Müüdid kodutuist

Kaia Kalliver

Tallinna Pedagoogikaülikooli üliõpilane

 

 

Pealinna igapäevamelus torkavad teravalt silma kasimata välimuse ja tühja pilguga mehed ning naised, kes rahva seas on tuntud ka kodutute, asotsiaalide, bomšide, haisukottide jms nimede all.

 

Tavakodanike seas liigub mitmeid jutte meie ühiskonnas näiliselt hiljutisest, kuid tegelikult ajaloo vältel inimkonna sotsiaalse arenguga alati kaasas käinud nähtusest, mille koondnimetus võiks olla “kodutus”. On mitmeid erinevaid arvamusi, kes, miks ja kuidas kodutu staatuse omandab.

 

Näib, et peaasjalikult on kodutuse eluolu müütide kujundamisel oluline roll massimeedial – nii kirjutaval pressil kui ka kiidetud/kirutud politseitemaatilistel telesaadetel, mis aeg-ajalt pühendavad mõne kirjarea või hetke antud teema kajastamisele, tekitades kõrvalseisjais mitmeid erinevaid emotsioone ja suhteliselt vähetõeseid mõtteid kodututega seoses.

 

Samuti on kandev osa tavakodanike arvamuse mõjutamisel ning fantaasiate tekitamisel nii ilu- kui ka draamakirjandusel, mis veidi ebarealistlikul moel on püüdnud anda tundelisemat kõla lugejate ning vaatajate argitunnetusele.

 

Tihedalt sotsiaalvaldkonnaga seotud teemat käsitledes püüan vaadelda, kuidas toimetab oma igapäevategemisi tavaline, meie oludes suurlinna kindla elu- ja töökohata isik, ning mida arvavad tema tegemistest mõned teised, väidetavalt täiselujõulised ühiskonna liikmed.

 

Häbematult edastan küla peal kuuldud perejutte, kus mõistet “kodutu” kasutatakse näiteks lapse võimaliku hirmutamisviisina, annan edasi mõned mõtted lühidast vestlusest igapäevase töö tõttu kodututega tihedalt seotud sotsiaaltöötajaga ning püüan võimalikult täpselt kirjeldada, mida arvavad muud inimesed iga päev linna peal lonkivaist sellidest, kes välimust arvesse võttes arvatakse koheselt kodutute kilda.

 

Lühidalt öeldes edastan oma ettekandes mõned tavatallinlastesse süstitud arvamused ning nende eneste kogemustega vürtsitatud kodututega seotud emotsioonid, mis kokku moodustavad südilt leviva ning ühtse folklooritunnuse, mis ongi juba oma kindla koha rahva seas levivates pärimustes leidunud.