Võrdluste metafoorsusest/metonüümilisusest substantiivse võrdlusvahendiga väljendite näitel

Katre Õim

Eesti Kirjandusmuuseumi teadur

Eesti võrdluste puhul ei ole midagi ebatavalist selles, et mõnikord opereerivad võrdlusobjekt ja võrdlusvahend mitte kahe erineva, vaid ühe ja sama semantilise maailma piires. Püüame tuntud kognitivistidele/teoreetikutele (vt Lakoff, Johnson 1980; Lakoff 1986) toetudes jälgida mõnda tahku võrdluste metafoorsuse/ metonüümilisuse probleemist. Täpsemalt käsitleme võrdlusvahendi kujundlikkust, s.t seda, milliste semantiliste teisenduste kaudu tuleks ühel või teisel juhul mõista võrdlusvahendit ja kogu väljendit.

Troobistruktuuri seisukohast on ilmselt oluline jälgida mitte niivõrd võrdluste mõtestusi kui traditsioonilist vormi, s.t kas võrdlusvahendis on agent, substantiiv eksplitseeritud – kui jah, tekib ilmselt metafoorset järku olukord, kui ei, siis pigem metonüümilist. Olgu öeldud, et nii võrdlusobjekt kui -vahend ei pruugi olla mitte ainult normaalsed substantiivid, vaid ka substantiveeritud tegevused, protsessid, sündmused, omadused. Neil suhtelistel vähestel juhtudel, kui võrdlusvahendi poolel substantiivi pole, on seal eksplitseeritud kas verb, adjektiiv või adverb – millestki peab võrdlusvahend ju koosnema (vt tabel).

	käändsõnad		pöördsõnad
nominatiiv	laisk nagu verukas; laisk nagu vedamik; nagu varesevihtleja; tuli on nagu haige pliidi all	indikatiiv	nagu nõelub; tasaselt nagu odraleiba söövad; tolmab nagu kütist tehakse
genitiiv	Viib nagu lehma laadale	kondit- sionaal	nagu vihtleks titte; Nagu oleks eila selle ajaga maganud
partitiiv	Hoiab kui oma last; magab nagu surmaund; tee nagu heina	imperatiiv	justkui osta sõna suust
koha-käänded	Nagu muis meelis; Käed nagu tainast	ta-infinitiiv	nagu soola sohu külvata
translatiiv	Hoiab nagu hundimurruks	gerundiiv	nagu mööda minnes
komitatiiv	Nagu pigiga kinni	supiin	käib kui mõrda vaatamas
		partitsiip	nagu tuules kuivanud; nagu katusel küpsetatud

Samas on väljendeid, kus võrdlusvahendisse kuulub ainult verb või adverb (nagu nõelub, nagu nuusata, läheb nagu lennates, nagu surnud, nagu külmavõetud; läheb kui õlitatult) minimaalselt – tavalisemad on sõnakombinatsioonid (tuli on justkui haige pliidi all; nagu veest võetud; muhe nägu nagu oleks peent leiba söönud). On selge, et eristus “substantiivse võrdlusvahendiga võrdlused ja kõik muu” jätab meid hätta ka substantivatsioonide puhul, nt läheb kui maamõõtja – siin on küll inimene suhestatud inimesega, kuid seda metafoorselt. Teatav metafoorne/metonüümiline hübriidsus, kahepaiksus on põhimõtteliselt omane kõigile mittemetafoorsetele võrdlustele. Lisaks selgub, et metonüümilised võivad olla esmapilgul päris tavalised substantiivid.

Nii et “tegelikult on küsimus selles, kumb kumma troobi kogustruktuuris domineerib, e kas metafoorne operatsioon on olemas või ei, sest kui ta on olemas, siis muudab ta nähtavasti kogu troobi põhiloomult metafoorseks” (Krikmann: http://haldjas.folklore.ee/~kriku/RETSEM).

Krikmann, A. Referentsiaalne tähendus – troobid. http://haldjas.folklore.ee/~kriku/RETSEM.

Lakoff, G. 1986. Women, Fire and Dangerous Things. What categories Reveal about the Mind. Chicago.

Lakoff, G., Johnson, M. 1980. Metaphors We Live By. Chicago.