Tarbetarkusest argiarvamuseni, vahel vanasõnaks välja?

Risto Järv

Ameerika folklorist Alan Dundes on käsitlenud folkloorižanride takistavat mõju folkloori kogumisel – kogujate keskendumine teatud žanridele hoiab tähelepanu eemal nendest rahva arusaamadest, mis küll folklooris esinevad, kuid mida traditsiooniliselt eraldiseisvaks žanriks ei peeta (1971: 93). Seega on Dundesi järgi žanri mõiste muutunud nii folkloori kogumis- kui uurimistööd kitsendavaks. Seni, kuni valitseb teatud uurimisparadigma, kõnesolevaid nähtusi ei märgata ega hakatagi uurima.

Sageli tarvitame argielus – enesele tihti teadvustamata – teistelt kuuldud normvormseid ütlusi, justkui enda veendumusena sõnastatud tõdemusi ning käitumisjuhiseid, nagu Lapsed peavad öösel magama, muidu nad ei kasva; (1) Noorusest tuleb võtta, mis võtta annab: Kes otsib, see leiab; Vanatüdrukud kasvatavad kasse ja kaktuseid; Ehmatamine aitab luksumise vastu: Kui sööd püsti seistes, lähevad jalad paksuks; Kui palju kisendada, tuleb vihma. Olemuslikult tundub seesugustes lausetes olevat midagi lähedast, ometi näib võimatu mahutada kõiki neid ühe žanri alla. Seepärast peame sellelaadseid ütlusi arhiivikorraldamisel tihtipeale pigem ehk uskumuste-kombestiku kartoteegi „ja muu”-osa sedelite sekka sobivaks. Ühelt poolt võiksime neid tõepoolest pidada justkui enese elus rakendust leidvate igapäevaste uskumuste sõnastuseks. Teiselt poolt tarvitatakse neid nii mõnigi kord pigem kõnetäiteks kui oma vankumatu veendumuse väljendamiseks, samuti on neil küllaltki kindlavormiline kuju. Nõnda võib pidada kõnesolevaid väljendeid – mida kõiki on püütud kokku võtta terminiga argiarvamused – üsna lähedalseisvaks paröömiapärandilegi.

Soomes argiarvamuste uurimise „maaletooja” Leea Virtanen (1994: 20-52) mainib, et argiarvamusi võime leida järgmistest tuntud valdkondadest:

Paraku jätab Virtanen argiarvamuste suhte nende tuntud žanridega täpsustamata. Igal juhul selgub loetelust, et argiarvamusi võib pidada mitmete tuntud žanride „katusterminiks”. Nagu jaotused sagedasti, ei suuda ka ülaltoodu kõnesolevat ainest lõpuni lahterdada, seda tunnistab juba liigitaja ise (samas: 22). Samuti on Leea Virtanen teadlik, et mõnigi argiarvamus mahub mitme väljatoodud alaliigi alla. Siiski aitab enamtuntud mõistete esitamine mingitkimoodi argiarvamuste olemust selgitada ka ilma definitsioonita; seda enam, et nii nagu Leea Virtase teosest ei saa päris ühest seletust, mis kõik argiarvamused on, pole ka siinkirjutajal täit teadmist meid huvitavate ütluste argiarvamuste hulka kuulumise kriteeriumidest. Igal juhul küsitluse tulemusena vastajate poolt 113 näidisargiarvamuse järel esitatu tundus valdavas enamikus kokku langevat siinkirjutaja kujutlusega argiarvamusest.

1. Olemus ja termin

Mõned aastad tagasi on Eestis vastava terminina – võib-olla päästmatult – käibele läinud argiuskumused, ilmselt eelkõige soome tõlkelaenuna Leea Virtase raamatu „Arjen uskomuksia” kaudu, kus terminivalikut ka üksikasjalikult põhjendatakse (Virtanen 1994: 255-257). Soomlased on lähtunud Paul Dicksoni ja Joseph Gouldeni poolt selliste „laialt levinud uskumuste või üldtuntud tarkuste, mis on osalt, peamiselt või täiesti väärad” tähistamiseks 1983. a. pakutud mõistest credo (Virtanen 1994: 16-17). Mitte kõikidesse kuuldud argiarvamustesse aga ei usuta (2) (vrd Järv 1996a: 218-219). Seepärast jääks siinkirjutaja endiselt truuks mainitud raamatu tutvustuses – ajakirjas „Vanavaravedaja” (3/1996) – valitud terminile, mille liitsõnakomponendiks ’-arvamus’.

Argiarvamuste kui suhteliselt hiljuti soomlaste eeskujul sündinud uurimisobjektiga on Eestis tegeletud vähe. Teadaolevalt on argiarvamusi käsitletud viimaste aastate jooksul vähemalt kahes Tartu Ülikooli proseminaritöös (Põldmets 1996 ja Rebane 1996). Neist Pille Põldmetsa uurimuses (1996: 11) on toodud terminile vastuväiteks tundmus, et ’argiarvamus’ viitab ühemõtteliselt ekslikkusele. Lisaks juba toodud põhjendusele uskumise suhtelisusest nentigem, et sõna ’arvamus’ ei tarvitse tähistada siiski sugugi ainult valesid seisukohti. Tundub, et selles suhtes oleks ’argiuskumusteks’ mõistlik pidada Elle-Mari Rebase töö alapeatükis „Argipäevatavad ja -uskumused” ära toodud hulka sõnastatud maagilisi uskumusi – nt Leib ei tohi laual selili olla, muidu lõpeb otsa; Nuga ei tohi kinkida, see toob õnnetust (vrd Rebane 1996: 9-12). Kui oma käitumist aga ei põhjendata, on tegu lihtsalt tavaga: Taldrikule ei tohi toitu jätta: Tänaval elektripostide kolmnurga alt ei tohi läbi minna. Argiarvamuste alla kuuluvaks – kuid just nimelt kuuluvaks nende hulka, mitte nende sünonüümiks – oleks seega mõlema terminiga hõlmatav aines.

Mõistet ’argiarvamus’ võiks mingis mõtles pidada sünonüümseks rahvusvahelises käibes common sense’ina (3) tuntud mõistega – see on niisiis igapäevatarkus, talupojatarkus ehk tarbetarkus. Erinevad autorid on sarnaseid ütlusi käsitledes tarvitanud teisigi mõisteid. Alan Dundes pakub mainitud artiklis (1971: 95) välja termini folk idea (’rahvalik arusaam’), nimetades neid „inimeste maailmavaate ehituskivideks”. Tõsi küll, Dundes jätab nende hulgast välja „silmnähtavalt väärad tõekspidamised” – folk fallacies, näiteks stereotüübid. Mitmete teiste uusterminite looja C. W. von Sydow kasutas samasuguste lühikeste mõtteavalduste kohta, mis ei ole jutt (narrative), kuid on „osalt usk, osalt teadmine, osalt väljamõeldis”, väljendit diit (dite). Termin pidi tähendama inimeste poolt ühe või teise asja kohta öeldut, ilma et öeldus oleks iseloomustatud, kas see on tõde või vale, usutav või väljamõeldis (von Sydow 1948: 107). Mõiste ei läinud siiski laiemasse kasutusse, kuivõrd „nutikas termin” oli loodud pelgalt liigituse larbeks (Knuuttila 1992: 51).

2. Kasutussituatsioon

Inimeste loomuomane soov teistega suhelda teostub kõige hõlpsamini tuntud käitumismalle järgides. Teatud situatsioonis kasutatakse ikka – kasvõi alateadlikult – õpitud klišeekujundeid. Ka kaaslased on samasugused inimesed nagu meie, ning reageerivad sarnastes situatsioonides sageli meiega samamoodi. Ilmselt kõige tuntumad argiarvamused ongi vanasõnad, mille kasutamise kohta inimeste reageeringutes toob huvitava näite Matti Kuusi 1956. a peetud loengus „Vanasõnade sobivus” (On the aptness of proverbs): Soome raadios esitati 1955. aastal huvitav kuuldemäng, mis ootamatult katkestati ning paluti kuulajail võimalikult tabavalt reageerida. Vastuseks tulnud 4000st kirjast leidus umbes kolmes tuhandes vanasõna (Kuusi 1994: 105).

Kõnesolevate lühikeste üldistavate lausele kasutamissituatsioone toob Leea Virtanen (1994: 66-76) välja kolmest valdkonnast: argiarvamused on vestluste algul (võõraid) inimesi ühendavateks teemadeks, mis hõlbustavad edasist lähemat suhtlemist (vrd eesti vastustes pakutud argiarvamust Kui kass või koer sööb rohtu, tuleb vihma); praktilisteks käitumisjuhenditeks, mis näiteks aitavad vanemal sundida last midagi tegema või keeldu edastama (Porgandit süües paraneb nägemine: Söögi vahele ei tohi juua): kolmandaks võib argiarvamusteks pidada kõiki neid väljendeid, mida öeldakse justkui oma arvamustena, justkui oma „mina” väljendusena (Feministid väidavad alusetult, et nad on andekamad ja paremad kui mehed), tegelikult aga kordavad või varieerivad need kusagil varem kuuldut.

Argiarvamuste kogumist võib raskendada see, et tihtipeale kuuluvad need kõnesse suhteliselt eraldamatu osana. (4) Selles suhtes on vanasõnad või „rahvatarkused” erandiks, (5) sageli eristuvad need muust tekstist ka muutunud kõnestruktuuri kaudu. Rahvatarkuse kuulja saab juba vormist aru, et tegu on intertekstuaalse hüppega, argiarvamuste puhul aga kõnevoolust otsest kõrvalehüpet ei toimu; see seletub ka küsitluse tulemusena laekunud mittevõrdluslike lihtlausete suure osaga. (6) Tundub, et ka argiarvamuste puhul saadakse aru väljendi traditsioonilisusest, ent pigem küll alateadvuses.

Argiarvamuste (ning ennekõike vanasõnade) toetumine traditsioonile viitab sellele, et tegu on märksa kaalukama seisukohaväljendusega, kui oleks ühe inimese poolt öeldu. Uurijad on juhtinud tähelepanu vanasõnade kasutamisel ütleja vastutuse vähenemisele, kogunisti olematukski muutumisele. Vanasõnu kasutades ei väljenda me ainult iseenda seisukohta, vaid „edastame” teiste oma (Kuusi 1994: 105). Alan Dundes toob näite, et vanemate poolt laste käskimisel vanasõnade kasutamise puhul ei tundu käsku edastavat mitte lapsevanem, vaid anonüümne kultuuriline minevik, sellevõrra muutub käsk mõjuvamaks (Dundes, Arewa 1975: 35).

Matti Kuusi eelpool kirjeldatud katse viis mõttele uurida vanasõnade kaasaegset kasutamissituatsiooni; infoühiskonna tingimustes tundus meedia abil inimestelt vanasõnade „väljameelitamise” asemel otstarbekam vaadelda meedia võimalikku mõju – vanasõnade kasutamist ajalehes. Selles suhtes on digitaalajaleht otsinguteks suhteliselt vähest vaeva nõudev materjal; audiovisuaalse meedia massiivist oleks otsing märksa keerulisem. Internetis ilmunu leidmiseks kasutasin otsimisrobotit, ajalehe „Postimees” otsingusüsteemi. Vähemasti lehekeeles tundub tulemus olevat üsna ühene – vaadeldud vanasõnad (7) on reeglina kasutusel oma seisukoha õigustamiseks (vt tabel 1).

Otsingusüsteemist leiame kohe ka vastava rubriigi. Nagu näeme, kasutatakse sõna „vanasõna” kõige sagedamini rubriigis „arvamus”. Seejuures viidatakse vanasõnale sageli mudeleid ~ juba vanasõna ütles, et..., järelikult tuleks., või siis vanasõna ütleb, et... Miks ei ole tehtud niimoodi? kautades. Niisiis on meedias ja ilmsesti selle kaudu kaasaegses ühiskonnas säilinud vanasõnade toetav, õpetav roll; vanasõnade kaudu viidatakse millelegi autoriteetsele. Ka argiarvamusi kasutatakse mõnigikord samamoodi, rõhutades enese seisukoha õigsust anonüümsete teiste kaudu (lisades vormeli teadlased on välja selgitanud, et... või ajalehes kirjutati, et...).

3. Argiarvamuste tõeväärtus

Eelnevalt kõrvutasime argiarvamusi mitmeti vanasõnadega. Tundub, et ühisomadusi leiame ka kõigi argiarvamuste ning mõne teise argiarvamuste alla kuuluva žanri iseloomulike tunnuste seast. Näiteks stereotüüpidel (aluseks „mingi grupi liikme omaduse põhjal üldistuse tegemine grupi kõigi liikmete kohta”) on saksa teadlase Hermann Bausingeri (1988: 13) järgi kolm iseloomulikku tunnust:

1) suhteline tõesus – reeglina (mitte päris alati, aga üldjuhul) tekivad stereotüübid tegelikult eksisteeriva omaduse üldistamisest;

2) orienteeriv funktsioon – stereotüübid ühtlustavad hajusalt paiknevat materjali;

3) realiteeti loov toime – stereotüübid võimaldavad identifitseerida uut.

Tabel 1. Sõnade ’rahvatarkus’ ning ’vanasõna’ esinemine ajalehes „Postimees”. Otsimisel (1. okt. 1997) kasutati „Postimehe” internetiväljaande otsingurobotit, piirduti 1997. aastaga. Iga esinemise ees olev arv näitab otsinguroboti poolt määratud nn. tähtsusmäär (relwance rank) – mis sõltub mitmetest parameetritest (mitu korda esineb sõna vastavas dokumendis, mitu sõna dokumendis üldse on jne.). Esitatud on näited, kus tähtsusmäär > 100 (nende puhul on otsimisrobot ära toonud ka mõningase konteksti, antud artiklites otsingutenninite kõrval olevad sõnad).

Võtmesõna „rahvatarkus” otsimisel saadi järgmine tulemus:

1: (1000)Arvamus 97/04/05(http://www.postimees.ee/leht/97/04/05/arvamus.htm) puudu ja nad vist ei teagi, kui palju räägib rahvatarkus sõna jõust ja sellest, et väljaöeldut ega kirjapandut ei saa muuta

2: (514)Kultuur97/05/21(http://www.postimees.ee/leht/97/05/21/kultuur.htm) avaldumisvorm? Muistne rahvatarkus teab öelda, et tagumised tapetakse ja esimestel läheb ka halvasti. Ning et

3: (485)Arvamus97/06/03(http://www.postimees.ee/leht/97/06/03/arvamus.htm) Tartu Paha pannakse tähele. Ammune rahvatarkus käib ka Jüri Jalaka kirja kohta

4: (455)Arvamus 97/06/18(http://www.postimees.ee/leht/97/06/18/arvamus.htm) kasutamine võib muuta teised mõttetuks. Eesti rahvatarkus kõlab: maanurk annab, hoonenurk võtab. Seda iidset põllumehe tarkust ei

5: (382) Kultuur 97/02/12(http://www.postimees.ee/leht/97/02/12/kultuur.htm) Samojeedi rahvatarkus ütleb, et kahte asja ei tohi pilgata: mehe naist ja mehe palka. Eelmise

6: (235)Arvamus 97/02/12(http://www.postimees.ee/leht/97/02/l2/arvamus.htm) Seetõttu kehtib eetikaasjades õige hästi rahvatarkus, et üle oma varju ei saa ikka hüpata. Eetika võlu ja ilu tunnustamine

7: (176) Kultuur97/02/07(http://www.postimees.ee/leht/97/02/07/kultuur.htm) Auna ja Haavat ennast. Kuid ka Muhamed ja idamaine rahvatarkus on esindatud. Kuidas passib Jongi raamatu vaimuga kokku näiteks Elise Auna

8: (117) Tartu uudised 97/02/26(http://www.postimees.ee/leht/97/02/26/tartu/uudis.htm) saanud. Hobust ei tohi karta, ütleb rahvatarkus, teda peab armastama

1: (1000)Täna97/01/10(http://www.postimees.ee/leht/97/01/10/tana.htm) iga euroametnik. Kordamine on tarkuse ema, ütleb vanasõna. Ega muidu ju Euroopasse pääse, kui tükid üle korratud.

2: (968) Postimees-esilehekülg 97/07/30(http://www.postimees.ee/leht/97/07/30/ index.htm) suuremat solidaarsust. Iseenesest samuti mõistlik, sest vanasõna põhjal võiks öelda: kes maksab arved, tellib varem või hiljem muusika

3: (520) Postimees-esilehekülg 97/03/17(http: //www.postimees.ee/leht/97/03/17/ index.htm) Nõnda meenutabki Siimanni esialgne kaadripoliitika vanasõna: tasa sõuad, kaugele jõuad. Ja kui erakorralised valimised vahele ei

4: (468) Olnust Olevale 97/07/14(http://www.postimees.ce/leht/97/07/l 4/olnusthtm) ja puutumatu. Talupered omavahel sõbralikumad. Vanasõna ütleb, et põllumees on põline rikas. Seda ta ka tõestas oma tööga. Igas

5: (427) Kultuur 97/04/02(http://www.postimees.ee/leht/97/04/02/kultuur.htm) pole veel alanud (tähtaeg 1. oktoober 1998) ning kuna vanasõna järgi loetakse tibusid sügisel, pole paha sellest veelkord

6: (354) Sport97/04/24(http://www.postimees.ee/leht/97/04/24/sport.htm) lõpptulemusest. Küllap on ka Lindströmile tuttav vanasõna lõpp hea, kõik hea. Kuld tagaks talle eluaegse sangaripensioni, medalita

7:(333)Arvamus97/01/18rhttp://www.postimees.ec/leht/97/01/18/arvamus.htm) Viljandimaa Seda vanasõna peaksid meie praeguse elu korraldajad ikka meeles pidama. Ei ole

8: (270)Täna97/05/19(http://www.postimees.ee/leht/97/05/19/tana.htm) 18. mai, ETV Nagu lind, nõnda laul, ütleb vanasõna eksimatult. Karmel Eikner on ennast vaatajate silmade võrkkesta

9: (218) Kes on kus 97/05/07/http://www.postimees.ee/leht/97/05/07/tartu/ kesonkus.htm) selget leiba, selgemat sepa emanda. (Soome vanasõna) Sepatöö on üks vanemaid käsitööalasid Eestis, sepp ise

10: (218)Arvamus97/06/13/http:/www.postimees.ee/leht/97/06/l 3/arvamus.htm) selle eest tugevasti kritiseerinud. Paraku kehtib siin vanasõna, et kes pärast naerab, naerab paremini. Kui näiteks Poola põllumajandus

11: (218) Sport 97/09/17(http://www.postimees.ee/leht/97/09/l 7/sport.htm) kasvatust tudeeriva Tanskase osas peab hästi paika vanasõna "töö kiidab tegijat" – ta on riistvõimlemist harjutanud juba neliteist

12:(208)Arvamus97/09/09(http://www.postimees.ee/leht/97/09/09/arvamus.htm) tundus küll olevat puhas demagoogia (meenub vanasõna: kes teisele ütleb, see ise on). Demagoogias süüdistamine meenutab

13: (197) Postimees ’Extra’ 97/02/01 (http://www.postimees.ee/leht/97/02/01e/index.htm) saamises on mitmed asjad hakanud mind häirima. Vanasõna ütleb: kus viga näed laita, seal tule ja aita. Ei jäägi muud üle kui teha

14:(177)Extra’Film97/05/244(http://www.postimees.ee/leht/97/05/24e/film.htm) naine sind üheksa korda tagasi," võib osundada tuntud vanasõna ajakohasemale tõlgendusele. Hugh Wilsoni filmi "Petetud naiste klubi"

15: (177) Krimi 97/08/06(http://www.postimees.ee/leht/97/08/06/krimi.htm) töötajat. "Mis on selle loo moraal? Nagu ütleb Hiina vanasõna – tasuta lõunat ei ole olemas." Süüdimõistva otsuse korral saab

16: (177) Kultuur soovitus97/08/29(http://wmv.postimees.ee/leht/97/08/29/kultuur/ soovitus.htm) Marguste alati silma paistnud erilise tekstivaistuga. "Vanasõna – vana hõbe" võiks ehk pealkirjastada kogu tema vokaalloomingut, kuigi

17: (166) Sport 97/02/13(http://www.postimees.ee/leht/97/02/13/sport.htm) tõestanud, et tema jaoks on rahast tähtsam iidne vene vanasõna "ärgu olgu sul sada rubla, olgu sul sada sõpra" (tõsi, arvestades

18: (156) Välisinfo97/02/05(http://www.postimees.ee/leht/97/02/05/valis.htm) pole Venemaa valmis integreeruma. Ta ei taha olla vene vanasõna kasutades veest vaiksem ja rohust madalam. Venemaa ei taha mängida

19:(156)Välisinfo97/03/14(http://www.postimees.ee/leht/97/03/14/valis.htm) võiks ju tore olla, aga Vagnoriuse vastased meenutavad vanasõna "Ära müü püüdmata karu nahka". Asi on selles, et pole veel selge, kes ja

20: (156)Kohalikud kirjad 97/05/28(http://www.postiniees.ee/leht/97/05/28/tartu/ kirjad.htm)

juhtunud ka kooliharidust saama, siis käib tema kohta vanasõna "Haridus matsi ei riku!".

21: (156) Sport 97/09/03(http://www.postimees.ee/leht/97/09/03/sport.htm) otseses mõttes näpud kroonikirstu põhjas. Ometi ütleb vanasõna, et kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Päästva messiase rolli

22:(145)Välisinfo97/03/06(http://www.postimees.ee/leht/97/03/06/valis.htm) peavad seda kommertslikuks. Leedulastel on vanasõna: nimi ei riku asja. Niisiis pole asi nimetuses, vaid hoopis selles, et

23: (l45) Postimees’Extra’97/03/22(http://www.postimees.ee/leht/97/03/22e/index.htm) riigikohtu otsuseni, need pole lõplikud. Vanasõna ütleb, et suured vargad sõidavad tõllas, väiksed ripuvad võllas.

24:(125)Extra’Jess97/03/222(http://www.postimees.ee/leht/97/03/22e/jess.htm) ei pila siirast usku). Idanaabritel on vahva vanasõna, mis maakeelde ümberpanduna kõlab umbes nii: kui varastada, siis juba

26: (104) Sport 97/02/26(http://www.postimees.ee/leht/97/02/26/sport.htm) suuski, ent soomlastele mitte. Vägisi tuleb meelde vanasõna kingsepast, kelle majas pole kunagi korralikke saapaid.

27: (104) Extra’Elu 97/06/077(http://www.postimees.ee/leht/97/06/07e/elu.htm) kui olekski, võibolla lõhuksime sellegi ära? Üks eesti vanasõna ütleb: parem on pingi all rahuga kui pingi peal rahuta. Kas peaks ümbruskonna haiglatesse. Ilu nõuab ohvreid, ütleb ka vanasõna. Jääb üle loota, et kuldsel sünnipäevalapsel jätkub ka tulevikus

Mis puudutab argiarvamuste tõesust, siis tundub, et argiarvamuste omadusi võiks iseloomustada – Tartu Ülikooli rahvaluule õppetooli asukoha nimetust kõrgkooli ametlikus majaloendis arvestades päris kohase kõrvutusena – Karl Marxi poolt aktiivselt analüüsitud mõistega lisaväärtus. Lisaväärtus tähistas töö lõpptulemuse väärtust, mis on suurem, kui selle produkti tootmisel tarbitud väärtuste summa (Marx 1979: 13). Ka argiarvamused üldistavad olemasolevaid fakte (seostades seostamatuid asjaolusid, väites tõestitoimunud kokkulangemist tingimusteta olemasolevaks kausaalsuhteks jne), mille tulemusena saab argiarvamuse tõene osa juurde mingi koguse tõde. Kui see tõde on väljendatud justkui kollektiivse pärimuse vahendusena, muutub argiarvamus varasemast väärtuslikumaks – „kaalukamaks”, paikapidavamaks. Ilmselt baseerub enamik üldistusi tegevaid argiarvamusi mingil kindlal veendumusel, toogem näiteks „kahvlieksempli” – kui nuga maha kukub, tuleb meesterahvas külla. Usutavasti on noa või kahvli mahakukkumisele järgnenud mõnigikord tõepoolest uskumusele vastavalt mehe/naise külaskäik. (8)

Siinkirjutaja on varemalt nii argiarvamuste uurimise esmavisandis (kogumikus „Contemporary Folklore” – Järv 1996a: 213, 216) kui teisal vahendatud definitsioonides (Järv 1996b: 50; Järv 1997: 28) rõhutanud Dickson-Gouldeni määratlusele toetudes argiarvamuste vähemalt osalistki väärust. Siiski tundub otstarbekas definitsioonis argiarvamuste väärusastme olemasolu tahaplaanile jätta. Leea Virtanengi on seisukohal, et „traditsiooniline teadmine”, argiarvamus, ei tarvitse olla alati sugugi väär (Virtanen 1994: 17). See, mis tänapäeva mõistes on väär, ei pruugi seda olla tingimata ka tulevikus. Ja vastupidi, seisukoht, mis tundub tänapäeval tõene, võib osutuda tulevikus ekslikuks. Ka Alan Dundesi kinnitusel ei tohiks ingliskeelse mõiste superstition defineerimisel kasutada ’tõesust’, kuivõrd mõned säärased uskumused, iseäranis ilmaended, on teaduslikult tõendatavad (Dundes 1975: 89). (9)

Argiarvamuste võimaliku tõesuse või vääruse üle võibki jääda arutlema, näiteks Archer Taylor on väitnud, et ilmavanasõnad (sisuks reeglina ilma ennustamine mõne märgi järgi) peavad paika vaid neid üldiselt võttes.

Kui aga ilmavanasõnu vaadelda vähegi põhjalikumalt, osutuvad need meteoroloogide silmis väheväärtuslikeks (Taylor 1931: 113). Kuna argiarvamused on reeglina mõnevõrra üldistavad, ning vähemasti osalt seetõttu väärad (st ei kehti absoluutselt igal juhul), võiks argiarvamuse määratlus olla – sagelikasutatav lühike üldistav mõtteavaldus, mis reeglina on üsna püsiva sõnastusega ning mis võib ka osalt või täienisti väär olla. Muidugi annab nii laialivalguv definitsioon uurijaile võimaluse mahutada selle alla üsna palju lauseid, uskugem siiski, et mitte mida iganes. Küsitluse puhul oli vastajaile tutvustatud argiarvamusi kui „üldlevinud seisukohti meie igapäevaelust”. Samuti oli lisatud soov saada sarnaseid arvamusi, „mida tihtipeale usutakse, kuigi see ei tarvitse tõestatud olla”„. Täpsemalt määrata argiarvamuste olemust aitasid ehk juurdelisatud 113 väidet, millega nõustumist uuriti.

4. Uued argiarvamused

Uusi argiarvamusi esitasid nii mees- kui naissoost vastajad üsna võrdsel määral – vastavalt 92 ning 123. (10) Mõningaid erinevusi nais- ja meessoost vastajate vahel ilmselt siiski on. Ühest soomlaste tehtud noorsoo maailmapildi-uurimusest selgus, et tüdrukud uskusid maagilisse, üleloomulikku enam kui poisid. Samuti sõltub „usklikkus” vanusest – mida vanemaks vastajad said, seda enam vähenes näiteks usk sellesse, et teed ületav must kass õnnetust toob (vt Helve 1987: 115, 242). Ka meie püüdsime – mitmete argiarvamuste maagilisust arvestades – vastajate enda esitatud arvamuste põhjal leida vanusest ning soost sõltuvaid erinevusi. Vanused on tulemus enamvähem ootuspärane – mida vanemad vastajad, seda vähem esitatut usuti (vt joonis 1). Seevastu sooti jagunes uskumine esmapilgul mõnevõrra kummaliselt – enda esitatud argiarvamusi uskusid meessoost vastajad ligi poole rohkem kui naissoost vastajad (joonis 2). Ilmselt tulenes see küll osalt ka sellest, et poisid esitasid argiarvamusi üldse enam.

Oleme juba sama küsitluse tulemuste varasemates eri aspektidest käsitlustes mitmel korral juhtinud tähelepanu kasutatud küsitlusviisi võimalikele miinustele. Puuduseks oli kindlasti asjaolu, et me ei saanud täpsustada esitatud uute argiarvamuste konteksti. Näiteks väidete DJ-d on küürakad ning Diskorid on küürakad puhul (mõlemad Tartu 8. Keskkoolist) võiks ju ehk uskuda, et tegu on väikese grupi poolt kasutatud väljendiga ning mitte näiteks (pinginaabrite?) naljategemisega, kuid päris

kindel see pole. Ilmselt käitusid rõõmsameelsed koolilapsed-üliõpilased mitte just traditsioonilisele küsitlusele vastamisel üsna mitmel korral naljatlevalt. (11)

Üsna kindlalt ei tähenda meie küsitlusega kogutud argiarvamuste arv, nagu oleks võimalik ühelt inimeselt saada kõige enam kaks argiarvamust. Küsitluse algetapil oli eesmärk teine – kontrollida hüpoteesi argiuskumuste ühe tekkepõhjuse kohta (ühiskonna jaotumine sotsiaalseteks gruppideks). Sellest tulenevalt sooviti vastajailt küsitluse mahukamas osas reageerimist teatud väidetele. Kuigi küsitluse läbiviijatele saadetud kaaskirjas rõhutati, et argiarvamuste tundmise ning nendega nõustumise noteerimise kõrval on sama oluline uute argiarvamuste hankimine, võib uskuda, et regiooniti üsna erineva „saagi” põhjuseks on küsitluse tingimused – piiratud aeg, uute arvamuste ootamine alles sajakonnale küsimusele vastamise järel. Oma osa mängib selle puhul kindlasti ka vastajate inimlik väsimus ning mugavus. Näiteks Pille Põldmets täheldas oma uurimuses, et inimesed jätsid tihtipeale ankeedis märkimata erinevused enda poolt ja küsitluskavas esitatud väidete vahel, alles üleküsimisel ilmnes vastuste puudulikkus (Põldmcts 1996: K). Ilmselt annakski anonüümse küsitluse asemel adekvaatsema tulemuse otsene vestlus. Kindlasti segas vastajaid ka vastamine koolis. Koolis kogutud küsimuste kohta on märgitud, et mõju võib avaldada koguni see, millises ainetunnis vastati (Helve 1987: 48).

Tuntud vormiga vanasõnu esitati ühtekokku paarkümmend, neist üle ühe korra mainiti järgmisi (12) : Hommik on õhtusi targem; Ega käbi kännust kaugele kuku; Kes kannatab, elab kauem; Kes otsib, see leiab. Ühel korral mainitutest toogem samuti mõned näited: Vana arm ei roosteta; Ilu ei tohi patta panna; Valel on lühikesed jalad.

Argiklišeede ja -fraaside alla käivad järgmised üldtuttavad tõdemused Kõige eest elus tuleb maksta; Palju õlut juues tuleb õllekõht jms.

Üsna palju esitati uute argiarvamustena vastuseks stereotüüpe, arvatavasti seepärast, et vastajailt küsiti erinevaid stereotüüpe juba ka küsitluse „põhiosas”. Seejuures esitati nii rahvuslikke (Kõik mustlased on vargad; Kõik rootsi mehed on homod), erialalisi (Üliõpilastel on tüüpilised üliõpilaste näod; Kõik kelnerid on joodikud; Filoloogid on nohikud ja vanatüdrukud), soolisi (Kõik mehed on ühesugused; Kõik mehed on sead; Kõik mehed petavad) kui sotsiaalseid (Vanatüdrukud kasvatavad kasse ja kaktuseid) stereotüüpe.

Suurel hulgal pakuti välja ka argiuskumusi ning endeid (Kui peegel maha kukub, siis on seitse aastat õnnetust; Kui pääsukesed lendavad madalalt, tuleb vihma; Kui nõeluda riiet seljast võtmata, siis tulevad lollid lapsed).

Argiarvamuste temaatika hõlmas kõikvõimalikke valdkondi. Silmatorkav on tervisega seotud teadete suur osakaal (Porgandit süües paraneb nägemine; Suitsetamine on ohtlikum kui joomine; Kanep on täiesti kahjutu; Meestel juuksed kasvavad kiiremini kui naistel; Söögi vahele ei tohi juua). Hulk teateid püüdis millegi põhjal tõlgendada inimese olemust, näiteks otsustati inimeste omaduste kohta tema käitumise (Rohkest naerust tunned ära lolli), füüsiliste parameetrite (Ilusad naised on rumalad; Inimestel, kellel on nina- ja lõuaotsal vagu, on kurjad; Kellel on laiad kõrvad, see on musikaalne; Lühemad inimesed on energilisemad) või elukutse järgi (Enamus med. õdedest on n.ö. "nõrga püksikummiga"; Kõik kelnerid on joodikud). Ilmekalt kirjeldati inimestevahelisi erisusi (Mehed on valdavalt loogilised mõtlejad, naised tegutsevad impulsiivsemalt ja on emotsionaalsemad), tihtipeale sisaldasid need sõnasõnaliselt väljendatud (Soome mehed eelistavad eesti naisi rohkem kui omi naisi) või varjujäävat vastandamist (Neegrid on kõik inimsööjad ja laisad).

5. Argiarvamustest vanasõnadeni?

On üks oluline omadus, mille poolest siinses artiklis mitmel viisil kõrvutatud argiarvamused ning vanasõnad erinevad – poeetilisusaste. Arvo Krikmann (1997: 21) on võrrelnud teiste parömioloogiaklassikute definitsioone ning toonud vanasõnade definitsioonidest välja järgmise ühisosa: vanasõna on traditsiooniline, lühike, didaktilise tendentsiga, poeetilise vormiga. Kui esimesed tunnused argiarvamusigi iseloomustavad, siis viimaste suhtes erinevad „keskmised” argiarvamused (13) „keskmistest” vanasõnadest silmatorkavalt – vanasõnad on reeglina poeetilised, metafoorsed, (mittevanasõnadest) argiarvamused aga pole.

Teisalt pole poeetilisus sugugi omane kõigile „tõelistele” vanasõnadele: „Kui piiritleda poeetilisus semantilise teisenduse ja/või kõlalise orientatsiooniga või eufonismiga, on ikkagi hulk vanasõnu, milledel need tehnilised tunnused puuduvad.” (Krikmann 1997: 21). Vastajadki esitasid selliseid vanasõnu argiarvamustena: Tee teisele seda, mida tahad, et sulle tehakse. Juba Archer Taylor on maininud mitmeid valdkondi, kus kasutatakse metafoori juhuslikult ja mida saab sageli võtta bukvaalselt – viited ajaloolistele sündmustele, tavaõigus, sotsiaalsete ja lingvistiliste gruppide iseloomustamine, ilm, tervis, kindlad sageli ettetulevad sotsiaalsed situatsioonid (Taylor 1931: 82). Üsna suurel määral käsitleb sama teemaringi ka käesoleva küsitluse vastuseks saadetud aines.

Otto Moll pakub saksa materjali põhjal paröömiale klassifikatsioonis välja lisaks (piltlikele) vanasõnadele nendega sarnased, kuid mittepiltlikult väljendatud ütlused – Sinnspruch (sentents) ning Grundsatz (maksiim). Lisaks esitab ta märksa detailsema jaotuse alagrupis Sprichwörterliche Redensarten. Viimases on leidnud koha vormilt vanasõnale lähedased ütlused, mis „muutuvad sageli vanasõnadeks” ning mis on jaotatud järgmistesse alagruppidesse – nn talupojareeglid, kalendri- ja ilmastikuütlused, söögi- ja tervishoiureeglid, õigusütlused, uskumusütlused, elukutse-pilked (Krikmann 1997: 24-25). Ka vene uurija Grigori Permjakov (1971: 37-43) on oma liigitusse loonud üsna sarnase alajaotuse „"деловые" изречения, сходные с пословичными.Siinse artikli argiarvamustega sarnanevad tema jaotuse alapunktide 2.1.1 ja 2.1.2 all olevad vanasõnadele lähedased „tarbe-”ütlused, mille hulgas on ka ended ja uskumused.

Kuidas ikkagi paigutuvad argiarvamused paröömidc genealoogias? Arvo Krikmann usub vanasõna „maaslamajat ei lööda” olevat geneetiliselt „rusikavõitlust reguleeriv tavaõiguslik säte” (seega siis tarbetarkus, mis laiemalt tuntuna võib olla ka argiarvamus), kuid väljendab kindlat veendumust, et ütluse „põhiline käive” on toimunud juba metafoorsel tasandil (Krikmann 1997: 40). Teadmata küll erilisi uurimusi vanasõnade metafoorsuse mõjust nende kestvusele, tunduvad käibele jäävat pigem metafoorsed vanasõnad. Eksperimendi korras püüti „Vanasõnaraamatu” (VS) vanasõnatekstide tuhatkonna tõlgendusega – nimetagem neid metavanasõnadeks – kõrvutada eriteemalisi laekunud argiarvamusi. Pisteliselt kontrollides leidsime üsna suurele hulgale argiarvamustest metavanasõnade seast ka vasted.

Eelnenu põhjal tekkis mõte, et võibolla pole argiarvamuste ning vanasõnade puhul tegu mitte venna ja õe, vaid ema ja lapse suhtega. Võibolla on argiarvamused arenguetapiks teel teadasaadud tarkusest vanasõnani. Ehk vanasõnavormumise teed pikemalt kirjeldades: on mingisugune igapäevaelust tulenev tarvilik tarkus – ehk tarbetarkus – mis sõnastatakse oma kogemuse põhjal. Kui see saab juba tuntud tõeks, hakkab teave levima ka mitte ainult iseenese läbielatu ning iseenese otsuse põhjal, vaid folkloorilis-laenulise kõneüksusena, anonüümse argiarvamusena. Mõned avastatud-sõnastatud tõdedest saavad aga kunstilise kuju. näiteks kellegi poolt sellele metafoori lisamisel. Seega on tekkinud juba vanasõna, mille tuntus kasvab kujundlikkuse ning meeldejäävuse tõttu otse tohutuks.

Kirjandus

Bausinger. H. Name und Stereotyp. – Stereotypvorstellungen in Alltagsleben. Beiträge zum Themenkreis Fremdbilder- Selbstbilder – Identität. (Münehener Bciträge zur Volkskunde.) Herausgeben von Helge Gerndt. München 1988.

Dundes. A. Folk Ideas as Units of World View. – Journal of American Folklore 84. 1971, lk 93-103. Dundes. A. The Structure of Supcrstition. – A. Dundes. Analytic Essays

in Folklore. Studies in Folklore 2. Paris-New York 1975. lk 88-94. Dundes. A., Arewa. E. Proverbs and the Ethnography of Speaking Folklore.

– A. Dundes. Analytic Essays in Folklore. Studies in Folklore 2. Paris-New York 1975. lk 35-49.

Helve, H. Nuorten maailmankuva. Seurantutkimus pääkaupunkiseudun erään lähiön nuorista. Helsinki 1987.

Järv, R. An Outline of Everyday Credos: from the Aspect of Gender and Profession. – Contemporary Folklore: Changing World View and Tradition. Ed M. Kõiva. Tartu 1996(a). lk 213-233.

Järv, R. Millised on kõik punapead? Argiarvamuste näide: tüükate peal proovitud 113 väidet. – Vanavaravedaja 3. Tartu 1996(b). lk 50-57.

Järv, R. The Only Good Stranger Is a Dead Stranger? Stereotypes – Identity of Peripheries: Minorities, Borderlands and Outskirts. Vanavaravedaja 5. Ed E.-H. Västrik, L. Saarlo. Tartu 1997. lk 27-40.

Kaasik, M. Uskumusteadete ülesehitus. Katse rakendada Dundesi ebausu struktuuri skeemi eesti konnapärimuse uurimisel. – Vaga Vares. Pro Folkloristica 4. Toim J. Oras. Tartu 1996. lk 45-53.

Knuutlila, S. Kansanhuumorin mieli. Kaskut maailmankuvan aineksena. SKS toimituksia 554. Helsinki 1992.

Krikmann, A. Sissevaateid folkloori lühivormidesse. I. Tartu 1997.

Krull, H. Filosoofi ametid. – Postimees, 18. märts 1997. lk 18.

Kuusi, M. On the aptness of proverbs. – Mind and Form in Folklore. Selected articles. Studia Fennica Folkloristica 3. Ed by H. Ilomäki. Helsinki 1994, lk 105-113.

Marx, K. Lisaväärtusteooriad (Kapital. IV k). Esimene osa. Tallinn 1979. Permjakov, G. Паремиологический эксперимент. Материалы для паремиологического минимума. Москва 1971.

Põldmets, P. Argiuskumused. Proseminaritöö 1996. Käsikiri Tartu

Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.

Rebane, E.-M. Uskumused ja argipäevatavad. Proseminaritöö 1996.

Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.

von Sydow. C. W. Popular Dite Tradition. A Terminological Outline. – Selected Papers on Folklore. Copenhagen 1948. lk 106-126.

Taylor, A. The Proverb. London 1931.

VS = Vanasõnaraamat. Koost A. Hussar. A. Krikmann. I. Sarv. Tallinn 1984. Virtanen. L. Punatukkaiset ovat intohimoisia. Arjen uskomuksia. Porvoo-

Helsinki-Juva 1994.

Allikad

Argiarvamuste küsitluse käigus kogutud materjal, 1995-1996. Autori valduses.

1) Siin ja edaspidi esitatud näited pärinevad argiarvamuste küsitluse käigus

(1995 1996. küsitlusest lähemalt vt Järv 1996a: 213 218) vastajate poolt väljapakutust. Küsitlusega koguti 427 inimeselt 235 väidet, sellele vastasid 1995. a sügisel Tartu Ülikooli kolme eriala tudengid ning Tartu 8. Keskkooli 10., 11. ja 12. klassi õpilased. Lisaks saadeti küsimustikud välja koos Eesti Rahvaluule Arhiivi küsitluskavadega talvel 1996 Eesti erinevatele koolidele; vastasid Kullamaa Keskkooli 10. ja 12. kl, Kuressaare Gümnaasiumi 11. kl, Rakvere Reaalgümnaasiumi 11. ja 12. kl, Ambla põhikooli 9. kl, Jõhvi I Keskkooli 9. kl, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 10. ja 12. kl, Kehtna kooli 9. kl ning Retla kooli 9. kl õpilased. Siinses käsitluses jäid arvesse võtmata Puurmani Keskkooli 11. kl, Kirivere Põhikooli 7. kl, Palamuse Keskkooli 12. kl, Rasina Põhikooli 9. kl, Pärnu-Jaagupi Keskkooli 11. ja 12. kl ning Häädemeeste Keskkooli 11. kl õpilaste vastused; nende saadetised jõudsid õnnetu juhuse läbi autorini alles pärast käesoleva artikli valmimist.

2) Mõistagi ei usuta ka kõigisse enda esitatud argiarvamustesse (vt joonis 2).

3) Seoses väljendi common sense sagedase tõlkimisega eesti keelde ’tava-’ ehk ’talutpojatarkusena’ mainigem Hasso Krulli poolset tähelepanujuhtimist viimase sobimatusele ’common sense’ vasteks. Väljendiga peetakse silmas argimõtlemist ehk tavamõistust (vrd Krull 1997), mille tarkusmäär ei ole nii kõrge.

4) Kuigi rahvusvahelise loomusega, pole just eriti sagedane ka argiarvamuste võõrkeelsus. Üks vastaja (Tallinnast pärit arstitudeng) pakkus kaks võõrkeelset vanasõna argiarvamusena siiski välja: Yrittänyttä ei laiteta ning Early bird catches the worm.

5) Järgnev jutt käib eelkõige „päris”, kujundlike vanasõnade kohta (vrd p 5).

6) Siiski on ka erandeid, küsitluse käigus pakkusid vastajad argiarvamusena välja mõnesid pikemaid kirjutatud katkeid, nagu Kala ei salli kolme vett (ühes ujub, teises keedetakse, kolmandat juuakse peale) – paneb kõhu valutama (vrd Taylor 1931: 125); või siis Eesti keel on maailma kõige ilusam keel. See tehti kindlaks 1920-ndatel ühel võistlusel. Teise koha saavutas itaalia keel. Eesti keele demonstratsioonlauseks oli „üks kits läks üle silla „. Teistel andmetel sai eesti keel teise koha itaalia järel.

7) Et tegu polnud käesoleva artikli sügavama eesmärgiga, ei vaadeldud kõiki võimalikke vastavaid termineid. Kasutatud otsingusõnade juures piirdusin ainult mõistetega ’vanasõna’ ning ’rahvatarkus’.

8) Juhtigem tähelepanu ka ühele selle argiarvamuse vastuvõttu soodustavatest tingimustest – kukkumise tõenäosus on suhteliselt suurem siis, kui kasutuses on hulk kahvleid, näiteks võõruspeol või selle ettevalmistamisel. Veelgi võimendab võimalikku kahvlikukkumist kohaletulev/-tulnud rahvahulk, kellele mahakukkumisfakt elavdavalt ja järeldustetegemist soodustavalt mõjub.

9) Eestikeelse vaste ’ebausk’ puhul on väärus paratamatult mõistes juba justkui olemas, mispärast ilmselt tuleks tõesti eelistada terminit uskumusteade (vrd Kaasik 1996:46).

10) Osa vastanuist jättis enda soo täpsustamata.

11) Vrd Kui hamburger on hästi tehtud, siis ta on maitsev; Kui lund sajab, siis laibad ei haise. Ka tuntud vanasõna argiarvamusena esitamise Kui päike paistab, aga vihma sajab, siis nõiad vihtlevad (vastaja väitis uskuvat!) puhul tuleb vist küll vaid kulme kergitada. Osa vastajaid esitas meile argiarvamustena (ilmselt) enda seisukohti (Õlle, kartuli krõpsud, saun ja sõbrad on üks meeldiv asi ja käib kõik kokku).

12) Juhtigem tähelepanu uute argiarvamuste esitamisel võimalikule kuid igatahes mitte tõestatavale -, koolis tavalisele naabri teadmiste kasutamisele. Nõnda näiteks pärineb vanasõna Hommik on õhtusi targem kuuest üleskirjutusest neli Kullamaa Keskkooli 12. klassist, kaks TÜ II kursuse juuratudengeilt, mõnevõrra sõnastuses varieeruva (Ega) käbi kännust kaugele (ei) kuku viiest üleskirjutusest kaks Kullamaa Keskkooli 10. klassist ning kaks sama kooli 12. klassist. Kullamaa Keskkooli 10. klassist pärinevad ka vanasõnade Kes kannatab, elab kauem ning Kes otsib, see leiab üleskirjutused kumbki kahel korral.

13) Mõningal määral võib argiarvamustes kohata küll pisut kujundlikumaid ütlusi, nagu näiteks Kehakultuurlastel lõpeb taip õlakõrgusel jne.