Käesolev töö jätkab varem alustatud vilepillialast uurimust. Seekord on vaatluse all vilepillilood. Eesmärgiks oli üles leida kõik vilepillilood ja teha neist muusikaline analüüs. Antud uurimuses vaatluse all olevad pillilood pärinevad järgmistest allikatest:
1. Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna heliarhiiv ja pillilugude kartoteek;
2. Trükised (T. Allikas "Eesti rahva mängutükid").
46 pillilugu on pärit seitsmeteistkümnest erinevast kihelkonnast ja kaks lugu on üles kirjutatud Tallinnas elavalt inimeselt. Esitajad on valdavalt olnud mehed, üks lugu on ka naisterahvalt üles kujutatud. Vaadates lugude arvu pillimeeste järgi, tuleb esile tõsta Ain Parki Sangastest(7), Karl Akermanni Urvastest (4) ja Tõnu Sestverki Kuusalust (4). Mitmes oma loos käsutavad nad ühte ja sama muusikalist motiivi.
See annab tunnistust esitajate varieerimisvõtete väljakujunemisest ja omapärast. Lugusid on esitanud üldse 23 erinevat mängijat. Toon ära vaadeldavates lugudes kasutusel olevad heliread (tabel 1).
Tabel 1.
| 1. |
|
|
|
|
|
|
|
G |
|
a |
|
h |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1 |
| 2. |
|
|
|
|
|
|
|
G |
|
a |
|
h |
|
c |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5 |
| 3. |
|
|
|
|
|
|
|
G |
|
a |
|
h |
|
c |
|
d |
|
|
|
|
|
|
|
11 |
| 4. |
|
|
|
|
|
|
|
G |
|
a |
|
h |
|
c |
|
d |
|
e |
|
|
|
|
|
7 |
| 5. |
|
|
|
|
|
|
|
G |
|
a |
|
h |
|
c |
|
d |
|
|
|
|
|
g |
|
3 |
| 6. |
|
|
|
|
|
|
|
G |
|
a |
|
h |
|
c |
|
d |
|
e |
|
f fis |
|
|
|
1 |
| 7. |
|
|
|
|
|
fis |
|
G |
|
a |
|
h |
|
c |
|
d |
|
|
|
|
|
|
|
1 |
| 8. |
|
|
|
|
|
|
|
G |
|
|
|
h |
|
|
|
d |
|
e |
|
|
|
|
|
1 |
| 9. |
|
|
|
|
|
|
|
G |
|
a |
|
h |
|
c |
|
d |
|
e |
|
|
|
|
|
1 |
| 10. |
|
d |
|
|
|
fis |
|
G |
|
a |
|
h |
|
c |
|
d |
|
e |
|
|
|
|
|
1 |
| 11. |
|
d |
|
e |
|
fis |
|
G |
|
a |
|
h |
|
c |
|
d |
|
|
|
|
|
|
|
2 |
| 12. |
|
d |
|
e |
|
fis |
|
G |
|
a |
|
h |
|
c |
|
d |
|
e |
|
|
|
|
|
2 |
| 13. |
|
|
|
e |
|
fis |
|
G |
|
a |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
| 14. |
|
|
|
e |
|
fis |
|
G |
|
a |
|
h |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2 |
| 15. |
|
|
|
e |
|
fis |
|
g |
|
gis a |
|
h |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1 |
| 16. |
|
|
|
|
|
|
|
G |
|
a |
|
b h |
|
c |
|
des |
|
|
|
|
|
|
|
1 |
| 17. |
|
|
|
|
|
fis |
|
g |
|
a |
|
h |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2 |
17.
fis
g
a
h
2
Kokku on erinevaid heliridu 17, enamus neist suure tertsiga tugiheli ja 3. astme vahel (tüübid 1–12). Need on transponeeritud tugihelile G. Väikesetertsilisi on vähe (tüübid 13–15). Enamik lugusid põhineb funktsionaal-harmoonilisel laaditunnetusel. Tüübid 16-17 on arhailisemates laadides. Kitsa ulatusega (kvart, kvint) on:
a) vilepillipärased lututamised;
b) regilaulu arendused;
c) primitiivsemad tantsulood.
Laiema ulatusega (sekst-noon) laadid on seotud uuemate tantsuviisidega. Aga siingi tuleb välja arvata mõningad lood, mis on regilaulu arendustena omandanud laiema ulatuse tänu pilli tehnilisele omapärale, pole aga muutunud seeläbi funktsionaalharmoonilisteks.
Muusikaline vorm.
Vormiliselt võib pillilugusid jagada järgmiselt (vt. tabel 2):
1) motiiviline arendamine;
2) regilaulu viisist lähtuv vorm (vt. näide 1);
3) pikemad vormid (vt. näide 2).
Tabel 2.
motiiv regilaul tantsulugu
polka valss
8 10
18 10 18
Motiiviline arendamine iseloomustab improvisatsioonilist lututamist, mis lähtub vilepilli ehitusest. Regiviisi arendus seisneb tihti rütmiliste vabaduste käsutamises ja ka melismaatikas. Kuna pole teateid vilepilli järgi tantsimisest, toob see pikemate vormide puhul kaasa rütmilisi vabadusi. Näites 1 esitatud pillilugu võib võrrelda regiviisiga Urvastest (H.Tampere "Eesti rahvalaule viisidega" V, nr. 146). Selgub, et muudetud on rütmi, viisi ja kvadraatsust, meloodiakaar jääb aga samaks.
Toon ära ühe tüüpilise lututamisloo vormiskeemi (vt. joonis 1) ja motiivide variandid (näide 3).
Joonis 1.
i x l a 1
b 1 a 1 bi 1 a 1 b 1
i a i b2
l al l b3 1 a b4 l
1 a , b5 ,
a L b6 J
x – sissejuhatus, pikk noot kvinttoonil
a – motiiv, mis on loo aluseks
b – motiivist a tuletatud teiselt kõrguselt algav rütmiliselt varieeritud
motiiv
Vilepillilugude rütmika tuleneb nii sõrme kui keele headest kasutusvõimalustest. Iseloomulikud on hüpped ja kiired käigud. Strihhidest kasutatakse staccatot, non legatot, legatot, marcatot ja topeltkeelt. Esineb ka palju melisme: trillereid, mordente ja eellööke. Oluliselt erinevad rütmi poolest lututamislood ja tantsulood. Lututamislugudes on väga vahelduv rütm, korrapäratult ja tihti jõutakse väljapeetud noodini. Tantsulugudes seevastu järgitakse vaatamata melismaatilisele improvisatsioonile kvadraatset mõtlemist.
[NB! 3 NOODInäidet]