Arhiivijuttude varieeruvusest “Lapsepühkimise lugude” näitel

Evelin Lepp

Tartu Ülikooli üliõpilane

Semantiline sisu, mida jutud kannavad, ehitatakse üles motiividest ja interpretatsioonist. Interpretatsioon baseerub informantidel ja tähendustel, mis nemad läbi oma esituste loovad. Jutustaja vormib loo oma tahtmise järgi. Jutu tähendus peab täitma tema eesmärgid, muidu ei jutustataks üldse, kuid eri ettekannetes võivad need eesmärgid erineda (Tangherlini 1992: 34). Erinevad nägemused võivad tekkida ka kuulajatel.

“Lapsepühkimise lood” on minu enda pealkirjastatud tekstirühm, milles on juttu lapse pühkimisest vilja või kookidega (ehk normide rikkumisest ning sellele järgnevast Jumala karistusest). Kui uurida arhiivis leiduvaid tekste, on võimalik teha järeldusi erinevate jutustajate poolt lugudele antud tähenduste kohta. Seda võimalust pakuvad nii juttudele lisatud informantidepoolsed kommentaarid kui ka jututekstid ise.

Tangherlini, Timothy R. 1992. Interpreting Legend. Danish Storytellers and Their Repertories. New York.