Üks helevalge tuvi

Anu Vissel

Paljude (peamiselt jooksu- ja peitusemängude alguses on mängijail tarvis välja selgitada mängujuht või peategelane (kull, pimesikk, otsija), kes vastandub oma rolli tõttu kõigile teistele mängijatele. Valiku tegemiseks on praegustel õpilastel käsutusel mitmeid mooduseid ja võimalusi (loosimine, „näpu viskamine”, mõne tingimuse seadmine; kiireim reaktsioon, näiteks, kes suudab esimesena öelda „essa” jne.), kuid kõige sagedasem eesti ja vene laste seas on traditsiooniline liisutamine spetsiaalsete liisutussalmide e. liisklugemiste saatel. Liisutamine jätab laste arvates valiku tegemise juhuse hooleks, kus osavõtjatel ja liisutajal pole võimalust tulemust mõjutada. Liisutussalmi lugemine muudab selle protseduuri mõnusaks ning seda võib käsitleda ka kui mängu sissejuhatust (väikest mängu enne mängu enda algust).

Liisutuste kasutajad ja kirjapanejad. Liisutussalmide kasutajateks on väiksemad lapsed: eelkooliealised ja nooremate klasside õpilased. Kuna mänguiga on viimasel ajal laste seas pidevalt lühenenud, siis koos sellega muutub ka liisutuste kasutamise aeg lühemaks. Eesti koolipärimuse kogude alusel (RKM, KP 1-51) võiks arvata, et viimane mõnus aeg, kus veel „sobib” liisutusi kasutada, on 5. klass (vt. tabel 1). Kõigist liisklugemistest moodustasid 5. klassi õpilaste poolt üles kirjutatud salmid 21%. Selle klassi materjaliga võrreldes tundus 6. klassi õpilastelt liiga vähe kirja pandud olevat (9,6%). Tõenäoliselt on siin kätte jõudnud kriitiline periood, kus hakatakse lapselikke mänge häbenema, loobudes isegi nende meenutamisest. See valehäbi saab 8. klassiks mööda. Siis pole enam lapsepõlve harrastuste ja mängude kirjeldamisel pobleeme (24,3%). Niisugune hoiak jätkub ka 9. ja 10. klassis. Nooremate klasside vähese materjali põhjuseks on veel vähene kirjalik eneseväljendamisoskus. Tabeli andmeil laekus kõige rohkem materjali 8., 5., 10. ja 7. klassi õpilastelt.

Tabel 1.

Liisutuste ülekirjutajad klasside kaupa.

Kuigi koolipärimuse võistluses osalejatest moodustasid tüdrukud 62% ja poisid 38%, kujunes meid huvitava liigi üleskirjutajate seas tüdrukute osakaal veelgi suuremaks (83%), poiste panus taandus 15% (kusjuures 2% puhul oli tegemist anonüümsete osavõtjatega). Poisid loobuvad liisutussalmidest varemgi kui tüdrukud, hakates eelistama „näpu viskamist” („ameerika” või „meremehe kombel” otsustamist). Tagaajajaks saab kedagi ka provotseerida, näiteks narritades, või seatakse mängijaile mingi keeld, mida aga on võimatu mitte ületada, (küsimuseks on vaid, kes teeb seda esimesena).

Liisutussalmide tundmine linna- ja maakoolides. Liisutusi kirjutati üles 51 erinevast koolist. Kuigi üleskirjutuse sagedus ja nende tegelik populaarsus pole samastatavad nähtused, iseloomustab esimene siiski nende tuntust praegusel ajal. Tabel 2 iseloomustab laekunud materjali koolide lõikes.

Kõige rohkem liisutussalme andnud koolid.

Selle põhjal tundub, et liisutussalme teavad suhteliselt vähe suurlinnade õpilased. Ainsa erandi ses suhtes moodustab KP kõige produktiivsem kool – Tallinna 7. Kk. Rohkem liisutusi iga osavõtja kohta kogunes maakoolidest (Sillaotsa, Iisaku, Kõrveküla, Virtsu) või väikelinnakoolidest (Märjamaa, Keila). Liisutuste arv osavõtja kohta oli küllaltki kõrge ka Narva Eesti Keskkoolis.

Populaarseimad liisklugemised eestlaste hulgas. Eesti Koolipärimuse 51 köidet (ca 26912 lk.) sisaldavad 780 liisutust. Nende seas olid kõige populaarsemad:

1. Üki, kaki, kommi, nommi... (150)

2. Üks helevalge tuvi... (120)

3. A, b, c... (96)

4. Vanamees, vanamees kuuskümmend kuus... (35)

5. Kapten, kapten, kannan ette ... (34)

6. Nipp, napp naba... (18)

7. Punaste pükstega politsei... (18)

8. Entel-tentel... (15)

9. Nipp, napp null... (14)

10. Ralliauto number kaks... (13)

11.Otu-totu... (9)

12. Trips, traps, trull... (9)

Kõige populaarsematest liisklugemistest moodustavad enamuse traditsioonilised liisutused, mis on laste repertuaaris püsinud juba pikka aega. Suur osa liisklugemiste kartoteegi materjalist on kogutud aastail 1920-1930. Suhteliselt hilised seevastu on „Üki, kaki, kommi, nommi...”, „Nipp, napp, null...”, „Nipp, napp naba...” Mõnede liisusalmide puhul on kartoteegi andmeil aja jooksul toimunud väikesi ümbertegemisi, näiteks: „Punaste pükstega politsei...” sisaldas algselt algusvärsis sõna „kardavoi”. Kuigi „Rallisõitja (või „ralliauto”) number kaks...” tundub olevat väga kaasaegne, leiame juba 30. aastatest mõningaid lähedasi variante, nagu „Autotaks, number kaks...” Ehkki populaarseim liisutussalm „Üki, kaki, kommi nommi...” on temaatiliselt väga iseseisev, leidub taolist (moonutatud, liisutussalmidele tunnuslikku) numbrite loendamist kohati ka varasemas materjalis.

Teksti varieerimine. Pikka aega on väga populaarne olnud liisutussalm „Üks helevalge tuvi...”. KP tekstide võrdlemisel varasemate materjalidega, hakkab silma teksti ühtlustumine, redaktsioonide („Üks väike oaõis...”, „Siga sõitis kahvel seljas...” jt. kadumine). Sama nähtust võib märgata ka teiste pikemaealiste liisutussalmide puhul. Varieerumist võis rohkem leida liisutussalmide „A, b, c...”, „Kapten, kapten...”, „Väike neeger niki-näki...” puhul.

1. Na zolotom krõl'tse sideli... (13)

2. Võšel mesjats iz tumana... (12)

3. Katilsja apelsin po gorodu Berlin... (9)

4. Šol krokodil... (6)

5. Eniki-beniki... (5)

6. Stakan, limon... (5)

7. Eni-beni riki-faki... (4)

8. Šišel, mõšel... (4)

9. 1,2,3,4,5... (4)

10. Zajats belõi... (4)

11. Jehala mašina... (4)

12. Na kuhne babki dralis... (3)

13. Atõ-batõ šli soldatõ... (3)

Vene materjalis leidus u. 120 liisutussalmi.

Liisutamisel võib sõltuvalt liisutussalmi struktuurist eraldada kaht erinevat vormi:

1) Üheosalisel uisutamisel kestab liisutamine salmi lugemise aja (iga sõna juures näidatakse ühe lapse peale).

2) Kaheosalise liisutamise korral lõpeb salm küsimusega, millele liisutatu peab vastama. Vastusest sõltuvalt liisutamine jätkub (näit.”Mitu seppa peavad seda parandama?” - „Kuus.”). Mängija võib osaleda liisutamises ka kahe käega (näit. salmi „Tita jõi tassi kohvi...”, mõnikord ka „Otu-totu...” puhul). Salmi „Isa, ema, laps/ sina oled kraps” lugemisel tuleb sõna „kraps” ajal oma näpp lugeja peopesalt ära tõmmata.

Liisutustsükkel võib olla kas lühike või pikk. Lühikese liisutamise puhul leitakse vajalik mängutegelane üheainsa liisutamise järel. Lühike liisutamine võib olla määratud juba kasutatava liisutussalmi tekstiga, näiteks „Trips, traps, trull / sina oled kull.”. Kui see aga tekstist ei selgu, tuleb liisutus protseduuri suhtes algul kokku leppida „Kas teeme pikalt või lühidalt?” Pika liisutamise puhul tuleb uisutada niimitu korda, kuni alles jääb ainult üks mängija. Pikale tsüklile osutab samuti sageli liisutuse tekst, näiteks „Nipp, napp naba / sina oled vaba.”.

Liisutussalme kasutatakse jooksu- ja peitusemängude alustamiseks. Kõige sagedamini nimetatakse mitmesuguseid kullimängu liike, pimesikku, peitust, trifaad. Mitme salmi tekstist selgub ka mäng või selle mängu juhtmängija, kelle väljaselgitamiseks seda kasutatakse, näiteks „Ull, mull, trull / sina oled kull”. Mõnes kollektiivis võivad mängud ja liisutussalmid omavahel ka teatud vastavuses olla.

Liisutussalmide seas leidub selliseid, mida kohtab mitme rahva juures. Nende puhul võib ülevõtmine olla toimunud tõlgitult või tõlkimata kujul. Siinjuures on sagedasem viimane moodus, mis toob endaga kaasa võõrkeelse teksti (sageli tundmatuseni) moonutamise („Entel, tentel trika trei...”). Siia ei kuulu humoristlikud mitmes keeles sepistatud salmid, kus kahe keele üheaegne, segamini kasutamine on stiilivõte, suurendamaks kujutatava situatsiooni koomikat, näiteks „Eins, zwei, drei, varba vahel täi...” või „Punaste pükstega politsei...”.