Ehmumine; pesematajätmine; pajast pesemine; pesuvee valamine käidavasse kohta, tulle; kuivatamata jätmine; tuulest või maast saadud haigus; vee all ujumine; kõrva peale löömine; päikesesse vaatamine; pärast päikeseloojangut lugemine; haigete silmadega inimese nägemine; surnu peale mõtlemine; lukuaugust vaatamine; ukse taga salaja kuulamine; rohke nutmine; võõrkeha sattumine silma või kõrva (ämmatossu tolm silmas, kõrvahark jts) jne.
Jutud, kui pimedaks või kurdiks jäämist on seletatud ärasõnamisega, needuse, teise inimese viha, kadeduse, ülekohtuga.
Mida on lastele keelatud põhjendusega, et jääb kurdiks, kurttummaks, pimedaks. — Kiviga visata (lindu, looma, inimest); vanemaid lüüa; salaja pealt kuulata või vaadata; näpuga näidata (mida?).
Nägemis- ja kuulmispuude olenemine vanematest. — Last ootav naine näeb loomatapmist, piilub lukuaugust, kuulab salaja pealt; jätab osa loomi söötmata, võtab võõrale kuuluvat. Ussivea, kõõritamise, sagedase pilgutamise seletused jne.
Nägemise või kuulmise kadu maagiliste toimingute puhul. — Tingimus, et ei tohi taha vaadata, kuulda soola või kasetohu praginat vm. helisid tulleviskamisel, ussi või kärnkonna sipelgapessa viskamisel jne. Milleks niisuguseid toiminguid ette võeti? Kust need õpetused kuuldi?
Jutud, kus tummaks-, kurdiks- või pimedaksjäämist on seletatud mingi üleloomuliku olendi mõjuga (metsas eksimisel, peidetud varanduse juures, jahil olles jm).
Nägemis- ja kuulmisteravus. — Seos kuufaasiga; hinnang eri vanuses, eri soost, heleda- või tumedavereliste inimeste kohta, vanapoiste ja -tüdrukute kohta; erinev aasta- või päevaaeg.
Olenevus silmade või kõrvade asetusest, kujust jne.
Ravi kirjeldamisel tuleks silmas pidada järgmist: Mida peeti ravimatuks; haiguste rahvapärased nimetused, tunnused; mida raviti kodus, mille puhul otsiti abi külaarstilt. Mida teatakse ravist sõnade, vajutamise, piiramisega. Kas oli erinõudeid ja tingimusi ravimisaja suhtes (kuufaas, mingi kalendritähtpäev, paaris- või paaritu kuupäev, nädalapäev, päevaaeg).
Kirjelda ravivõtteid.
Kuidas on nimetatud ajutisi nägemishäireid (kanapimedus; silmad kirjud, viravad; kae jts)?
Ravi teatava toiduga (kanaliha, maks, munad, või), suitsutamisega (suled, mitmesugused taimed, tuulepesa), pesemisega (kaste, piksevihmavesi, ussivesi, kivilt võetud vesi, hõberahavesi, sütevesi, soolavesi, jordanivesi, sipelgahape); vajutamisega (mätas, viljaterad). Mida pandi silma (suhkru- või soolaterad, sülg, mesi, vähikivi). Milliseid salve valmistati? Silmaallikad (asukoht, raviviis, tulemused).
Kas kõõrdsilmseid, pruunisilmseid on usutud olevat "nõiad"?
Kuidas on nimetatud ajutisi kuulmishäireid (kõrv lukkus; ajab pilli, kumab, undab; kõrvad kinni; tuuleviga). Kas on ravitud mingi toiduga? Tilgutamine, soojendamine, aurutamine, mähised, suitsutamine, puhumine koduses ravis. Kuidas tehti ja mida kasutati (taimed, tuulepesa, mesi, vaha, kalasapp, viin, juudasitt, merevaik, lambavill, soe leib, kartuliaur, sülg, kaerad, villane sukk, küünal, kirikukella nöör). Kui teatakse ravist kõrvakiviga, siis milline see oli (auklik, teravikuga, välgust tekkinud), kust saadi, kuidas raviti.
Võtteid kõrva sattunud vee ärasaamiseks (ühel jalal hüpates teatud sõnade lugemine). Mida öeldakse või tehakse, kui kõrv ajab pilli, kui kõrvad kumisevad (surnul pole rahu, keegi mõtleb jts)?
Rahvapäraseid ütlusi, võrdlusi ja nende selgitusi seoses terava ja halva kuulmise või nägemisega. Võrdlus loomariigi või esemetega (silmad kui seal; kõrvad kui kapsalehed); kõõrdsilmsuse iseloomustamine (üks silm vaatab silku...). Mille puhul öeldakse: "Kes vaatab, jääb pimedaks, "selle koha pealt ei kuule"? Kas ja milliseid nimetusi on antud (kuulmata Mart, pimekana jts.).
Tõsi- ja naljalugusid, mida rahvasuus on räägitud (kindlate isikute kohta või siis üldse nägemise ja kuulmispuuetega inimestest) tuleks kirja panna nii, nagu neid jutustatud on.
Mida räägib rahvasuu kunagi perest peresse käinud valla ülalpeetavatest? Pimedad pillimehed ja nende talutajad.
Kuulmatuse ja nägematuse teesklejad, nt sõjaväkke võtmisel.
Kurt peab piksekärgatust koputuseks; annab küsijale valed vastused (missugused?).
Vanatüdruk ja kosilane. Kuuleb, näeb valesti; kiidab oma head kuulmist ja nägemist; kosilasele reedetakse pruudi kiitmisel ka tema puudused jne.
Pime või kurt osutub teistest kavalamaks.
Kanapime, kõõrdsilmne, poolkurt (soldat, jahimees, daam, vanataat, mõisahärra jt).
Absurdijutud ("ajuvabad"), tegelasteks pime, ühesilmne, jalutu, ühe
jalaga, kurt, poolkurt, tumm, küürakas jt.