Kas te usute kodukäijaid?

Eda Tagamets

„Uskumused moodustavad väga laialdase ala. Siin võib leiduda iidse päritoluga mütoloogilisi kujutelmi, rahvausundi mitmete kihistuste jälgi, mitmesuguseid oletusi, eelarvamusi ja tõekspidamisi [---]. Uskumuste talletaja täiendab meie arusaamist mineviku inimese teadvusest, tema elutunnetusest ja mõttemaailmast” (U. Kolk, E. Laugaste „Rahvaluule välipraktika” TRÜ, 1984).

Viimaste aastate eesti folkloristikas on ühtlasi tugevnemas huvi olevikuinimese mõttemaailma, sh. usundiliste kujutelmade vastu.

Üheks võimalikuks viisiks nimetatud nähtuste kohta infot koguda on traditsiooniliste rahvaluuleteaduse töömeetodite kõrval ka näiteks sotsioloogilise orientatsiooniga küsitlused. Need ei vasta folkloristi küsimustele usundiliste kujutelmade sisu, varieerumise ja pärimuse levikumehhanismide kohta, küll aga annavad kõige üldisema taustsüsteemi, millele toetuda vastavas detailsemas uurimistöös, samuti üldiste teoreetiliste probleemide püstituses.

1991. aastal esitas M. Kõivupuu Viljandi Kultuurikolledži ja Kõrgema Folkloorikooli kuulajatele küsitluskava rahvausundist.

Küsimused olid lahtised, kuid võimaldavad siiski mõningat esialgset analüüsi ühisel alusel.

Täiendatud küsitlus viidi läbi 1993. a. TÜ kultuurikateedri antropoloogialoengute kuulajate seas. Vastajate vähesest arvust hoolimata võib siingi teha esialgseid kokkuvõtteid tööhüpoteeside ja metoodika paikapidavuse kohta.

Perspektiivis on kavas veelgi täiustatud metoodikaga küsitleda juba ulatuslikumat valinut, sh. koolinoori.