kuivatama tulema.
Tulevase ennustamiseks pandud tüdruku sängi päitsi alla …
Tekst
[---] Tulevase ennustamiseks pandud tüdruku sängi päitsi alla põrandale kausiga vett ja missugune poiss siis sellele tüdrukule unes tuli hobuseid jootma, kas nüüd voodi manu ehk ka kuskile mujale, sellest sai tüdrukule tulevane. [---]
Kommentaar
Veenõu voodi alla – näeb tulevast unes. Veenõu panekust voodi alla väheseid teateid Pärnu-, Viljandimaalt (Pärnu, Karksi, Suure-Jaani, Helme, Tarvastu khk); ka koos soovitusega soolast süüa.
Kihelkond
Helme
Koguja
H. Martin
Kogumisaasta
1942
Täisviide
ERA II 303, 508 (11) < Helme khk – H. Martin (1942)
Andresepäeval võeti veevaagen ja pandi veele ujuma puupilpad risti üksteisele. Pilbaste alla pandi kokkurullitud pabereid, milledele kirjutatud meesterahvaste nimed. Milline paber lahti rullus, seda loodeti saada meheks.
Kommentaar
Veenõu voodi alla – näeb tulevast unes. Veenõu panekust voodi alla väheseid teateid Pärnu-, Viljandimaalt (Pärnu, Karksi, Suure-Jaani, Helme, Tarvastu khk); ka koos soovitusega soolast süüa.
Kes tahab teada saada, kelle tema tuttav poiss või tüdruk oma abikaasaks saab, peab ilma selle tuttava teadmata andresepäeva õhtul tema sängi alla asetama kausi veega, millel on kõrs purdeks pääl. Hommikul küsigu ta tuttava käest järele, keda nägi ta unes üle silla minevat – see ongi tema tuttava tulevane abikaasa.
Kommentaar
Veenõu voodi alla – näeb tulevast unes. Veenõu panekust voodi alla väheseid teateid Pärnu-, Viljandimaalt (Pärnu, Karksi, Suure-Jaani, Helme, Tarvastu khk); ka koos soovitusega soolast süüa.
Kui andreksepäeva öösel täiskuu paistab, siis näitavad noored naised näpuga kolm korda kuu poole ja pesevad kuuvalges silmi, siis peab nendele ilusad lapsed sündima.
Kommentaar
Kuuvalgel pesemine. Üksikteade; tavaliselt ei määratleta tähtpäevaga.
Kihelkond
Haljala
Koguja
L. Lepp-Viikmann
Kogumisaasta
1890
Täisviide
H III 2, 284 (2) < Haljala khk – L. Lepp-Viikmann (1890)
Kui lähed lauakerikusse, siis tuleb armuleib poetada taskurätikusse ja kodu tuua ja alal hoida kuni andresepäevani. Sama päeva õhtul tuleb minna metsa ja otsida niisugune koht, kuhu ei kuule kukelaulu, siis tuleb võtta armuleib ja panna puu külge ja sellest püssiga läbi lasta. Siis näeb viirastust, et nagu oleks lastud Jeesust. Sel, kes seda teeb, peavad olema tugevad närvid, et mitte ei vaata enam tagasi. Peab tulema kohe metsast välja. Siis saad võimsaks kõige üle ega ei karda kuradid ja saad kõik ilmas headused kätte, aga hing jääb kuradile.
Kommentaar
Armulaualeiva laskmine. Seoses andresepäevaga ainuke kirjeldus; iseloomulik kirikupühadele.
Kihelkond
Paistu
Koguja
H. Rummel
Kogumisaasta
1940
Täisviide
ERA II 270, 11/3 (3) < Paistu khk – H. Rummel (1940)