Jututeooria aluseks on saanud juba käibetõena võetav väide, et jutustajate ja kuulajate elutingimuste ning juttude maailma vahel on alati eksisteerinud tihedad sidemed (Holbek 1987: 182). Imepärased elemendid muinasjutus omavad vasteid reaalses maailmas, olles ennekõike sümboolsed. Sümbol annab edasi emotsioone ja muljeid, mis vastavad reaalse maailma reaalsetele olenditele ja sündmustele (ibid.: 405409). Taoline interpretatsioon põhineb eeldusel, et näilik 'muu maailm' on teisiti nähtud reaalne maailm.
Selleks, et sümbolid püsiksid, et muinasjuttudes säiliksid oma kindlad jooned, pidid nad sisaldama midagi üldinimlikku, alateadlikult tähtsat ja tüüpilist erinevate rahvuste esindajaile. Minu ettekanne jutustab ühest muinasjutu-nägemusest (AT 311, üdpealkirjaga "Naistetapja ja kolm õde" põhjal). Et kõik huvilised teaksid, millest AT 311-s juttu, lisan ühe lühema teisendi muinasloost.
Kuldmuna.
Üts ema oli oma kolme tütrega talvel toas tööd
teinud. Ta ise oli kangast nitsesse pannud, nitseid tuli puutus ja ta oli
üht tütart käskinud aida juure nitsete järele. Tütar
lainud aita ja näinud üht kuldmuna, ta hakkas teda kinni võtma,
aga muna muutis ennast suures mehes, kes tedä naeses võtnud
ja ära viinud. Mees ise läinud kodust ära, annud naesele
suure hulga võtmeid ja lubanud teda peale ühe tua kõik
läbi käia.
Naene ei kartnud (midagi) mitte vaid läks ka sinna tuppa, seal
oli hulga surnuid ja suur tõrre verega, ka kõik tuba oli
verega koos olnud. Välja tulles sattus naese võtti põranda
peale ja sai verega kokku, naene ei hoolinud sellest midagi vaid tuli välja
ja pööras ukse kinni. Mees tuli kodu vaatas võtmeid nägi
seal vere pleki ja (tahtis) tappis naese ära. Ema saatis tõise
tütre vaatama kuhu esimene jäi. Sellele sündis niisama nagu
esimeselegi. Viimaks saatis ema kolmanda selle võttis ka see enesele
naeses andis temale võtmed ja ütles niisamuti nagu esimestelegi.
Kolmas läks ka keedud tuppa sisse aga pantis võtme ühe
vana naese oppusel vöö alla ja võtti ei satunud maha.
Ta nägi et tema kaks õde senna ära ollivad tappetud tulli
koju ja andis kõigele külarahvale teada, need läksivad
ja võtsivad selle mehe kinni ajasivad kotti ja peksivad teda seeni
kui ta pidi ütlema kudas need elusse tulevad. Külarahvas tegivad
ta õpetuse järele ja kõik tullivad jälle elusse,
tänasivad seda tüdrukud kes neid ja külarahvast kes neid
õnnetuses päästsivad.
E 45579/81 < Võru Johannes Samson, 1905.