Nääriannepäev, 2. I. See oli uusaasta teine päev. Annepäeväl see päris simman oligi, mis kestis kuni hilisööni. [---] Lapse-nimepäev, 4. I. See loeti juba tööpäevaks. Juhtus üksikuid, kes ei jõudnud veel pead parandada eelmisel, siis ei pandud talle ka pahaks, kui ta võersile tuli, oli alles pühade järg.
Kommentaar
Jooma-aja lõpetamine, meelelahutused.
Kihelkond
Martna
Koguja
J. Piirsoo
Kogumisaasta
1968
Täisviide
RKM II 258, 536 (2–4) < Martna khk – J. Piirsoo (1968)
Haapsalu pool peeti ikka nääri-annepäeva. Siis keegi tööd ei teind, pandi hobune ette, poisid-tüdrukud istusid peale, pill oli kaasas, käidi mööda külaperesi, mürati ja tantsiti, tehti nal´la mitmet moodi. Kui ma Orgitusse tulin, oli see mo meelest nii imelik, et tööd tehti kohe nääripäeva järel. Meil oli veel anne lapsepäe ja lapse nimepäe nal´lategemise päevadeks.
Kommentaar
Jooma-aja lõpetamine, meelelahutused.
Kihelkond
Rapla
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 148, 474/5 (11) < Rapla khk – E. Poom (1937)
Iga pühade järel peeti annepäeva, neil, kis kõrtsis jooma peal olid, neil oli uueaasta järel nääri-annepäe, teistel pühadel oli pühade-annepäe, siis ei viitsitud tööd teha, olid pühadeaegsest joomast uimased ja käisid kõrtsis pead parandamas, muud tähendust ma sest ei tea.
Kommentaar
Jooma-aja lõpetamine, meelelahutused.
Kihelkond
Märjamaa
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 148, 481 (25) < Märjamaa khk – E. Poom (1937)
Nääri-annepäe oli ikka ennem, see oli uueaasta järel. Nääri-annepäe põle püha. Ühekorra Lääne-Nigulas oli old, põle teomehed teole läind. Mõisnik kaevand kohtusse ja oli võitnd. Ja siis kui vahel mõnikord teomehed põle tööl ond, küsind jälle: „Mis annepäe teitel jälle oli?“
Kommentaar
Teenijarahva puhkepäev. Teated esitatud.
Kihelkond
Lääne-Nigula
Koguja
V. Eenveer
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 171, 385 (17) < Lääne-Nigula khk – V. Eenveer (1938)
Uueaasta ööse, kui magama lätsid, pidid tegema kaevu sängi alla. Kes tuleb juua tooma, see on tulevane. Mina ka tei. Mul tuli kuju, aga juua es toonu. Peran üteldi, et pidi panema üts tikk pääle, et too oles tähendanu toda [vee] vällavõtmise riista. Suust pidi veel vett kaivu laskma, aga ma es lase toda ka.
Kommentaar
„Sild“ üle vee. Üldine, enam teateid maa idapoolsest osast.
Kihelkond
Kambja
Koguja
A. Korb
Kogumisaasta
1985
Täisviide
RKM II 303, 359/60 (31) < Kambja khk – A. Korb (1985)
Pannakse mõne tüdruku voodi alla kauss veega ja õlekõrs üle, aga ilma tüdruku teadmata. Siis näeb tüdruk öösi mõnda meest üle õlekõrre minevat, ja kui see mees üle õlekõrre ilma kaussi kukkumata läheb, võtab ta tüdruku naiseks.
Kommentaar
„Sild“ üle vee. Üldine, enam teateid maa idapoolsest osast.
Pane õlekõrred ristati silmavie vanni. Üöse näed unes, et kuskilt üle vie lähed ja sisse kukud. Kes sind välja aitama tuleb, sest saab sinu tulevane eluseltsiline.
Kommentaar
„Sild“ üle vee. Üldine, enam teateid maa idapoolsest osast.
Kihelkond
Väike-Maarja
Koguja
H. Roost
Kogumisaasta
1888
Täisviide
H II 11, 603 (e) < Väike-Maarja khk – H. Roost (1888)
Tütrigu pannava vana-aasta õdagu vii kaosiga sängiveere alla, pilpa pääle. Ku sis kiäki poiss unen tuleb ja tütrigu pilpist üle viib, sis sellele saab mehele.
Kommentaar
„Sild“ üle vee. Üldine, enam teateid maa idapoolsest osast.
Kihelkond
Rannu
Koguja
H. Tampere
Kogumisaasta
1933
Täisviide
ERA II 56, 406 (62) < Rannu khk – H. Tampere (1933)
[---] Voodi alla panna veekruusi pääle tikud risti (kaevurakete moodi). Kui nähakse unes, et mõni noormees tuleb kaevule oma hobust jootma või ise jooma, siis see noormees on tolle neiu tulevane.
Kommentaar
„Sild“ üle vee. Üldine, enam teateid maa idapoolsest osast.
Kihelkond
Simuna
Koguja
R. Viidebaum
Kogumisaasta
1929
Täisviide
ERA II 13, 497 (7) < Simuna khk – R. Viidebaum (1929)
[---] Kõnelda es tohi änam. Keedime putru, üts pandse vee, üts pandse jahu, üts pandse soola. Ästi soolase pudru teime. Sõime ise ära. Kes tull ööse unen juvva andma, too oll peigmees. Kõnelda esi es tohi, aga naaru oll rohkem ku vaja.
Kommentaar
Soolase söömine. Soolase söömine on üldtuntud, eriti Lõuna-Eestis. Teated pudru või koogi küpsetamisest on Tartu-, Võrumaalt.
Seolsamal [vana-aasta] õdangul iin magamaminemist süvväs terve heeringas är; pandas sängü ette pingi pääle joogi ja suumõskavesi nink käterätt; sõs tulõ uma peigmiis üüse, and juvva, mõsk nink kuivatas suu är. Sedä tegevä inambüsi neo tütruku, kiä umma peigmiist viil ei tiiä ja kelle igä jo üle 30 um.
Kommentaar
Soolase söömine. Soolase söömine on üldtuntud, eriti Lõuna-Eestis. Kõige sagedamini on mainitud soolasilgu või heeringa söömist. * suumõskavesi – silmapesuvesi
[---] Ema kõnel, tema oll sakste tiiner, tema olli jäänu ütsi kohe, saksa läinu ära. Tema teinu näo likes, käteräti pandse ka sinna: kes kuivatama tule. Ja kell 12 tullu hirmus kolin tõsest tarest. Niipalju ta sai aru, et ütel tuu vaim või kurat, kes säält takast tulli: „Siin ma ole!“ A siis saksa tulliva, juba helistiva ja ta ei näinu määnestki vaimu enam.
Kommentaar
Näopesemine, et kallim tuleks unes nägu kuivatama. Üle 40 teate.
Kihelkond
Otepää
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1982
Täisviide
RKM II 362, 256 (5) < Otepää khk – M. Hiiemäe (1982)
Ja kui vana-aasta õhtu lähed kaevu juurde, nii et keegi ei näe, ja pesed seal suud ja jätad pühkmata ja lähad pühkmata suuga magama, siis tuleb jälle su pruut ja pühib su suu ära.
Kommentaar
Näopesemine, et kallim tuleks unes nägu kuivatama. Üle 40 teate.
Vana-aasta õhtul pestakse allikaveega suud (nägu) ja magama minnes öeldakse: „Näita end unes, mu tulevane!“ siis peab tulevane end kindlasti unes ilmutama.
Kommentaar
Näopesemine, et kallim tuleks unes nägu kuivatama. Üle 40 teate.
Kihelkond
Vastseliina
Koguja
V. Erik
Kogumisaasta
1932
Täisviide
ERA I 4, 250 (2) < Vastseliina khk – V. Erik (1932)