Muinasjutt jutustab: tütarlapsest sirgub naine

Evelin Lepp

Jututeooria aluseks on saanud juba käibetõena võetav väide, et jutustajate ja kuulajate elutingimuste ning juttude maailma vahel on alati eksisteerinud tihedad sidemed (Holbek 1987: 182). Imepärased elemendid muinasjutus omavad vasteid reaalses maailmas, olles ennekõike sümboolsed. Sümbol annab edasi emotsioone ja muljeid, mis vastavad reaalse maailma reaalsetele olenditele ja sündmustele (ibid.: 405–409). Taoline interpretatsioon põhineb eeldusel, et näilik 'muu maailm' on teisiti nähtud reaalne maailm.

Selleks, et sümbolid püsiksid, et muinasjuttudes säiliksid oma kindlad jooned, pidid nad sisaldama midagi üldinimlikku, alateadlikult tähtsat ja tüüpilist erinevate rahvuste esindajaile. Minu ettekanne jutustab ühest muinasjutu-nägemusest (AT 311, üdpealkirjaga "Naistetapja ja kolm õde" põhjal). Et kõik huvilised teaksid, millest AT 311-s juttu, lisan ühe lühema teisendi muinasloost.

Kuldmuna.
Üts ema oli oma kolme tütrega talvel toas tööd teinud. Ta ise oli kangast nitsesse pannud, nitseid tuli puutus ja ta oli üht tütart käskinud aida juure nitsete järele. Tütar lainud aita ja näinud üht kuldmuna, ta hakkas teda kinni võtma, aga muna muutis ennast suures mehes, kes tedä naeses võtnud ja ära viinud. Mees ise läinud kodust ära, annud naesele suure hulga võtmeid ja lubanud teda peale ühe tua kõik läbi käia.
Naene ei kartnud (midagi) mitte vaid läks ka sinna tuppa, seal oli hulga surnuid ja suur tõrre verega, ka kõik tuba oli verega koos olnud. Välja tulles sattus naese võtti põranda peale ja sai verega kokku, naene ei hoolinud sellest midagi vaid tuli välja ja pööras ukse kinni. Mees tuli kodu vaatas võtmeid nägi seal vere pleki ja (tahtis) tappis naese ära. Ema saatis tõise tütre vaatama kuhu esimene jäi. Sellele sündis niisama nagu esimeselegi. Viimaks saatis ema kolmanda selle võttis ka see enesele naeses andis temale võtmed ja ütles niisamuti nagu esimestelegi. Kolmas läks ka keedud tuppa sisse aga pantis võtme ühe vana naese oppusel vöö alla ja võtti ei satunud maha. Ta nägi et tema kaks õde senna ära ollivad tappetud tulli koju ja andis kõigele külarahvale teada, need läksivad ja võtsivad selle mehe kinni ajasivad kotti ja peksivad teda seeni kui ta pidi ütlema kudas need elusse tulevad. Külarahvas tegivad ta õpetuse järele ja kõik tullivad jälle elusse, tänasivad seda tüdrukud kes neid ja külarahvast kes neid õnnetuses päästsivad.

E 45579/81 < Võru — Johannes Samson, 1905.

tagasi