KÜSITLUSKAVA RAVIMTAIMEDEST

Ühelt poolt on rahvameditsiini andmed ravitaimede kohta väärtuslikud folkloori enese ja meie rahvuskultuuri sügavama teadvustumise mõttes. Kuid erinevalt rahvalauludest, vanasõnadest, mõistatustest, naljanditest jt. folkloori vormidest on ravimtaimede kasutustraditsioonid tõsiselgelt puhtpraktilise suunitlusega. Sedasorti pärimus on suunatud täiesti konkreetsele eluliselt vajaliku eesmärgi täitmisele — haiguste ravimisele. Kui teised folkloori vormid on vaieldamatu faktorina kandnud meie rahva psüühilise identiteedi ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamise funktsiooni, siis rahvameditsiini (kui ühe peamise mittepoliitilise faktori) põhirolliks on ajast-aega olnud rahva alahoid füüsilis-füsioloogilises mõttes.

Eelnevast tuleneb rahvameditsiinilise pärimustiku otseselt teaduslik-meditsiiniline väärtus. Esivanemate sajandipikkusi ravitaimedega arstimise tarkusi ja kogemusi ei või lasta kaotsi minna. Kui me tahame neid ajaproovile vastupidanud kogemusi senisest veelgi laialdasemalt taaskasutada, on vaja nende tõsikindlus panna igakülgsele teaduslikule läbiproovimisele. Positiivsest sajandite poolt kinnitatud kogemustest ainuüksi ei piisa. meil ei ole mõistlik läbi viia üldrahvaluku teadusliku meditsiini ravivahendite jaanitulle loopimise kampaaniat ja murumütsides päi kandlelugude saatel panna valimatult katlad tulele lõkkeplatsi ääres kasvavate taimedega. Mitte ainult koolimeditsiini, vaid eelkõige inimese enda tervise nimel tuleb rahvameditsiinis kasutatud vahenditele esitada kõrge nõudmine — nad peavad olema mingis mõttes paremad riiklikku registrisse kuuluvatest ravimitest: toimima tugevamalt (või vähemalt võrdväärselt nendega); omama vähemkahjulike kõrvaltoimeid; olema toorainelt kättesaadavamad; nõudma minimaalselt tehnoloogilist protsessi; olema odavamad. Ja siin on rahvameditsiinil kahtlemata oma sõna öelda.

Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis talletatakse suurt hulka väärtuslikke andmeid ravimtaimede kasutamise kohta rahvameditsiinis. Rahvameditsiin elab koos rahvaga praegugi veel edasi. rahvas ja tema mälu on lahutamatud. Sellepärast pole veel hilja andmestikku edaspidistes ravimtaimede-alastes küsitlustes täiendada. Tuleb arvestada, et märkimisväärne osa olemasolevatest pärimustest on liialt lakooniline. Juba Gustav Vilbaste kirjutas: "Sellest on liiga vähe, kui märgitakse: "jooksjarohtu kasutati jooksva vastu, jooksja puhul". Ravimtaimede kasutustraditsioonide efektiivsuse teaduslikuks tõestamiseks on möödapääsmatu omada võimalikult põhjalikku andmestikku. See aitaks oluliselt vähendada teaduslike analüüside teostamise mahtu ja aega.

Seades eesmärgiks kogutava informatsiooni kvaliteedi on otstarbekas kasutada kolmeastmelist küsitluskava.

1. Aitaks välja selgitada küsitletava teadmised ja kogemused ravitaimede kasutamise osas. Küsitleja positiivne hinnang nendele oleks aluseks küsitluskavade II ja III käikulaskmisele.



2. Aitaks välja selgitada rahva seas kõige populaarsemaid ravitaimi ja nende täpset kasutamist. See omakorda:
   1. annaks andmeid teaduslikus meditsiinis mittekasutatavate taimede kohta;
   2. oleks aluseks ofitsiaalsete ravitaimede kasutusalade laiendamisele.

Väga oluline on see, et initsiatiiv jutuks tuleva taime osas pärineb küsitletavalt. Sel meetodil saadud informatsiooni väärtustavad jutustaja isiklikud kogemused.

Küsitluskava II puhul tuleb initsiatiiv küsitlejalt, kes määrab ise jutuks tuleva taime. Esmajärjekorral on otstarbekas koguda andmeid korvõieliste sugukonna (Compositae) taimede kohta, mis on üks rikkamaid ametlike ravitaimede poolest. Küsitleja negatiivne hinnang küsitluskava I teel saadud tulemustele ei välista küsimustiku II ja III rakendamist, kui informatsiooni väärtust hinnatakse kümnepallisüsteemis (vt. edaspidi)

Küsitluskava III on ülesehituselt analoogiline eelnevale, kuid lähtutakse mitte taimest, vaid haigusest. Kui kavade II–III ilmnevad kokkulangevused samade taimede ja samade toimete osas, siis informatsiooni väärtus vähemalt kahekordistub.

KÜSTTLUSKAVA I

1. Kas küsitletav on kasutanud või ise kasutab ravitaimi?
2. Miks? Kas:
1. neist keedetud tee hea maitse pärast;
2. selle pärast, et tervisele kasulik (profülaktilises mõttes)
3. üritab endal mingit rasket haigust välja ravida;
4. on kogunenud või kogub enda või teiste ravimiseks — kui juhtub haigeks jääma.

Järgnevalt tuleb iga nimetatud taime kasutamise suhtes teha täpsustused ja anda võimaluse korral motivatsioon.



3. Taime nimetus. Milliseid nimetusi veel selle taime kohta tarvitati (taim identifitseerida mitte ainult perekonna, vaid ka liigi tasemel)?
4. Milline taimeosa kõlbab rohuks?
1. seemned (viljad),
2. õied,
3. lehed,
4. varred,
5. latv,
6. maapealne osa,
7. koor,
8. juured,
9. kogu taim (maapealne osa +juured).
5. Kuidas ja millal rohuks kõlblikku taimeosa kogutakse? Tehnoloogilised, ilmastikulised, kalendrilised jm. tingimused.
6. Millisel kujul droogi kasutatakse?
1. mahlana,
2. värske taime(osa)na,
3. pulbrina,
4. vesitõmmisena (tee või keedisena),
5. piiritustõmmisena,
6. siirupina,
7. salvina,
8. õlina,
9. muuna.
7. Kuidas seda ravimit kasutatakse?
1. juuakse sisse,
2. süüakse sisse,
3. määritakse peale,
4. tehakse kompressi,
5. pestakse,
6. tehakse vanni,
7. kuristatakse,
8. tehakse klistiiri,
9. muud võimalused.
8. Kui sageli ja kui palju korraga seda ravimit tarvitatakse?
9. Kaua läheb aega, et terveks saab?
10. Kas ja milliseid ravivahendeid või raviviise kasutatakse antud taimega samaaegselt?
11. Mis haiguse puhul? Kuidas haigus ennast tunda annab?

KÜSITLUSKAVA II

Kas järgmised taimed on ravitaimed:

1. harilik härjasilm,
2. valge karikakar,
3. kollane karikakar,
4. harilik raudrohi,
5. lõhnav kummel,
6. paiseleht,
7. harilik raudrohi,
8. ristirohud,
9. kolmisruse,
10. aedvaak,
11. rukkilill,
12. kassiurb,
13. pujud,
14. koirohi,
15. ohakad,
16. takjas,
17. soolikarohi,
18. võilill,
19. koeratubakad,
20. hunditubakad,
21. saialill.

Loetletud taimede kasutamist täpsustada kavas I toodud küsimustega nr. 4–12. Saadud informatsiooni väärtust hinnata iga taime kohta eraldi kümnepallisüsteemis:

0	— ei tea midagi sellest taimest;
+1	— on kuulnud, et kasutatakse ravimtaimeks, aga ei mäleta täpselt;
–1	— on kuulnud, et ei kõlba ravimiseks, aga kahtleb mälus;
+2	— on temast kuulnud kui ravimtaimest, mäletab täpselt;
–2	— on kindlasti kuulnud, et see taim ei kõlba ravimiseks;
+3	— on ise kasutanud ravimtaimena;
–3	— on ise kasutanud, kuid ei aita ravimiseks;
+4	— on kuulnud ja ise kogenud tervistavat mõju;
–4	— on teistelt kuulnud ja ise praktiliselt veendunud, et selle taimega ravida ei saa;
+5	— on teistelt kuulnud ja korduvalt ning positiivselt kogenud väärtust ravimtaimena;
–5	— on teistelt kuulnud ja ise korduvalt kogenud, et see taim ei ravi.

KÜSITLUSKAVA III

Milliseid taimi on kasutanud või kasutatakse järgmistel juhtudel?

1. seedehäired,
2. unetus,
3. närvilisus,
4. kõrge vererõhk,
5. haavadele,
6. paisetele ja paistetusele,
7. köhale,
8. kusekinnisus,
9. hambavalule,
10. silmahaigused,
11. palavik,
12. kõõm, juuste välja langemine,
13. krambid,
14. luuvalu,
15. peavalu,
16. seljavalu,
17. oksendamine,
18. südamekloppimine,
19. kasvajad,
20. verevaesus, kõhnus,
21. nõrkus, loidus.

Andmete täpsustamiseks kasutada kavas I toodud küsimusi nr. 4–12. Saadud informatsiooni väärtust hinnata iga taime kohta eraldi kümnepallisüsteemis.

Koostanud Ain Raal